Järgnevalt on toodud Taavi, Liisi, Marko ja Jake mõtted Hepsor AS võlakirjade avaliku pakkumise osas. Tegu ei ole investeerimis- ega finantsnõuga, igaüks peaks ise materjalidega põhjalikult tutvuma ning tegema iseseisvalt kaalutletud otsuse. Off The Record Jutud kanalis on tegemist meelelahutusliku sisuga.

Info pakkumise ja ettevõtte kohta

• Võlakirjad: Hepsor AS 3a võlakiri (ISIN: EE0000005213)

• Võlakirja tüüp: Tagamata ja allutamata võlakiri

• Märkimise periood: 25. august 2026 - 4. september 2026

• Väljalaskekuupäev: 11.09.2026

• Lunastustähtaeg: 11.09.2029

• Emissiooni maht: 3 miljonit eurot (suurendatav 5 miljoni euroni)

• Nominaalväärtus: 1 000 eurot

• Märkimishind: 1 000 eurot

• Intressimäär: 9.5% p.a.

• Intressimaksed: Kvartaalsed

• Nasdaqi võlakirjade avaliku pakkumise teade

• Investoritele pühendatud maandumisleht

• Tagamata võlakirjade programmi tingimused

• 2 seeria emissiooni tingimused

• Investoritele mõeldud presentatsioon

Mis on tagamata võlakiri?

Tagamata võlakiri on finantsinstrument, mida ettevõtted kasutavad kapitali kaasamiseks ilma konkreetseid varasid tagatisena pakkumata. Erinevalt tagatud võlakirjadest, kus laenuandjale antakse mingi vara või varade kogumi tagatis, põhinevad tagamata võlakirjad üksnes emitendi krediidivõimel ja maksevõimel.

See tähendab, et investeeringu kaotamise risk on suurem, sest juhul, kui ettevõte satub makseraskustesse või läheb pankrotti, võivad võlakirjaomanikud kaotada osa või kogu investeeritud kapitali.

Siiski pakuvad tagamata võlakirjad tavaliselt kõrgemat tootlust, peegeldades suuremat riski. Need on levinud vahendid ettevõtete seas, kes soovivad finantseerida laienemist, teha suuremahulisi investeeringuid või refinantseerida olemasolevat võlga, pakkudes investoreile võimalust osaleda ettevõtte kasvus.

Arendusettevõtete puhul on üsna tavaline, et nad pakuvad grupi emaettevõtte tasemel tagamata võlakirju.

Samuti ei ole haruldane, kus võlakirjade tagatiseks on kinnisvara, näiteks arenduse alune krunt, aga sellisel juhul kaasatakse raha pigem projektiettevõtte tasemel, kus grupiettevõtted projekti ebaõnnestumise korral ei ole kohustatud projektiettevõtet päästma tulema.

Ettevõtte tutvustus

Hepsor AS on 2011. aastal asutatud kinnisvaraarendusettevõtete grupp, mis on kasvanud Eesti, Läti ja Kanada turgudel tegutsevaks kontserniks. Ligi viieteistkümne tegevusaasta jooksul on Hepsor viinud lõpule 53 elamu- ja ärikinnisvara projekti kogumüügipinnaga 162 771 m². Kontsern, mis alustas Eestis muuhulgas roheliste büroohoonete arendamisega, sisenes Läti turule 2017. aastal ja Kanada turule Torontos 2023. aastal. Alates 2021. aastast on Hepsor AS-i aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas.

Ettevõtte põhitegevus jaguneb elamu- ja ärikinnisvara arendamiseks. Elamuarenduse segment hõlmab nii korterite, eramute kui ka tervete elamurajooonide arendamist ja müüki eraisikutele ning investoritele. Ärikinnisvara valdkonnas tegeletakse büroode, kaubanduspindade, logistikakeskuste ja hotellide arendamise, müügi ning üürile andmisega. Hiljutine laienemine Kanadasse keskendub koostöös kohalike partneritega ligikaudu 3000 uue üürikorteri ehitamisele Toronto piirkonda.

Krediidireiting

Ettevõttel puudub krediidireiting.

Kindlasti loe reitingutest lähemalt artiklist, kus käsitleme rämpsvõlakirjade teemat:

Kolm numbrit, mis loevad

1. Päriselt loeb 23,1%, mitte reklaamitud 38% (puhver on õhuke)

Esitlustes näidatakse investoritele ilusat näitajat: “kohandatud omakapitali määr 37,9%”. Omakapital on laias laastus ettevõtte enda raha osakaal varades. Kuid võlakirja lepingutes nõutakse ametliku (IFRS) omakapitali hoidmist vähemalt 20% tasemel.

Suvel (30.06.2026) oli see ametlik näitaja 23,1% (kuigi veel aasta lõpus oli see ligi 30%).

• Mida see rahas tähendab? Ettevõttel on vara u 104 miljonit eurot. Nõutud 20% piir on seega u 21 miljonit. Lepingulises mõttes arvestatakse kovenandi täitmisel konsolideeritud omakapitali tervikuna (mis annabki 3,2 mln eurose puhvri), kuid majanduslikus plaanis kuulub sellest 24 miljonist omakapitalist ligikaudu 6 miljonit eurot tütarettevõtete vähemusomanikele, mitte Hepsori emaettevõtte aktsionäridele.

• Ohukoht: Ainuüksi viimase poole aastaga kahanes see puhver 3,1 miljoni võrra (kahjum pluss makstud dividendid). Veel üks sama kehv poolaasta ja nad ongi lepingut rikkunud. Lisaks tasub teada, et sellest 24 miljonist umbes 6 miljonit kuulub tegelikult tütarettevõtete kaasomanikele, mitte Hepsorile endale.

• Õppetund: Ära usu ilusaid turundusnumbreid. Lepingus loeb ametlik raamatupidamislik näitaja ja selle järgi on ettevõtte eksimisruum üsna väike.

2. Intressikulu on “peidetud” ja seda makstakse uute laenude arvelt

Ettevõtte igapäevane äritegevus oli esimesel poolaastal ligi 1 miljoni euroga miinuses, kuid intresse kulus kokku umbes 2,56 miljonit eurot.

• Kuhu intressikulu kaob? Tavalises kasumiaruandes kajastub intressikuluna vaid 1,2 miljonit eurot. Ülejäänud 1,3 miljonit kapitaliseeriti vastavalt raamatupidamisstandarditele pooleliolevate arenduste bilansilisse väärtusesse. Kuigi see on raamatupidamislikult korrektne, on tegelik rahavooline reaalsus see, et poolaastaga maksti intressideks välja üle 2,5 miljoni euro.

• Ohukoht: Kuna äritegevus oli miinuses, tuli see intressiraha teistest laenudest. Uus võlakiri toob intressikulu aastas veel sadu tuhandeid eurosid juurde. Arendaja puhul on tavaline, et raha tuleb sisse viivitusega – valmis korterid antakse üle aasta teises pooles ja järgmisel aastal ning alles siis tekib müügitulu. Kuid peamine küsimus on: millest makstakse intresse seni, kuni see raha reaalselt kontole jõuab?

• Õppetund: Kinnisvaraarendajate puhul on reaalne intressikoormus sageli kasumiaruandest välja jäetud. Tuleb vaadata tervikpilti.

3. Sinu koht raha tagasisaamise järjekorras on taga (83% võlast on sinust eespool)

Ettevõttel on kokku ligi 59 miljonit eurot laene. Sellest lausa 83% on võetud tütarettevõtete tasemel (näiteks pangalaenud, mis on tagatud konkreetsete majade hüpoteekidega).

• Kuidas struktuur töötab? Sina laenad oma raha aga emaettevõttele. Emaettevõttel endal füüsilist vara ei ole – talle kuuluvad vaid tütarettevõtete aktsiad. Leping lubab Hepsoril ka edaspidi vara pankadele pantida.

• Ohukoht: Kui asjad peaksid minema hapuks, saavad esimesena oma raha tagasi pangad ja muud investorid, kes on andnud laenu tütarettevõtetele, sest neil on tagatiseks kinnisvara. Sina ja teised võlakirjainvestorid olete järjekorras viimaste seas – teie saate raha alles siis, kui eespool olijatest midagi üle jääb.

• Õppetund: Emaettevõtte tasandi võlakiri ei anna sulle otsest õigust kontserni varale. Sinu investeering on kaitstud kordades vähem kui pankade oma. Loe alati kokku, kui palju võlga ja eesõigusi on sinu ees.

Edasi saad lugeda:

• OTR Jutud erapooletut analüüsi: Toome ausalt välja selle emissiooni peamised tugevused ja nõrkused.

• Puuduvaid kaitsereegleid: Vaatame otsa kolmele olulisele tingimusele (kovenandile), mis on lepingust investorite kahjuks välja jäetud. Samuti teeme puust ja punaseks, miks on “1/3 investorite nõusoleku” reegel väikeinvestori jaoks ohtlik.

• Hinnangut õiglasele intressile: Arutleme, milline intressimäär (kupong) oleks antud riske arvestades tegelikult aus ja õiglane.

• Alternatiive börsilt: Panime tabelisse kokku valiku teistest võlakirjadest, mida saad täna Tallinna börsilt osta ja mis pakuvad antud pakkumisele konkurentsi.

Kui sind huvitab, mis olid meie mõtted ning otsused, siis liitu Off The Record Jutud kogukonnaga.

Read more

Juuli oli päris tehinguterikas kuu ning lisaks õnnestus see kuu ka teha oma investeerimisportfelliga passiivse sissetuleku rekord. Olen alati püüdnud pigem ehitada rahavoo suunitlusega portfelli. Kui töötad sellisel alal, kus pead oma aega müüma, siis mõistad hästi, kui limiteeritud su sissetulekud võivad olla. Sinu aeg on tugevas korrelatsioonis sissetulekuga. See on ka üks põhjustest, miks üldse kunagi investeerima hakkasin. Tahtsin hajutada võimalust, et kui olen haige või mõnel muul põhjusel tööd teha ei saa, siis jääb mul sissetulek tulemata. Viimased paar kuud olen saanud selle algupärase soovi vilju maitsta. Ettevõtte käive on kohati langenud ca 2x aga tänu investeerimisele ja sealt tulevale rahavoole on sissetulekud püsinud sarnasel tasemel. Ideaalis võikski lõpuks nii olla, et ca 75% vajaminevast sissetulekust oleks kaetud passiivsest sissetulekust ning ülejäänud katan aktiivse tööga. Eks näeme, mida tulevik selles valdkonnas toob.

Muidu investeerimismaailmas toimetasin see kuu aktiivselt nii aktsia- kui ka optsiooniturgudel. Viimases tegin suisa 23 tehingut. Kõige parem tehing oli IBKR 75 puti müümine, mis kestis ühe päeva, aga aasta baasilt tõi 161% tootlust. Kõige kehvem oli aga Swedbanki 325 puti müük, mis tõi 25 päevase tehingu puhul aasta baasil kõigest 4,97% tootlust. Aga sinna vahepeale jäi veel hulganisti tehinguid, mida juba tasuline lugeja ise vaadata saab.

Aga lisaks sellele sai ka mõned vangerdused võlakirjadega tehtud, kus ühed osteti tagasi ja teised lasin ise välja vahetada. Panime pundiga rahad kokku ja saime seetõttu võtta osa võlakirjadest, mida muidu tavainvestor väga ei saaks. Kõigest nendest tehingutest ja sissetulekutest juba täpsemalt allpool kirjas.

Aga kuna juuli oli vaiksem, siis õnnestus see kuu veel oma optsiooniträkkerit edasi arendada. Lisasin sinna juurde funktsioone, mis võiks aidata optsioonikauplejal oma tehingutes paremaks saada. Kes soovib ka katsetada, siis link liitumiseks on siin: https://caput.netlify.app/

Kui oled meie tasuline tellija, siis kõik alljärgnev on sulle lugemiseks valmis. Ja kui sa veel ei ole tasuline lugeja, siis äkki on viimane aeg see hüpe ära teha.

Kui sa veel ei ole meie Discordi serveriga liitunud, siis nüüd on küll viimane aeg seda teha! Jagame mõtteid USA börsil toimuvast, oma tehingutest ning analüüsime üheskoos investeeringuid.

Kui sa veel ei ole liige, siis nüüd on hea hetk liituda. Neli autorit, tugev kogukond ja Discord, kus saab rääkida kõigest.

Viimased postitused Off The Recordis

Kui tahad mind operatiivsemalt jälgida, siis viska pilk peale mu Instagramile:

Jälgi mind ka Instagramis @jakefarra

Read more

Jagasin hiljuti jooksukilomeetreid investoriga, kes iseenda üle naerdes tunnistas, et tal seisab lausa mitme korteri jagu raha lihtsalt niisama kontol. Mitte kogumishoiusel. Mitte tähtajalisel hoiusel. Lihtsalt niisama istub konto peal. Minu silmad läksid suureks, sest ta on muidu igati eeskujulik investor. Aga polnud sel korral viitsinud süveneda, sest “nagunii need intressid on nii väikesed ju, mingi mõttetu paar protsenti”. Tõsi, aga need paar protsenti on pisut etem, kui ümmargune null, kas pole?

Et OTR kullavaramus juba selline artikkel on (Taavi kirjutas selle aastal 2023), siis käesolev kirjutis on update varasemast postitusest.

Näitlikustamiseks: kui Sul on 50 000 eurot üle ja Sa paned selle kuueks kuuks kogumishoiusele Swedbanki Rahakogujasse ootele, siis teenid selle perioodi eest intressi 437,50€. Sealt tuleb maha arvestada tulumaks (22%), ehk meie näite puhul 96,25€ ning kätte jääb 341,25€. Protsent on ju küll väike, aga oluliselt viisakam kui 0,00€. Et minu sõber mainis kahe korteri jagu raha, siis huvi pärast tegin sama arvutuskäigu läbi 150 000 euroga ja siis jäi talle kätte (st tulumaks juba maha arvutatud) 1023,75€. 300 000 eurot ning maast leitud rahasumma kasvab 2047,5€-ni. Mõttetu paar protsenti..

Siinkohal ei tasu hakata kõrvutama, millise tulemuse võiks vabalt seisvast rahast teha indeksfond või mõni aktsia. On palju põhjuseid, miks pole mõistlik kogu oma raha kinni investeerida: mingi osa võiks olla olemas meelerahufondina ehk rahana, mida saad kasutada hädaolukordadeks. Mõni osa sellest on ehk planeeritud perepuhkuseks või muuks suuremaks isiklikuks kulutuseks. Mõnikord ootabki suurem summa head kinnisvaradiili, ning pole teada, millal see täpselt võib saabuda. Kui investeerida raha vahepeal indeksfondi, võib ebasoodsate olude korral juhtuda, et saad oma investeeringu tarbeks hoopis väiksema summa tänu turu kõikumistele ning asjaolule, et hea investeering sadas sülle just momendil, kui turg oli languses.

Kõigi nende juhtude puhul tahame, et see raha oleks võimalikult likviidne ning riskid nulli lähedal. Seega vaatame kolme varianti, mida selle rahaga vahepeal teha, et ei peaks seda kontol 0% intressi teenimas hoidma. Kõigi puhul on olemas kas riiklik garantii või on raha kaotamise riskid väga madalad - need võimalused on tähtajaline hoius, nõudmiseni hoius (nn kogumishoius) ning valitsuse võlakirjad.

Kõik intressimäärad tasub ise üle kontrollida, sest need võivad muutuda iga päev ja poleks realistlik seda postitust ajakohasena hoida. Samas kui märkad kuskil mõnda paremat pakkumist, mida ma ei kajastanud, võid kommentaarides teada anda!

Tähtajaline hoius

Tähtajaliselt pangale hoiustatud raha. Intressi arvestatakse ja makstakse olenevalt tingimustele üldjuhul kas kord kuus või kord aastas. Juhul kui hoiuse leping enne tähtaega tühistatakse, siis pank üldjuhul intressi ei maksa. Samuti on pangal õigus keelduda lepingu tühistamisest ja/või nõuda tekkinud kulude/kahjude hüvitamist. Juhul kui tegu on eraisikuga ja ei kasutata investeerimiskontot, peab pank intressi väljamaksetelt kinni tulumaksu. Riiklikult tagatud 100 000 euro ulatuses iga panga kohta.

Järgnevalt võrdlesin tähtajalisi hoiuseid kuni 12 kuu lõikes: osa pankasid lubab teha tähtajalise hoiuse ka 60 kuuks või 120 kuuks. Tundub, et hoiuseintresside tuleviku osas lähevad pankade hinnangud lahku: allolev Coop Panga pilt illustreerib, et nemad ootavad intressimäärad kerget tõusu (sarnaselt näiteks ka Bigbank või Citadelele), sest mida pikemaks perioodiks raha hoiustada, seda kõrgem on ka makstav intressimäär. SEB sellesse nii ei usu ning 3 aastaks hoiustamise intressimäär on juba madalam kui 12 kuuks hoiustamise määr.

Hetkel kehtivad intressimäärad (kuni 12 kuulise hoiuse eest):

• Holm Pank1: 2,3% kuni 3% (min. summa 100eur, min. periood 1 kuu, NB! Kampaania algab 24.08.2026 ja viib intressid olenemata perioodist 3%-ni)

• LHV Pank2: 1,8% kuni 2,2% (min. summa 100eur, min. periood 1 kuu)

• Inbank3: 2,2% kuni 2,5% (min. summa 500eur, min. periood 3 kuud)

• Coop Pank4: 1,8% kuni 2,25% (min. summa 100eur, min. periood 1 kuu)

• Bigbank5: 2,15% kuni 2,6% (min. summa 500eur, min. periood 1 kuu)

• Swedbank6: 1,8% kuni 2,2% (min. summa 190eur, min periood 1kuu, alla 1kuu intressimäär 0,1%)

• SEB7: 1,75% kuni 2,2% (min. summa 100eur, min. periood 1kuu)

• Luminor8: 2,2% (min. summa 100eur, min. periood 3 kuud)

• Citadele9: 1,8-2,2% (min. summa 100eur, min. periood 1kuu)

(Uuendatud: 22.08.2026)

Tähtajaliste hoiuste kohta saad infot kompaktselt ka Minuraha veebist: https://minuraha.ee/et/pangandus/hoiused/hoiuste-intressibaromeeter

NB! Silma tasub peal hoida, millal on tabel uuendatud ning igaks juhuks eraldi pankade veebist üle kontrollida, kas intressimäärad on veel samad või on midagi juba muutunud.

Säästu- või kogumishoiused

Säästu- või kogumishoiused on mugavad likviidse raha hoiustamiseks, sest nendelt saab raha kiiresti kätte. Neid ei tasu segi ajada lihtsalt arvelduskontoga: säästu- või kogumishoiuse tüüpi kontol oleva rahaga ei saa osta toidupoest piima või maksta arveid. Samas teenib raha sellisel kontol oluliselt kõrgemat intressi kui niisama arvelduskontol olev raha. On kuulda olnud ka sellist praktikat, kus krediitkaardilt kantakse kuu algul kogu võimalik summa säästuhoiusele intressi koguma ning summa makstakse tagasi viimasel hetkel enne kui krediitkaardi intress jooksma hakkaks. Hea distsipliiniharjutusena saab muidugi kogu raha säästuhoiusel hoida ning siis jaokaupa seda sealt välja kanda.

Tingimused on teenusepakkujati erinevad, enamikel juhtudel saab raha kasutada juba samal päeval; osad toovad välja, et alles kolme päeva möödudes, et järelemõtlemisaeg tuvastaks võimaliku emotsiooniostu; ühe näite puhul saab teenustasuta raha kasutusse võtta korra kuus. Intressi arvestatakse iga päeva eest. Kogunenud intress kantakse kontole üldjuhul uue kuu alguses. Juhul kui tegu on eraisikuga ja ei kasutata investeerimiskontot, peab pank intressi väljamaksetelt kinni tulumaksu. Riiklikult tagatud 100 000 euro ulatuses iga panga kohta.

Säästu- ehk kogumishoiuste intressimäärad (EUR) (Uuendatud: 22.08.2026):

• Swedbank Rahakoguja toode10: 1,75% (Mõeldud eraisikutele, makstakse iga kuu rahakogumisega alustamise päeval, nt kui alustasid 6.juunil, siis esimene intressimakse tuleb 6.juulil, arvestatakse iga päeva lõpus, peale 22% tulumaksu 1.365%)

• LHV Kogumiskonto11: 1,65% (intressi arvutatakse iga päev, korra kuus väljamakse, peale 22% tulumaksu - peetakse kinni ainult eraisikul - 1,287%)

• SEB Kogumishoius12 : 1,65% (intressi arvutatakse iga päev, tasuta väljamakse alates 3. päevast, soovides samal päeval väljamakset, siis 0,5% või 1,60 eur teenustasu, peale 22% tulumaksu - peetakse kinni ainult eraisikul - 1,287%)

• Coop Rahasahtel13 : 2,0% (väljamakse järgmisel päeval, intressi arvutatakse iga päev, intressi makstakse välja kord kuus. Peale 22% tulumaksu - peetakse kinni ainult eraisikul - 1,56%)

• Luminor Reservhoius14 : 1,65% (intressi arvutatakse iga päev, korra kuus on väljamakse tasuta, intressi makstakse kord kuus, peale 22% tulumaksu - peetakse kinni ainult eraisikul - 1,287%)

• Citadele Rahakassa15 : 3% (toimib kaardimaksete täiseuroni ümardamine ostude tegemisel ning saab kasutada 1 konto per klient ja kuni 10 000 eurot konto kohta. Lisaks pakutakse Rohelise Kogumiskonto - intress 1,5%, kuid väljamaksest tuleb ette teatada 60p - ning Kogumiskonto - intress 1% - teenuseid. Rahakassa intress peale 22% tulumaksu - peetakse kinni ainult eraisikul - 2,34%)

• Bigbank Säästuhoius16 : 2,2% (väljamaksed 3 tööpäeva jooksul, intressi arvutatakse iga päev, peale 22% tulumaksu - peetakse kinni ainult eraisikul - 1,716%)

Investeerimata vaba raha intress maakler- ja makseplatvormidel (sh rahaturufondid)

• Lightyear17:

  • Tootlus (EUR): 2,21% (Pärast 22% tulumaksu deklareerimist ja tasumist eraisikuna on reaalne netotootlus 1,72%).

  • Tootlus (USD): 4,50% (Pärast 22% tulumaksu on reaalne netotootlus 3,51%).

  • Kuidas toimib: Lightyeari intressi teenimiseks tuleb spetsiaalselt aktiveerida nende Savings (säästmise) funktsioon, muidu võib tavalisel kontol seisva investeerimata raha intress olla 0%. Raha paigutatakse madala riskiga rahaturufondidesse (nt BlackRock). Reklaamitud tootluse protsendid (APY) on juba puhaskasu – platvormi tasud (0,10% EUR/GBP ja 0,15% USD puhul) ning fondihalduri tasud on sealt juba maha arvestatud.

  • Risk ja likviidsus: Raha saab välja kanda üldjuhul samal või järgmisel päeval (ilma tähtaja või leppetrahvideta). Oluline on aga teadvustada, et kuna tegemist on rahaturufondiga, mitte traditsioonilise pangahoiusega, ei laiene sellele riiklik 100 000-eurone hoiuste tagatisfond. Kapital on tehniliselt investeerimisriskiga, kuigi seda loetakse väga madalaks.

  • Maksud ja ettevõtted: Eraisikud peavad saadud tulu ise tuludeklaratsioonil deklareerima (Lightyear Eesti tulumaksu automaatselt kinni ei pea) või kasutama investeerimiskontot maksu edasilükkamiseks. NB! Ettevõtte konto puhul pole intressi teenimiseks LEI koodi vaja.

    

• Wise (”Interest” ehk Intress funktsioon)18

  • Tootlus (EUR): 2,02% (Pärast 22% tulumaksu deklareerimist ja tasumist eraisikuna on reaalne netotootlus 1,58%). Kuigi tavaliselt kontojäägilt teenitavale Wise Cashbackile rakendub 30% Belgia tulumaks, siis spetsiaalselt Interest (Assets) funktsiooni kasutades seda ei juhtu, lähtuda tuleb Eesti 22% tulumaksust.

  • Tootlus (USD): 3,44% (Pärast 22% tulumaksu on reaalne netotootlus 2,68%).

  • Tootlus (GBP): 3,32% (Pärast 22% tulumaksu on reaalne netotootlus 2,59%).

  • Kuidas toimib: Sarnaselt Lightyearile ei hoita sinu raha tavalisel pangahoiusel, vaid see investeeritakse BlackRocki hallatavatesse madala riskiga rahaturufondidesse (Money Market Funds). Väljatoodud APY protsendid on juba puhaskasu – Wise’i iga-aastased haldustasud (EUR puhul 0,26%, USD 0,28%, GBP 0,55%) ning fondihalduri kulud on sealt juba maha arvestatud.

  • Risk ja likviidsus: Wise’i suurim eelis Lightyeari (ja teiste sarnaste toodete) ees on kasutusmugavus. “Interest” režiimile lülitatud kontojäägilt saad samal ajal otse kaardiga maksta ja ülekandeid teha, ilma et peaksid raha fondist eraldi põhikontole tagasi kandma. Oluline on siiski teadvustada, et fondi iseloomu tõttu ei laiene sellele riiklik pangahoiuste tagatis ja kapital on tehniliselt riskiga.

  • Maksud ja investeerimiskonto: Kuna tegu on investeeringuga finantsvarasse, ei peeta tulumaksu automaatselt kinni. Positiivse uudisena toetab Wise alates 2024. aasta tuludeklaratsioonidest ametlikult Eesti investeerimiskonto süsteemi. See tähendab, et saad oma Wise’i konto deklareerida investeerimiskontona ja tulumaksu maksmist mugavalt edasi lükata, teenides liitintressi kogu summalt.

    

• Interactive Brokers (IBKR Pro)19

  • Tootlus (EUR): Kuni 1,718% (Pärast 22% tulumaksu deklareerimist ja tasumist eraisikuna on maksimaalne reaalne netotootlus 1,34%).

  • Tootlus (USD): Kuni 3,13% (Pärast 22% tulumaksu on maksimaalne reaalne netotootlus 2,44%).

  • Kuidas toimib: Interactive Brokers (IBKR) pakub samuti intressi kontol seisva vaba raha pealt, kuid selle loogika ja tingimused erinevad oluliselt Lightyeari ja Wise’i mudelist. Kui Lightyear ja Wise suunavad sinu raha spetsiaalsesse rahaturufondi (klient peab selle režiimi sisse lülitama), siis IBKR maksab intressi otse sinu kauplemiskonto vaba jäägi (uninvested cash) pealt. Sul ei ole vaja raha kuskile eraldi fondi liigutada.

  • Esimese 10 000 € reegel: IBKR ei maksa sentigi intressi sinu konto esimese 10 000 EUR (või 10 000 USD / 8 000 GBP) pealt. Intressi hakkad teenima alles seda summat ületavalt osalt. Näide: Kui sul on IBKR kontol 15 000 €, teenid 1,718% intressi ainult 5000 € pealt. Sinu tegelik (efektiivne) brutointress kogu 15 000 € summale on sellisel juhul vaid u 0,57%.

  • Portfelli koguväärtuse nõue ($100 000 tähis): Et saada tabelis toodud maksimaalset intressi (nt EUR 1,718%), peab sinu konto netoväärtus (aktsiad + ETF-id + sularaha kokku) olema vähemalt 100 000 USA dollarit (või ekvivalent muus valuutas). Kui sinu konto väärtus on väiksem, vähendatakse intressimäära proportsionaalselt. Näide: $50 000 suuruse portfelli puhul on sinu intressimäär poole väiksem (u 0,86% EUR pealt).

  • Deklareerimine ja Eesti investeerimiskonto süsteem Kuna IBKR on massiivne rahvusvaheline maakler, ei saada nad Maksu- ja Tolliametile (EMTA) automaatseid raporteid Eesti kohalikus eeltäidetud formaadis. Samuti ei ühildu nende süsteem Eestis kehtiva investeerimiskonto loogikaga ametlikult, mis teeb tulude deklareerimise ja maksude edasilükkamise oluliselt käsitöömahukamaks ja keerulisemaks kui kohalike platvormide (või Lightyeari/Wise’i) puhul.

Siin on ka kokkuvõtlik joonis, mille aluseks on 50 000 euro intressi teenima panek. Siiski tuleb paar asja veidi lahti seletada - ega silm ei haara kogu peenikeses kirjas teksti.

Esmalt tuleb eristada erinevaid tooteid: kogumis- ja säästuhoius ning tähtajaline hoius on tooted, mida pakuvad pangad ning need alluvad Tagatisfondi skeemile. See omakorda tähendab, et hoiustaja vara on kaitstud 100 000 euro ulatuses konto kohta ning isegi kui pangaga peaks midagi juhtuma, siis makstakse tagatisfondist kinni nii hoiuse kui kogunenud intresside summa. Hoiused on seega täiesti riskivabad.

Natuke teine toode on rahaturufond, mida pakuvad Lightyear ja Wise. Sinna kasvama pandud raha on jätkuvalt avatud tururiskile ehk kui rahaturufond mingil põhjusel langeb, kaotad ka sina toote kasutajana. Lightyearile ja Wisele kehtib 20 000 euro suurune riiklik investorkaitse tagatis, mis maandab platvormi enda pankrotti minemise riski: riiklik fond kompenseerib sinu investeeringud 20 000 euro ulatuses juhul, kui Lightyear või Wise on rikkunud varalahususe põhimõtet ning ei suuda Sinu investeeringut tagasi maksta. Kuid turukõikumiste vastu see tagatis ei kehti ning seega on Lightyear Savings või Wise Interest toodete kasutamise puhul oluline mõista, et see pole täiesti riskivaba investeering. Risk raha kaotada on väike.

Üks väike täpsustus ka Citadele Rahakassa toote osas: 3% intress kehtib vaid esimesele 10 000 eurole ning iga klient saab avada vaid ühe konto. Joonisel on seega näha, et Citadele puhul 50 000 eurose hoiuse pealt teenib intressi vaid 117 eurot: ülejäänud summa intressi ei teeni. Toode on mõeldud seega väiksemate summade hoiustamiseks ning suuremate summade puhul tuleks kaaluda teisi variante.

USA valitsuse võlakirjad

Kolmas variant kuhu raha lühiajaliselt paigutada on USA lühiajalised valitsuse võlakirjad. Tegelikult on pakutavaid võlakirja tüüpe kolm, aga praegu vaatame põhjalikumalt ainult ühte neist - T-Bill, mis on lühiajaline ehk kuni 52 nädala pikkune.

T-Bill - Lühiajaline USA valitsuse võlakiri. Tavaliselt 4 kuni 52 nädala pikkune. Võlakirja eest intressi ei maksta, aga võlakirju müüakse allahindlusega ning aegumisel makstakse tagasi kogu nimiväärtus. Ostu hinna ja tagasi makstud nimiväärtuse vahe ongi teenitud tulu.

T-Notes - Erinevalt T-Bill’ist on need USA valitsuse võlakirjad 2 kuni 10 aasta pikkused ning maksavad intressi üldjuhul iga kuue kuu tagant.

T-Bond - 30 aasta pikkune USA valitsuse võlakiri. Sarnaselt T-Note’ile maksab ka iga kuue kuu tagant intressi.

Mulle ainuke teadaolev ja praktikas kasutatav võimalus lühiajaliselt USA valitsuse võlakirjadesse investeerimiseks on osta võlakirju Interactive Brokersi vahendusel järelturult. Praktikas näeb see välja suhteliselt sama nagu aktsiate ostmine. Silmas tuleb ainult pidada seda, et tehingutasud on suuremad (ca. 5-7.5 dollarit tehingu kohta), seega on minu hinnangul mõistlikud tehingu suurused alates ca. 5000 dollarist. Selliselt jaguneb tehingutasu mitme võlakirja vahel ära. Võlakirjade enda hinnad on pisut alla 1000 dollari.

Postituse kirjutamise hetkel oli võimalik USA võlakirjadesse investeerides saada 4,0% - 4,7% tootlust, olenevalt võlakirjade lunastamise tähtajast (näiteks 1-aastase T-Billi tootlus on ca 4,06% ja 10-aastasel T-Notel ca 4,67%).

Kokkuvõte

Kokkuvõttes tundub kõige lihtsam ja mugavam kontol seisev vaba raha kanda säästu- või kogumishoiuse tüüpi tootele, kust saab selle kiiresti ja mugavalt kätte, tulumaksuarvestusega tegeleb sinu eest pank ning see on ka kuni 100 000 euro ulatuses täiesti riskivaba. Sellisel moel on mõistlik hoiustada oma meelerahufondi, aga miks mitte ka enne igakuiseid regulaarseid kohustusi ka enamikku laekunud sissetulekust, mida loetud päevade pärast vaja läheb. Või kui Sul juhuslikult seisab paari korteri jagu raha, mida kuhugi kinni panna ei tahaks, siis ka - riski hajutamise eesmärgil võid siis ju osa panna ühte panka ja osa teise panka, et mitte 100 000 eurot konto kohta piirmääraga mitte lõhki minna.

Juhul, kui sa tead ja oled kindel, et sul ei ole seda raha minimaalselt 6-12 kuud vaja ja raha on eurodes, siis on kasulikum avada hoopis tähtajaline hoius, sest selle puhul võib teenida kuni 3% intressitootlust (Holm Pank, 12kuud). Oluline on siin märksõna “tähtajaline”, kuna teoorias on võimalik hoiuse leping varem ära lõpetada, aga sellega võivad kaasneda kulud ning pangal on õigus lepingu ülesütlemisest keelduda, eriti kui intressid jätkavad ülespoole liikumist. Tegu on väga turvalise valikuga, kuna pangahoiused on riiklikult tagatud 100 000 euro ulatuses.

Kui on olemas Interactive Brokers konto ning seisev raha on dollarites või on plaan osa raha vahetada dollariteks ning on olemas piisav kogemus ja soov tootlust maksimeerida, saab investeerida oma vaba raha USA lühiajalistesse valitsuse võlakirjadesse (T-Bill). Siiski ei maksa kohe ilma põhjalikumat analüüsi tegemata oma eurosid dollaritesse vahetada, sest enne tuleks arvestada riskiga, et dollari vahetuskurss võib liikuda hoopis vales suunas ning teenitud intress ei pruugi saadud kahju katta.

Lahtiütleja ja õigused

Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.

Kas oled kunagi soovinud näha, mis toimub teiste investorite "kapoti all"? Ilma filtriteta, ausalt ja otse. Korraldame väikese ja hubase õhtu, kus fookuses on strateegiate jagamine ja portfellide anatoomia. Põhirõhk on võrgustumisel ja vahetul suhtlusel. Et juttu jätkuks kauemaks, pakume kõrvale ka kohvi, teed ja väikest snäkki. Kohti on piiratult!

💡 Mida oodata?

See on vabas vormis arutelu, kus:

• Sel korral teevad oma tegemistest kokkuvõtted Mart Laul ja Anneli Loorits.

• Mart on abikaasa ja isa, kes on teadlikult investeerinud alates 2018. aastast. Ta on korraga täiskohaga finantsjuht ja ettevõtja, kes kõrvalt veab kinnisvaraprojekte koos oma tiimiga. Sellest ka portfelli nägu: suurem osa on kinnisvaras, ülejäänu jaguneb indeksite, laenude ja hiljutiste, julgemate optsioonikatsetuste vahel.

• Anneli räägib, kuidas ta vähem kui 6 aastaga palgatöötajana 600k+ portfelli ehitas, mis tal praegu portfellis on, ja kuidas esimesed 6 kuud “palgatöötu” elu möödunud on.

• Saame ühiselt arutada erinevate strateegiate poolt- ja vastuargumente.

• Põhirõhk on võrgustumisel ja vahetul suhtlusel inimestega, kes jagavad huvi investeerimise osas.

📅 Ürituse üksikasjad

Millal: 11. september 2026

Osalejate arv: Max 15 inimest (et säiliks privaatsus ja dialoog)

Pilet: 30€

Hinna sees: Kohv, tee ja väike snäkk (küpsised jms) meie poolt

Formaat: Lühitutvustused + vaba arutelu

Asukoht: Jake Farra stuudio, Kuldnoka 28, Kirstiine, Tallinn

🎯 Miks osaleda?

Eesmärk on õppida üksteise reaalsetest kogemustest. Väike seltskond garanteerib, et kõik saavad sõna sekka öelda ja tekib päriselt väärtuslik diskussioon, mis suurüritustel tihti kaduma läheb.

Pane tähele: Kuna kohtade arv on piiratud, siis tasub reageerida kiiresti. “Off the record” tähendab, et kõik, mis räägitakse saalis, jääb saali!

Soeta pilet siit lingilt:

Subscribe now

Lisaks kadusid kaks positsiooni portfellist ilma, et oleksin ise müüginuppu vajutanud: nii Novo Nordisk kui ka Swedbank aktsiad kutsuti kaetud ostuoptsioonide (covered call) rahas aegumise tõttu ära. Mõlema eest sain küll preemiat, aga aktsiad läksid rahasse just siis, kui hind oli kenasti tõusnud. See on kaetud ostuoptsioonide valu ja võlu.

Suurem uudis on aga see, mida ma eelmises ülevaates juba vihjasin: juulis sai portfellile lisatud täiesti uus varaklass -ostsin Saaremaale metsakinnistu. Esimene kord, kui minu portfellis on kinnisvara rida, mida ei saa börsil päevaga rahaks teha.

Muud tegemised

Juuli oligi väga tegus kuu, kuna pool sellest sisuliselt mõõdus puhkuse tähe all. Lapsevanemad, kes on väikese beebiga oma suve veetnud, teavad, et pigem kulgevad päevad pisikese unede ja söömise rütmis, seega tavapärased pikemad väljasõidud võib ära unustada. Või noh, tegelikult mitte päris - lihtsalt need võtavad rohkem lihtsalt aega.

Sellegi poolest algas kuu investeerimisfestivaliga, kus ma just beebi tõttu esimest korda üksi tulin. Tegime koos Liisi, Marko ja Jakega ühe mõnusa OTR podcasti live salvestuse ja rääkisime oma ebaõnnestumistest - rehadest, ämbritest ja karvamütsidest. Pärast ettekannet panime püsti takistusraja, kus kõik soovijad said karvamüts peas üle rehade ja ämbrite navigeerida. Autasuks oli unikaalne kleepsude komplekt.

Tundub, et meie esinemine rahvale meeldis - saal oli puupüsti täis ning ka pärast jäid paljud õue takistusrada läbima või teiste ämbritekolistamisele kaasa elama. Samal ajal tegi oma etteaste Marat, kelle väljaütlemised alles hiljem avalikus meedias esile tõsteti. See oli kindlasti tõrvatilk meepotis, aga midagi sellist, mille eest ainult Marat ise saab vastutuse võtta. Mina igaljuhul ei tea kedagi, kes tema seisukohti jagaks.

Siin on mõned fotod kuu tegemistest:

Suurema osa juulist veetsime Saaremaal. Saime suvemajakese teise korruse nii kaugele, et põrand on maas ning uued madratsid ja voodiriided ootavad kasutamist. Vannitoas sai samuti üks korralik etapp valmis – vedasime elektri, panime üles boileri, paigaldasime valamu koos kapiga ja mässasime seinapealse poti ning selle helisummutava tihendiga, et kõik viimase peal saaks.

Teisel korrusel on veel ees korraliku trepi leidmine, ohutuspiirete ehitamine ning akna ümbruse viimistlemine, rääkimata vannitoa laest ja dušinurgast. Väljas ootab terrassi ehitus, aga nagu öeldakse – tark ei torma ja tõenäoliselt jäävad need asjad uude aastasse.

Oma talu krundi peal võtsime ette järgmise sektori võsa puhastamisest. Selleks palkasin kaks abilist, kes kahel päeval trimmerite, võsalõikurite ja mootorsaagidega mulle abiks olid. Seejärel rentisime päevaks laaduri, millega kõik võsahunnikud kokku vedasime. Selliselt edasi toimetades jätkub tööd veel paariks suveks, siis peaks maja ümbrus ja esialgne hoov täitsa puhas juba olema.

Spordi poole pealt jäi juuli juunile alla: 16 jooksu ja kokku ligi 92 kilomeetrit, võrdluseks juunis sai kirja üle 120 km. Suvi, ehitus ja reisimine rikuvad rutiini - see on aus põhjus. Jooksmine on saanud mõnusaks hobiks ja vahepeal on lausa sisemine võitlus selle üle, kas peaks mõne treeningu ikkagi kuhugi muude tegemiste vahele suruma või mitte. Tegelikult pole hullu. Puhkama peab ka, vorm küll natuke langeb, aga selle saab tagasi. Juba käivadki ettevalmistused sügisesteks võistlusteks. Vaatame, kuidas nendega läheb.

Samas jäi paar hetke eriti ikkagi meelde. Kuu esimene päev algas Saare Sörgiga ja 4. juulil sai joostud Investori Sörk investeerimisfestivalil. Jõusaali osas on aus tunnistada, et juunis lubatud süsteemsus jäi ka juulis tulemata. Töö käib.

Aga aitab nüüd nendest juttudest, lähme numbrite juurde!

Kui sulle pakub huvi, milliseid tehinguid ma kuu jooksul tegin, milline näeb välja minu portfell ja mida plaanin teha tulevikus, siis liitu Off The Record Jutud kogukonnaga juba täna!

Read more

VICI avaldas hiljuti oma 2026. aasta II kvartali tulemused ja ma kuulasin ka värsket juhtkonna kõnet. Analüüsisin selle raporti läbi ning olen jälle sama küsimuse ees, sest olen aktsiat ostnud korduvalt hinna languse ajal, ja iga kord olen põhjendanud endale, et fundamentaalid on samad, ainult hindamiskordaja on kokku tõmbunud. See võib olla tõsi. Aga võibolla ma lihtsalt petan ennast, et vältida tunnistamist, et olen kukkuvat nuga püüdmas.

Minu raamistik

Kui otsustan, kas dividendiaktsiat langevas trendis juurde osta, käin läbi neli kontrolli. See annab mulle raamistiku, mida nendes olukordades teha.

1. Fundamentaal vs kordaja. Kas kasumlikkuse või rahavoo näitaja kasvab kvartal-kvartalilt, kuigi hind langeb? Kui näitaja langeb koos hinnaga, on probleem fundamentaalides, mitte lihtsalt hinnastamises, ja see pole enam “odav aktsia”, vaid õigustatult odavam aktsia.

2. Väljamakse puhver. Kas väljamakse määr (payout ratio) jätab ruumi kasumilanguseks? Minu isiklik piir on umbes 80%, sellest kõrgemal muutub dividend haavatavaks juba väiksemagi tagasilöögi korral.

3. Bilansi vastupidavus. Kas võlg on valdavalt fikseeritud intressiga ja krediidireiting investeerimisjärgus? See määrab, kui palju ettevõte kannatab, kui intressikeskkond jääb kõrgeks pikemaks ajaks.

4. Kliendi kontsentratsioon on teadlik, mitte varjatud risk. Kui üks või kaks klienti annavad suurema osa tulust, kas ma tean, mis seisus nende endi äri on, või usaldan ma lihtsalt seda, mida REIT ise oma rentnike kohta väidab?

REIT-ide juures on siin üks oluline mõiste, mida tasub kohe ära seletada. AFFO ehk Adjusted Funds from Operations (korrigeeritud äritegevuse rahavoog) on näitaja, mis jätab kõrvale mitterahalised kirjed nagu kinnisvara amortisatsioon ja annab palju täpsema pildi sellest, kui palju raha ettevõte tegelikult dividendideks kätte saab, kui tavaline puhaskasum (Net Income). Kui allpool räägin AFFO-st, on see see number, mida jälgin, mitte GAAP puhaskasum.

Läbi arvutatud näide: VICI täna

VICI Properties on S&P 500 kuuluv REIT, mis eraldus 2017. aastal Caesars Entertainmentist ja on kasvanud üheks suurimaks nn “kogemusliku kinnisvara” omanikuks maailmas. Neile kuulub 103 vara, sealhulgas 63 kasiinovara ja 40 muud kogemuspõhist vara, sealhulgas mõned kõige ikoonilisemad kompleksid Las Vegase Stripil, näiteks Caesars Palace, MGM Grand ja The Venetian Resort. Ärimudel põhineb triple-net lease lepingutel, mis tähendab, et rentnik vastutab ise kõigi hooldus-, kindlustus- ja maksukulude eest. See jätab VICI-le väga prognoositava rendivoo ilma suurte korduvate kapitalikuludeta.

Käin nüüd oma neli kontrolli läbi VICI II kvartali 2026 andmetega.

1. Fundamentaal vs kordaja: roheline. AFFO aktsia kohta on kasvanud kolm kvartalit järjest, 0,60 dollarilt 0,61-le ja nüüd 0,62 dollarile, samal ajal kui aktsia hind on viimase aasta jooksul langenud ligikaudu 19%. See on täpselt see muster, mida oma esimeses kontrollis otsin: langus tuleb hindamiskordaja kokkutõmbumisest (P/FFO praegu ~10,3x, GuruFocus arvutab GF Value’iks 32,21 dollarit praeguse ~26,7 dollari vastu, mis annab “mõõdukalt alahinnatud” märgise), mitte äritegevuse halvenemisest. Juhtkond tõstis ka äsja aasta AFFO juhise alumist piiri 2,665 miljardilt dollarilt 2,675 miljardile, mis on väike, aga sümboolne signaal, et nad ei näe põhjust tulemusi alla korrigeerida.

2. Väljamakse puhver: roheline. VICI väljamakse määr on ~75%, mis jääb selgelt alla minu 80% piiri. Annualiseeritud dividend on 1,80 dollarit, dividenditootlus perioodi lõpus 6,8%.

3. Bilanss: roheline. 98,4% VICI võlast on fikseeritud intressiga, kaalutud keskmine kupong 4,60% ja keskmine tähtaeg 5,5 aastat. Netolaenukoormus (LQA Net Leverage) on 4,9x. Kõik investeerimisjärgu kovenandid on mugavalt piiride sees ja kõik kolm reitinguagentuuri (Moody’s Baa3, S&P ja Fitch BBB-) annavad stabiilse väljavaate. 5. augustil hinnastas VICI ka 1,75 miljardit dollarit uusi võlakirju, et refinantseerida 2026. aastal aeguvat võlga, täpselt see, mida stabiilsusele mängiv REIT peaks tegema.

4. Kliendi kontsentratsioon: kollane. Caesars ja MGM moodustavad kokku ligikaudu 70% renditulust, Caesars üksi ~38%. See on triple-net lease mudeli loomulik omadus, VICI ei kanna operatiivriski, aga tähendab ka, et VICI tervis on tugevalt seotud vaid mõne suure rentniku maksevõimega. Rendilepingud kohustavad rentnikke esitama igakuiselt finantsaruandeid otse VICI-le, seega ei kaota VICI oma nähtavust, aga see jääb ainsaks kollaseks lambiks minu neljast kontrollist.

Puhtalt raamistiku enda järgi paistab pilt üsna selge. Aga raamistik on alles pool lugu, see ütleb, mida “peaks” tegema teoreetilise investori jaoks, kes vaatab ainult ettevõtte andmeid. Minu enda otsus sõltub veel millestki muust: kas mu senine ostuajalugu on olnud distsiplineeritud rakendamine sellest samast raamistikust, või olen ma lihtsalt iga langusega uut õigustust leiutanud. See vahe selgub alles siis, kui panen raamistiku oma tegeliku positsiooni, päris hindade ja päris kuupäevade vastu proovile.

Allpool tasulises osas käin läbi oma tegeliku positsiooni numbrid, näitan, kus mu enda raamistikul on puudulik koht (miski, mida ma poleks pidanud teadmata jätma), ja panen kirja konkreetsed tingimused, mis peataksid järgmise ostu, olenemata sellest, kui atraktiivne dividenditootlus tundub. Sealt saab ka selguse, kas ma ise täna ostan juurde, hoian positsiooni või mõtlen esimest korda müügile.

Subscribe now

Read more

Juuli sai avapaugu InvesteerimisFestivaliga, selle järgi tuli kohe puhkus ja kirsiks tordil saime ühe tehingu lukku löödud. See omakorda jätab portfelli üksjagu vaba raha, mis omakorda annab ainest erinevateks mõteteks, mida kõike sellega võiks pihta hakata.

InvesteerimisFestivali muljetest kirjutasin juba juunikuu postituse juures. Huvitaval kombel tuli festival uue hooga sotsiaalmeedia avarustes teemaks ka juulikuu lõpu poole, kus nii mõnelegi üllatuseks ei saanud puid alla mitte ainult Marat Kasparov, vaid pea kõik meessoost raha ja investeerimise teemadel sõna võtnud isikud. Kasparov, kelle esinemist minul näha ja kuulda ei õnnestunud, oli minu mulje kohaselt suurema tähelepanu otsinguil ning et talle tundus 380% fondi tootluse number liiga lahja, eks tal tuli siis muul viisil silma jääda. Kas ja kui palju ta mõtles, kuivõrd sellised väljaütlemised mõjutavad tema üldmainet või viivad ka tulevikus kutseteni Äripäeva korraldatud üritustel, jääb selgusetuks - võimalik, et rihib hoopis muude riikide lavadele.

Kuid milles on täpsemalt süüdi need tublid mehed, kes on aastaid panustanud investeerimisest ja rahast avalikult rääkimisele, ning kellest paljudel jäi samuti Marati etteaste nägemata-kuulmata? Et nad festivalist järgmisel päeval avalikke vabanduskirju ei kirjutanud - mille eest, Marati käitumise eest? Mitte ükski neist ei saanud vastutada, mida tähelepanunäljas edevusest kannustatud esineja laval ütles või tegi. Või oleks pidanud ründama hoopis piltidel nähtud mehi, kes publikus istusid selle eest, et nad kohe püsti ei tõusnud?

Minu isiklik hinnang on, et olukorda proovitigi parandada nii palju, kui see tol hetkel võimalik oli Äripäeva professionaalse tiimi poolt, kes on juba avalikult mitu korda eri kanalites vabandanud. Lihtne on tagantjärele targutada, mida kõike oleks võinud teha ja öelda. Mitte kuidagi ei saa väita, et ka OTR tiimi meessoost autorid või teised otsesõnu rünnaku alla sattunud mehed oleksid naisi rünnanud või halvustanud ning kõik kes neid aastaid jälginud ja kuulanud on, teavad nende vaateid. Kui keegi peaks vabandama, siis see on Marat, kuid nii nulliks ta oma tähelepanupüüdluse katsetuse ära ning seda ilmselt juhtumas ei ole.

Sellest rääkisime pikemalt ka viimases OTR kinnises podcastis, mis on mõeldud meie tellijatele:

Insider Pod 10: Festivalimuljed, uued optsioonistrateegiad ning muud suvised tehingud

Spordikuu kokkuvõte

Jooksukilomeetrite osas saavutasin selle aasta rekordi: 167km! Aga see pole veel kõik. Ratta seljas sai pedaalitud 339km (ehk üle 20h). Kõige uhkem olen aga üle 7h jõutreeningute üle, milleni viis selgelt kevadel ja suve alguses tegelemist nõudnud kerged vigastused.

Meeldejääv oli üks sporditeemaline uudiskiri, mida ma vahel ikka diagonaalis loen, mille põhisõnum oli: ma jooksin igal nädalal poolmaratoni, kuid ma ei jaksanud teha ühe jalaga 5kg raskusega harjutusi. Kirjutise autor arutles selle üle, et kuigi ta jooksis palju ning sai endale selle tuules kinnitada, kuidas ta on “nii tugev”, siis tegelikult oli ainult aja küsimus, kui mõni koht (tema näites tuharalihas) järgi andma hakkas.

Ka mina olen vaikselt tuvastanud, et jätkusuutlikkuse tagamiseks - mis peakski ju tervislike eluviiside eesmärk olema, et jaksaks 70selt ka liikuda ja elust rõõmu tunda - on hädasti vaja regulaarseid jõutreeninguid. Kuhu ma vahepeal aga kinni jäin, oli tõdemus, et kui teha, siis ikka ülikorralikult! Aga ei, esmalt järjepidevus (nt 2 jõutrenni nädalas), ja alles siis ajame taga kvaliteeti, maksimaalset pingutust jmt.

Ning mis saaks olla parem, kui puhkuse ajal teha 2 trenni päevas: hommikul jooks/ratas, ja õhtul jõud, või keset päeva sõbrannaga terrassil kerelihaseid teha vehkida. Selle viimasega oli natuke nali ka: mina tulin saiakestega, sest siht oli koos tass kohvi juua ja lobiseda - sõbranna aga teatas, et enne harjutused (millega läks lõpuks 50min!) ja alles siis saab saiakoti avada.

Portfelli kokkuvõte

Kõige rohkem põnevust pakkus ühe korteri müük Pärnus Kalamehe piirkonnas - olime samas majas juba ühe korteri hiljuti maha müünud ning nüüd õnnestus seda teha ka teisega. Samal päeval kui tehing toimuma pidi, oli e-notaris mingid häired ning veel 5min enne kokkulepitud aega lõi Mihkel käega ja jõudis kenasti ka füüsiliselt notaribüroosse kohale. Väikese Pärnu võlud ;)

Esimese korteri müügiga olime tagasi maksnud ka terve allesjäänud kodulaenu, mis tähendab, et teine korter samas majas tõi kogu summa meile kontole. Ideid, mida sellega peale hakata, on päris mitmeid:

• Võiks mõelda korteriostule Tallinnas - meil on mõlemal abikaasaga töiselt aeg-ajalt ikka käimisi ning oleks ju hea oma pesa omada. Pikas vaates, ehk läheb mõnel lapsel seda korterit millalgi ka ülikooliõpingute tarbeks vaja? Siia juurde annaks panna ka kodulaenuvõimekuse, mis on meil hetkel täiesti kasutamata.

• Teine mõte on meie pikk plaan Pärnus: arvame, et Rail Baltika jõuab inimeste teadvusse päriselt kohale alles siis, kui rongide tulek käegakatsutavaks muutub. Ja see kinnisvarahindade hüpe on veel toimumata, mis võiks liigutada mõtteid ka Pärnu kinnisvara suunas. Uusi kortereid on Mai piirkonda kerkimas, lisaks on seal üksjagu mitte kuigi vanu, aga juba esimesi omanikke näinud pesasid, mille vahel valida. Või osta hoopis 4-6 korteriga maja, renoveerida ja osad korterid ära müüa, mõned endale jätta?

• Kui kinnisvaraga kaasneb palju kohalkäimist, siis on ehk lihtsam täiendada võlakirjaportfelli, kus hetkel vaid üks väärtpaber on? Ning kogu summa jagada ära aktsiate ja võlakirjade vahel?

• Äkki võiks mõelda hoopis mõne uue startup investeeringu peale: needki kipuvad viimased ajal usinalt exiteid tegema ja hajutamise põhimõttele kehvasti mõjuma.

Täpsemalt summadest ja ideede edasiarendustes juba meie kogukonna lugejatele⬇️

Read more

1. Arutame potentsiaalsete “mustade luikede” ehk ootamatute turgusid raputavate kriiside üle alates energiakrahhist kuni USA riigivõlani;

2. Vaatame kriitilise pilguga otsa oma portfellidele ja tunnistame, millistest positsioonidest me esimesel võimalusel loobuksime;

3. Samuti purustame populaarseid investeerimismüüte;

4. Jagame viimase kümne aasta kõige olulisemaid õppetunde, mis on teinud meist paremad, aga ka alalhoidlikumad investorid.

Head kuulamist!

Lahtiütleja ja õigused: Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.

Teemade loetelu:

Potentsiaalsed mustad luiged ja turgude raputajad

Arutasime Nassim Talebi raamatust inspireerituna sündmuste üle, mille toimumise tõenäosus on väike, aga mõju meie portfellidele oleks kardinaalne. Rääkisime geopoliitilistest pingetest ja energiavõrgu võimalikust kokkukukkumisest, aga ka laiemalt USA riigivõlast ning Jaapani jeeni intressimäärade tõusust tulenevast ahelreaktsioonist. Leidsime ühiselt, et just ootamatud likviidsuskriisid ja tehnoloogiasektori, näiteks Nvidia, ootamatud tagasilöögid on need, mis turgudele tõelise ja ettenägematu lumepalliefekti tooksid.

Portfelli suurpuhastus ehk millest me kohe loobuksime

Võtsime fookusesse oma isiklikud portfellid ja arutasime täiesti ausalt, millised positsioonid me likvideeriksime kohe täna, kui turu likviidsus seda vähegi soosiks. Rääkisime LHV aktsia viimase aja hinna stagnatsioonist ja Balti börsi madalast kauplemisaktiivsusest, mis teeb suurematest positsioonidest väljumise frustreerivaks. Samuti tunnistasime, et paljud varajase faasi iduinvesteeringud (näiteks Funderbeami platvormil) on muutunud pigem tülikaks portfellimüraks, millest vabanemine annaks portfelli haldamisele ja meelerahule tugeva positiivse tõuke.

Populaarsed investeerimismüüdid ja dogmad

Lammutasime laiali mitmed laialt levinud soovitused, mida finantskogukondades pidevalt korrutatakse, kuid mis meie praktilise kogemuse põhjal sageli paika ei pea. Arutasime kriitiliselt näiteks päikesepaneelide ja akupankade tegeliku tasuvusaja üle, mis pole kaugeltki nii roosiline, kui tabelites paistab. Samuti rääkisime liigse hajutamise suurest lõksust – leidsime, et kümnete üksikaktsiate omamine toob lõpuks kaasa lihtsalt kalli indeksilaadse tootluse, nõudes samal ajal ebamõistlikult suurt analüüsi ja ajakulu.

Kümne aasta kõige olulisemad õppetunnid ja emotsioonid

Pöörasime pilgu tagasi oma enam kui kümneaastasele investeerimisteekonnale ja jagasime järeldusi oma emotsioonide, FOMO ning kauplemispsühholoogia kohta. Tõdesime, et igapäevane portfelli jälgimine, liigne action ja aktiivne kauplemine ei ole pikas plaanis jätkusuutlik, mistõttu oleme liikunud lihtsama, passiivsema indeksifondide strateegia poole. Rääkisime ka sellest, kuidas instrumentide, fondide ja platvormide arvu julm vähendamine toob tagasi fookuse ja muudab investori elu märkimisväärselt rahulikumaks.

💬 Jaga meiega oma küsimust või lugu!

Ootame Sinu küsimust või lugu, et saaksime selle üle podcastis arutada! Olgu see:

• 🤔 küsimus rahamaailma kohta

• 🏆 võit, mis on jagamist väärt

• 💸 valus või naljakas raha-äpardus

Kõik lood ja küsimused võivad olla täiesti anonüümsed. Me arutame, analüüsime ja viskame sekka ka veidi vaimukust – sest rahaga oleme me kõik vahel… off the record.

👉 Saada oma lugu või küsimus siit: VAJUTA SIIA

Lahtiütleja ja õigused

Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.

Samas puhkamise kõrvalt ikkagi said ka tööasjad tehtud. Mõned uued investeeringud Superangeli poolel, meie enda äsja soetatud korteri sisustamine täies hoos ning veel toimetamist kolimise, pulmade aftermathiga ning ikkagi ka laste tegevuste organiseerimisega.

Portfelli lühikokkuvõte

Portfelli tootlus jäi juulis kokkuvõttes õrnalt miinusesse, umbes pool protsenti. Suurema osa kuu langusest tuli sellest, et võtsin portfellist märkimisväärse summa raha välja. Müüsin maha osaliselt kaks Balti aktsiapositsiooni. Tehingute mõttes märkimisväärsem oli uue kinnisvara VÕL. Aktsiaturud olid kuu jooksul tagasihoidlikud ja globaalsed ETF-id vedasid tootlust allapoole, samas kui intressid ja üürid tegid oma tavapärast vaikset tööd ja tõid raha stabiilselt sisse.

Portfellihalduse mõttes oli pigem üle pika aja üks aktiivne kuu. Kõigest pikemalt all olevas portfelli osas, kus võtan ette portfelli varaklasside lõikes, tehingud jms. Sel kuul kirjutasin pikemalt lahti ka enda mõtted kinnisvara, tehnoloogia ja Balti aktsiate osas - sellest hea 800 sõna lõpus kokkuvõttes.

Töised tegemised

• Superangeli meeskonnaga on meil ääretult hea meel jagada suurt uudist: meie portfelliettevõte Kraken Technology Group kaasas äsja 175 miljonit dollarit, saavutades 1 miljardi dollari suuruse väärtuse -see on ka meie teise fondi esimene ükssarvik! Fondile tähendab see tootluse kasvu - aga suur töö on veel ees. See tootlus tuleb ka lõpuks koju tuua fondi investoritele.
  Uudis ise siin: https://www.eu-startups.com/2026/07/kraken-technology-group-makes-waves-as-europes-newest-maritime-defence-unicorn-with-e152-9-million-series-b/

  

• Juuli alguses toimus InvesteerimisFestival, kus esinesime investeerimisvigade teemal. Ämbrid, rehad, karvamütsid. Demonstreerisin ka laval ka, milline näeb välja üks investor, kellele karvamüts on silmini tõmmatud. Minu, Jake ja Liisi festivali muljeid ja kommentaare saavad OTR tellijad kuulata meie viimases Insider Pod episoodis, mis on allpool lingitud.

  

  Kuidas me Investeerimisfestivalil oma kõige valusamad vead lavale tõime:

  • Me läksime lavale mõttega, et kõige kasulikum, mida publikule anda saame, ei ole edulood, vaid ausad ebaõnnestumised. Koos Jake, Liisi ja Taaviga jagasime oma investeerimisvigu kolmes kategoorias: “ämber” (omakäel tehtud viga), “reha” (viga, mida kordame, kuigi teame paremini) ja “karvamüts” (kui kõik tundus õigesti tehtud, aga mängureeglid muutusid meie käes).

  • Jake jagas, kuidas üürikinnisvara pealt kokkuhoiu nimel läks liiga suure hurraaga peale (remont, külmkapid, jooksvad õnnetused), enne kui mõistis, et see röövib just seda vabadust, mida investeeringuga otsis.

  • Liisi rääkis Pärnu korteritehingust, mis näis paberil hea, kuni pangad tehingut rahastada ei tahtnud, seega läks uue ostja leidmisega väga kaua aega.

  • Taavi jagas 2021. aasta IPO-buumist, kus tunded hakkasid otsuseid juhtima rohkem kui ratsionaalne Exceli arvutus.

  • Minu kõige valusam õppetund puudutas liiga suurt panust ühte riskantsesse kohta - sellest sain kinnitust, et hajutamine on ikkagi kohustuslik strateegia osa.

  • Tunnistasime lavalt ka korduvaid mustreid: katse “põhja tabada” ühe langeva aktsiaga ikka ja jälle, ning krüptoga hobikauplemist, kus esimene kiire võit andis vale enesekindluse ja järgnes paanikas müük.

  • Publik oli sama aus kui me ise - kuulajate seast tuli lugusid inimestest, kes teadsid hajutamise reeglit, aga rikkusid seda ikkagi, ja mäletati ka Celsiuse platvormi kokkuvarisemist. Lõppkokkuvõttes jäi kõlama üks mõte: suurimad kahjud tulevad harva turult üksi. Enamasti tulevad need ahnusest, hirmust ja sellest, et unustame oma reeglid just siis, kui neid kõige rohkem vajame.

Kuulamist ja lugemist:

Meie värske salvestus InvesteerimisFestivalilt, kus rääkisime investeerimisvigadest. Lisaks kaks igihaljast artiklit investeerimissüsteemist ja turu eelistest:

OTR Tellijatele

11. september õhtul tuleb portfellide analüüsimine koos Mart Lauli ja Anneli Looritsiga. Rohkem infot ürituse kohta OTR tellijatele siin:

Lahtiütleja ja õigused. Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Tegemist on meelelahutusliku väärtusega sisuga. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul. Artikli autorid võivad olla nii mainitud teenuste kliendid kui teenust pakkuvate ettevõtete väikeosanikud. Investeerimine on riskantne ning kaotada võib osa või kogu raha. Loe teenuste ja riskide kohta lähemalt teenusepakkuja kodulehelt.

Edasi sukeldun detailsemalt eelmise kuu elulistesse tegemistesse ja portfelli investeeringutesse. Kui postitust terves mahus lugeda, siis hakka kanali tellijaks:

Read more

Uus küsitlus, uus vaatenurk

2024nda aasta postituses vaatasin top 10% palgasaajaid. Seal valimis ja postituses oli 174 inimest keskmise palgaga 6932 eurot. Seekord on lähtepunkt teine: Kristi küsitles otse oma jälgijaid, kelle kuine brutopalk on juba 4000 eurot või rohkem. Vastas 927 inimest ning vaatame, mida need vastused endas peidavad.

See tähendab, et numbreid ei saa üks-üheselt 2024. aasta postitusega võrrelda, kuna valim ei ole enam “kogu Eesti tööjõuturu läbilõige”, vaid juba eelfiltreeritud kõrgepalgaliste grupp. Küll aga annab see meile hoopis detailsema pildi sellest, kes need 4000+ teenijad täpsemalt on ja mis nende palka mõjutab.

Uus küsitlus tõi sisse ka ühe põneva lisaküsimuse, mida 2024. aastal ei olnud: mitu tundi nädalas keegi tegelikult töötab. Tuleb välja, et sellest on üksjagu õppida. Kes tahab algandmeid ise näha, siis sellelt lingilt on seda võimalik teha.

Kes on need 4000+ teenijad?

Mõned üldnumbrid enne süvitsi minekut:

• Keskmine brutopalk: 5063 eurot

• Mediaanpalk: 4650 eurot (viitab sellele, et enamik vastanuid koondub alumisse otsa, samas kui üksikud väga kõrged palgad tõstavad keskmist üles)

• Keskmine vanus: 35,4 aastat

• Keskmine kogemus valdkonnas: 9,5 aastat

• Keskmine töökoormus: 40,2 tundi nädalas

• Kõrgeim palk andmestikus: 12 050 eurot (tegevjuht, 54-aastane, 15 aastat kogemust)

Haridustaseme poolest domineerib magistrikraad (46,4% vastanutest) ja bakalaureus (31,6%). Arstid (MD) moodustavad 4,9% valimist, mis on üllatavalt suur osakaal — ja nagu kohe näeme, on sellel ka põhjus.

Väike, aga oluline märkus: exceli tabelis oli ametinimetusi kirjas väga erineval kujul, nt “vanem tarkvaraarendaja”, “vanem-tarkvaraarendaja”, “vanemtarkvaraarendaja” ja “vanem tarkvarainsener” olid algselt neli eraldi rida, kuigi sisult üks ja sama roll. Enne analüüsi käisin ametinimetused käsitsi üle ja koondasin selged kirjaviisi- ja sünonüümivariandid (samuti nt CEO/tegevjuht, CFO/finantsjuht, product owner/tooteomanik) ühise nimetuse alla. Ametid, mille puhul valdkonnalisand tundus sisuliselt oluline (nt “IT projektijuht” vs “projektijuht”, “ehituse projektijuht” vs “kv-projektijuht”), jätsin teadlikult eraldi, et mitte kunstlikult erinevaid rolle kokku segada.

Kõrgeima keskmise palgaga ametid

Kui vaadata ameteid, kus on vähemalt kolm vastajat, siis tipus on:

1. Piloot — keskmine 9325€ (4 vastajat)

2. Tarkvaraarhitekt — keskmine 7625€ (4 vastajat)

3. Hambaarst — keskmine 7085€ (11 vastajat)

4. Arst — keskmine 6494€ (12 vastajat)

5. Eriarst — keskmine 6300€ (7 vastajat)

6. Vanem tarkvaraarendaja / -insener — keskmine 6245€ (16 vastajat)

7. Tegevjuht (CEO) — keskmine 6134€ (14 vastajat)

8. Finantsjuht (CFO) — keskmine 5825€ (15 vastajat)

Meditsiin domineerib selgelt, kuna hambaarst, arst, eriarst ja arst-resident kõik mahuvad tabeli ülemisse otsa. See kinnitab 2024. aasta postituses toodud mõtet: ametid, mis eeldavad pikka ja rasket haridusteed ning kannavad suurt vastutust, tasustatakse ka kõrgemalt.

Huvitav on ka see, et kui vanem- ja senior-tasemel tarkvaraarendajad/-insenerid koondada üheks grupiks, moodustub sellest grupist kõrgem keskmine palk 6245€ vs “tavaline” tarkvaraarendaja/insener (50 vastajat, keskmine 5048€). Vahe tasemete vahel on siin peaaegu 1200 eurot kuus.

Kõige sagedasemad ametid küsitluses üldse on tegelikult tehnoloogia- ja äripoolelt: tarkvaraarendaja/tarkvarainsener (50 vastajat), personalijuht (31), jurist (24) ja projektijuht (22). Need ei ole aga need, kes teenivad kõige rohkem, populaarsus ja kõrge palk ei käi paraku käsikäes.

Kas kogemus ja vanus endiselt loevad?

Kogemuse ja palga vaheline korrelatsioon on siin 0,21. Oluliselt nõrgem kui 2024. aasta andmestikus. See on üsna loogiline: kuna kõik vastanud teenivad juba vähemalt 4000 eurot, on "sisenemislävi" juba ületatud ning täiendav kogemus ei kasvata palka enam samas tempos. 4000+ klubisse pääsemiseks on kogemus olulisem kui selle sees edasi liikumiseks.

Vanuse ja palga korrelatsioon on veelgi nõrgem — 0,13. Vanusegruppide lõikes:

• 21–29: keskmine 4818€

• 30–40: keskmine 5078€

• 41–50: keskmine 5106€

• 51–70: keskmine 6048€

Palk kasvab vanusega, aga aeglaselt, kuni 51+ vanusegrupis, kus tõenäoliselt domineerivad tippjuhi ja eksperdi tasandi rollid. Sarnaselt 2024. aasta järeldusega: vanus iseenesest ei garanteeri suuremat sissetulekut, pigem peegeldab see, millistele rollidele selleks ajaks on jõutud.

Kas kraadid ikka tasuvad end ära?

Siin tuleb kõige suurem üllatus võrreldes 2024. aasta postitusega. Toona oli selge trend: mida kõrgem kraad, seda kõrgem palk. Nüüd, kui vaadata ainult juba 4000+ teenijaid, on pilt nüansirikkam:

• MD (arstikraad): keskmine 6199€

• Doktorikraad: keskmine 5575€

• Rakenduslik kõrgharidus: keskmine 5354€

• Keskharidus: keskmine 5149€

• Bakalaureus: keskmine 5038€

• Magister: keskmine 4917€

Jah, näed õigesti, selles valimis teenivad keskharidusega inimesed keskmiselt rohkem kui magistrikraadiga inimesed. See ei tähenda, et magistrikraad on kasutu, vaid pigem näitab see, et kui oled juba jõudnud 4000+ palgatasemeni, siis ei ole haridustase enam põhiline palka määrav tegur. Olulisemaks muutuvad amet, valdkond, vastutuse tase ja oskused. Arstiharidus on erand, sest see on otseselt seotud reguleeritud, kõrge sisenemislävega ametitega.

See on hea meeldetuletus, et haridus avab pigem ukse aga seal edasijõudmine sõltub juba inimesest endast.

Rohkem töötunde ei tähenda suuremat palka

See on 2026. aasta küsitluse kõige värskem osa, sest 2024. aastal seda küsimust ei olnud.

• ≤35 tundi nädalas: keskmine palk 5465€ (119 vastajat)

• 36–40 tundi: keskmine palk 4943€ (648 vastajat — enamik)

• 41–45 tundi: keskmine palk 5075€ (78 vastajat)

• 46–50 tundi: keskmine palk 5591€ (48 vastajat)

• 50+ tundi: keskmine palk 5143€ (33 vastajat)

Korrelatsioon töötundide ja palga vahel on praktiliselt olematu (-0,03) ehk teisisõnu, rohkem töötunde nädalas ei ennusta suuremat palka üldse. Huvitaval kombel teenivad need, kes töötavad 35 tundi või vähem, keskmiselt rohkem kui need, kes teevad “tavapärast” 36–40-tunnist töönädalat.

See kinnitab midagi, mida 2024. aasta postituse kogemuslugudest juba välja tuli: kõrgemale palgatasemele jõudes ei tähenda see enam “rohkem käsi külge tööd”, vaid pigem vastutuse, oskuste ja otsustamisõiguse kasvu. Kõrge palk ei ole niivõrd tundide, kuivõrd väärtuse funktsioon.

Mida küsitletud ise soovitavad

Küsitluses jagas ligi 60% vastanutest ka oma karjäärinippe. Levinumad teemad korduvad tegelikult üsna sarnaselt 2024. aasta kogemuslugudega:

• Ära jää mugavustsooni. Mitmed soovitasid vahetada töökohta või rolli iga 3–5 aasta järel, et palgatase kaasa areneks.

• Küsi julgelt palka juurde. Korduv teema. Kui keegi ei küsi, siis keegi ka ei paku.

• Investeeri pidevalt enesearengusse, isegi kui see tähendab lühiajalist ebamugavust või uue valdkonna õppimist.

• Ole hea kolleeg. Mitu juhtival positsioonil vastanut tõid otse välja, et palgatõus on seotud mitte ainult pädevusega, vaid ka sellega, kas inimesega on hea koos töötada.

• Kannatlikkus. Üks vastanu kirjeldas, kuidas jõudis nelja aastaga 1900 eurolt 4600 euroni ning tema sõnum oli: õpi, proovi, küsi, aga ole ka kannatlik, sest mitte kõik ei jõua kõrgele palgale kohe karjääri alguses.

Need mõtted kõlavad tuttavalt, sest need on samad põhimõtted, mis kandsid ka 2024. aasta postituse kogemuslugusid: julgus, pidev areng, hea suhtlemisoskus ja valmisolek enda eest seista.

Kokkuvõte

Kaks aastat ja uus küsitlus hiljem jõuan sisuliselt sama järelduseni, mis 2024. aastalgi: kõrge palgani ei vii üks kindel valem, vaid oskuste, ametivaliku ja vastutuse kombinatsioon. Kuid see uus andmestik lisab paar nüanssi:

Esiteks, kui oled juba jõudnud kõrgepalgaliste sekka, siis lisa aastad kogemust või kõrgem kraad ei kasvata palka enam automaatselt. Oluliseks muutuvad valdkond ja roll. Teiseks, ja see on ehk kõige julgustavam leid: rohkem töötunde ei ole seotud suurema palgaga. Kui midagi, siis pigem vastupidi. See tähendab, et kõrgepalgalise karjääri ehitamine ei pea käima käsikäes läbipõlemisega.

Nagu 2024. aasta postituses kirjutasin, siis raha aitab hästi elada, aga elamiseks on vaja enamat kui numbrit pangakontol. Uus andmestik kinnitab, et need, kes on jõudnud kõrgemale palgatasemele, ei ole tingimata need, kes töötavad kõige rohkem tunde. Pigem need, kes on teinud õigeid valikuid: hariduse, ameti, valdkonna ja oma väärtuse teadvustamise osas.

Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Andmed pärinevad Kristi Saare 2026. aasta märtsi küsitlusest tema jälgijate seas (927 vastajat, kõik brutopalgaga 4000€+) ning analüüs kajastab autori enda tõlgendust andmetest.

Lisaks vaatame üle OTR autorite portfellis toimuva: analüüsime Coopi tulemusi, kinnisvara liigutusi, arutame LHV uuenduste ja portfelli strateegia üle ning uurime, miks optsioonid on saanud nii populaarseks.

Kuulete ka meie uutest esinejatest sügisestel üritustel.

Lahtiütleja ja õigused: Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul. Tegemist on meelelahutusliku väärtusega sisuga.

Read more

Portfellist rääkides, siis juuni oli kuu, kus üks silm naeris ja teine nuttis. Ühel pool tiksus kontole pidevalt raha - rahavoo maksed sattusid ajaliselt kokku nii, et intresse laekus rohkelt, ja passiivne tulu ületas tavapärast taset mitmekordselt. Teisel pool aga toimus USA tehnoloogiaaktsiates korralik korrektsioon: üks portfelli suuremaid positsioone tegi läbi oma halvima kuu alates dot-com’i krahhist ja tõmbas kogu portfelli tootluse peaaegu nulli.

Just sellised kuud näitavad, miks ma portfelli hajutamist silmas pidades ehitan. Kui kasvuaktsiad võtavad hoobi, hoiavad võlakirjad, laenud ja optsioonipreemiad portfelli stabiilsena - ja vastupidi. Lisaks sai juunis tehtud portfellis ka suurem puhastus: hoiused ja jõude seisnud raha liikusid uutesse varadesse, paar vana positsiooni sai suletud ning asemele tuli nii uusi võlakirju kui ka mõni oportunistlik aktsiaost.

Millised positsioonid vedasid, milline kukkus ajaloolise hoobiga, kui palju rahavoogu täpselt laekus ja kuidas portfelli struktuur kuu jooksul ümber mängiti - sellest kõigest numbrites allpool, nagu ikka.

Muud tegemised

Nagu eespool juba vihjasin, siis juunis niisama passimist peaaegu ei olnudki - toimetamisi oli seinast seina ja kalender püsis tihe. Õnneks mõned neist eredamatest hetkedest on ka kaamerasilma ette jäänud (vaata alla poole).

Veel enne, kui lennuk lõuna poole lendas, jõudsid Marko ja Superangeli tiim taaskord püsti panna ühe korraliku 2025 aastat kokkuvõtva networkingu-ürituse. Oli inspireeriv kuulata, milliseid kasvusammud on portfelliettevõtted vahepeal teinud, millised on fondi tulevikuplaanid ja kuidas hindavad eksperdid sektori tervist praeguses turuolukorras. Mõistagi oli see ideaalne pinnas headeks aruteludeks – sai nii vanade tuttavatega ideid põrgatada kui ka täiesti uusi ja põnevaid kontakte luua.

Kõige parem uudis tuli just hiljuti, nimelt on üks portfelliettevõte kasvanud juba miljardi eurose valuatsoonini. Seega esimene ükssarvik on fondis olemas!

Kuu absoluutne kõrghetk oli aga kahtlemata Marko pulm Hispaanias. See polnud lihtsalt üks pidu, vaid tõeline mitmepäevane fiestade jada. Lisaks unustamatule pulmapeole ja fantastilisele seltskonnale võtsime aega ka kohaliku piirkonna avastamiseks. Sealsed maagilised vaated olid lihtsalt lummavad – lausa nii lummavad, et isegi puhkuse ajal sai jooksutossud jalga tõmmatud. Nii kogunes neil mägistel teedel seigeldes märkamatult päris korralik ports jooksukilomeetreid.

Kui nüüd uuesti spordi juurde tagasi tulla, siis kogu juunikuu saldosse kogunes üle 120 jooksukilomeetri. Osad neist läbisin omas rütmis üksi, aga suur osa sai õnneks läbitud meie tubli Tondi Sörgi pundiga, mis teeb motivatsiooni hoidmise alati kordades lihtsamaks.

Jõusaali osas on seis natuke kehvem – jõudsin sinna mõned korrad, kusjuures ühe korra vedasin ka poja kaasa. Valdavalt sikutasin kange siiski pigem kuskil välisjõusaalis. Sisimas ma muidugi tean, et peaksin jõutreeningute osas märksa süsteemsem olema, aga kuidagi pole suutnud seda raudset harjumust veel oma rutiini sisse kirjutada. Töö käib.

Ja viimaks ei saa me üle ega ümber Saaremaast. Juuni lõpus tegime algust meie vana talukoha igasuviste hooldustöödega ning jätkasime ka suvemajakese ehtust. Kuigi stardipauk anti juunis, siis tegelik ehitustrall – muuhulgas vannitoa silikoonimised, elektri ja torutööd – läks täie hooga käima alles juulis. Sellest kõigest kirjutan juba detailsemalt oma järgmises kuuülevaates. Ja uskuge mind, seal on millest rääkida, sest muuhulgas teen siis juttu ka sellest, kuidas ma Saaremaale ühe uue metsatüki soetasin.

Juunis avaldasin ka ühe põneva artikli eesmärkide seadmisest. Selle kirjatüki koostamine oli minu enda jaoks põnev avastamine ning ka mitmed lugejad on positiivset tagasisidet jaganud. Seega, kui sul artikkel on veel lugemata, siis jõuad veel :)

Kui sulle pakub huvi, milliseid tehinguid ma kuu jooksul tegin, milline näeb välja minu portfell ja mida plaanin teha tulevikus, siis liitu Off The Record Jutud kogukonnaga juba täna!

Read more

Portfelli lühikokkuvõte

Juuni oli portfellile omapärane kuu. Kindlustunnet andis taas kord fikseeritud tulumääraga segment, mis kandis kuu rahavoogu peaaegu üksi. Kinnisvarapoolel oli mitu liigutust korraga: üks suurem ühekordne kuluartikkel, kaks laenu jõudsid lõpusirgele ja tuli ka üks väga põnev uus positsioon, millest räägin täpsemalt juba järgmises ülevaates, kui paberid käes.

Töised tegemised

• Kirjutan seda kokkuvõtet juuli teises pooles, seega toon sisse ka vahetult juuli algul toimunud InvesteerimisFestivali. Kui lükkan järgmise kuu kokkuvõttesse, siis tundub, et teema poleks enam nii aktuaalne.
  Osalesime esmakordselt kogu perega. Lapsed ka kaasas, mis muutis veidi festivali kogemust meie jaoks. Peab ju laste jaoks olemas ka olema ning nende eest hoolitsema. Sellegipoolest esinesin kahes osas - heategevusteemaline paneeldiskussioon ning Off The Record Podcasti Live salvestus. Saime palju head tagasisidet enda esinemisele. Aga olime juba aegsasti valmistunud ka - tõime seekord lavale uue kontseptsiooni, kus lisaks jutule lisasime ka visuaalseid aspekte. Seekord siis ämbrid, rehad ja karvamütsid. Kõik kuulajad said peale esinemist ka ise investeerimisvigade osas n-ö. kuiva trenni teha. Esmakordselt esines ka minu abikaasa, kes tegi super esinemise.

Kuulamist ja lugemist:

Meie värske salvestus InvesteerimisFestivalilt, kus rääkisime investeerimisvigadest. Lisaks kaks igihaljast artiklit investeerimissüsteemist ja turu eelistest:

Lahtiütleja ja õigused. Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Tegemist on meelelahutusliku väärtusega sisuga. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul. Artikli autorid võivad olla nii mainitud teenuste kliendid kui teenust pakkuvate ettevõtete väikeosanikud. Investeerimine on riskantne ning kaotada võib osa või kogu raha. Loe teenuste ja riskide kohta lähemalt teenusepakkuja kodulehelt.

Edasi sukeldun detailsemalt eelmise kuu elulistesse tegemistesse ja portfelli investeeringutesse. Kui postitust terves mahus lugeda, siis hakka kanali tellijaks:

Read more

Juuni on pakkunud põnevaid võimalusi kui ka ajendi mõningateks portfelli korrigeerimisteks. Tänases postituses teemegi lähemalt juttu ühest tõsisest alahinnatud pärlist, muudatustest minu krüpto- ja võlakirjapositsioonides ning lahendusest ühele pikaajalisele murele, mis kõige rohkem optsioonikauplejat puudutab.

Autode kaitsekilede turuliidri aktsia on tipust 56% kukkunud, kuna turg hindab ettevõtet lühisnägelikult ja eksib selle peamise konkurentsieelise osas. Nende tõeline trump ei peitu mitte kile kvaliteedis, vaid unikaalses tarkvaras, mis hoiab enda käes 60% turust. Tasulistele tellijatele toon välja kolm põhjust, miks turu hirmud on ümber lükatud, kuidas käimasolev tootmise integratsioon kasvatab marginaale ning kas mina plaanin seda 2,5-kordse asümmeetriaga võimalust praeguse hinna juures ära kasutada.

Sellel kuul väljusin ka täielikult ühes võlakirja positsioonist, mis oli minu portfellis juba aastast 2021 ning alustasin vaikselt oma krüptoportfelli uuesti üles ehitamisega. Aga nagu heas telereklaamis ikka, siis see ei ole veel kõik. Kes on meie aktiivne Discordi kanali jälgija, see teab, et olen seal meie tehingute sektsioonis hoogsalt erinevaid optsioone kauplemise tehinguid postitanud. Aga nende jälgimine on senini olnud päris tüütu. Siiani tegin seda exceli põhjal aga sellel lahendusel pole nägu ega tegu. Nii ei jäänudki mul muud üle kui ise uus lahendus luua - CaPut. Tegemist väga alguses oleva süsteemiga, aga tundub, et saan oma exceli välja vahetada. Jagan meie tasulistele lugejatele allpool ka natuke rohkem pilte, kuidas see välja näeb. Nii, et tule lugema!

Kui sa veel ei ole meie Discordi serveriga liitunud, siis nüüd on küll viimane aeg seda teha! Jagame mõtteid USA börsil toimuvast, oma tehingutest ning analüüsime üheskoos investeeringuid.

Kui sa veel ei ole liige, siis nüüd on hea hetk liituda. Neli autorit, tugev kogukond ja Discord, kus saab rääkida kõigest.

Viimased postitused Off The Recordis

Kui tahad mind operatiivsemalt jälgida, siis viska pilk peale mu Instagramile:

Jälgi mind ka Instagramis @jakefarra

Read more

Keskendume teemale, millest tavaliselt valjuhäälselt ei räägita – meie aastatega kogutud investeerimisvead ehk "ahnuse hirm".

Defineerime lahti kolm olulist investeerimisterminit: ämber, reha ja karvamüts, ning toome ausalt ja valusalt välja oma portfellide kõige tumedamad plekid.

Arutleme ebaõnnestunud kinnisvaraotsuste, IPO-de ajal tekkinud FOMO, hobikauplemise emotsionaalsete karide ja platvormide üle, mis meile otseses mõttes karvamütsi pähe tõmbasid.

Lisaks jagavad oma uskumatuid valusaid lugusid meie julged kuulajad otse publikust.

Head kuulamist!

Lahtiütleja ja õigused: Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.

Teemade loetelu:

Investeerimisvigade definitsioonid ja psühholoogia

Kõigepealt panime InvesteerimisFestivali laval paika olulised definitsioonid, et kõik kuulajad saaksid aru, kuidas me oma ebaõnnestumisi kategoriseerime. Arutasime, et “ämber” on klassikaline oma lollusest tehtud viga, “reha” on sama valusa vea süstemaatiline kordamine ning “karvamüts” kirjeldab olukorda, kus investor tegi eeltöö ära, aga ettevõte või platvorm tõmbas talle reegleid muutes lihtsalt koti pähe. Need kolm mõistet andsid suurepärase raamistiku kogu meie edasisele vestlusele, kus püüdsime analüüsida otsuste taga peituvat emotsiooni ja ahnust.

Kinnisvarainvesteeringute valus reaalsus ja üürivannid

Rääkisime oma kibedatest kogemustest kinnisvaraturul, kus äärmuslik säästmissoov ja potentsiaali otsimine lõppesid närvikulu ja rahalise kaotusega. Jagasime lugusid sellest, kuidas 16-ruuduse üürikorteri torutöid ise tehes kaob igasugune unistus finantsvabadusest ning viib arusaamani, et kõike ei maksa ise teha. Samuti meenutasime, kuidas juriidiliselt keeruline Pärnu korter ja tülid naabritega viisid oodatud hiigelkasumi asemel pikkade müügikuudeni ja drastilise hinnalanguseni.

IPO-buum, FOMO ja pimesi kopeerimine

Arutasime Balti börsi 2021. aasta buumi aegseid vigu, kus ahnus ja hirm rongist maha jääda panid meid tegema rutakaid ja mõtlematuid otsuseid. Tõime elulise näite Hepsori IPO-st, kus soov saada märkimisel rohkem aktsiaid viis liiga suurte positsioonide võtmiseni ning hilisema pideva kahjumi ankurdamiseni, lootuses, et põhi on käes. Samuti meenutasime algusaastaid, mil foorumites hõigatud soovituste (näiteks Tallinna Kaubamaja või Merko) pimesi kopeerimine ilma isikliku teesita maksis valusalt kätte.

Hobikauplemine ja turgude ameerika mäed

Rääkisime ausalt, miks tavainvestor ei tohiks tegelema hakata emotsionaalse hobikauplemisega ega loota kiiret kasu. Tõime äärmiselt markantse näite Bitcoini päevakauplemisest, kus pidev languste kokkuostmine ja kohene paanikas müümine nullisid kogu portfelli, tõestades taaskord, et inimaju pole volatiilsetel turgudel ratsionaalsete otsuste tegemiseks loodud. Lisaks kuulasime publikust lugusid Adobe aktsia põhja püüdmisest ja farmaatsiaettevõtete penny-stockide kauplemisest, mis lõppesid samuti valusalt.

Fondide ja krüptoplatvormide karvamütsid

Lahkasime olukordi turgudel, kus meie panime raha sisse heas usus, kuid ettevõtted või fondid ise muutsid lennult mängureegleid. Arutasime Bondora ootamatuid 30-protsendilisi sissenõudmistasusid, detsentraliseeritud krüptoplatvormide (nagu Anchor Protocol ja Celsius) kokkukukkumist, mis hävitasid 99% kapitalist. Lõpetuseks puudutasime ka Levicomi võlakirjade saagat ja ühte nimeta jäetud IPO-t, kus kaasatud rahast maksti hoopis omanikele aktsiakapitali vähendamise kaudu taskusse, jättes väikeinvestorid pika ninaga.

💬 Jaga meiega oma küsimust või lugu!

Ootame Sinu küsimust või lugu, et saaksime selle üle podcastis arutada! Olgu see:

• 🤔 küsimus rahamaailma kohta

• 🏆 võit, mis on jagamist väärt

• 💸 valus või naljakas raha-äpardus

Kõik lood ja küsimused võivad olla täiesti anonüümsed. Me arutame, analüüsime ja viskame sekka ka veidi vaimukust – sest rahaga oleme me kõik vahel… off the record.

👉 Saada oma lugu või küsimus siit: VAJUTA SIIA

Lahtiütleja ja õigused

Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.

Juunikuu pidi justkui olema suvekuu, aga mina küll 2.juuniks pruuniks ei saanud. Eks oma osa oli ka sellel, et ei saanud liiga palju sportida tänu erinevatele vigastustelaadsetele olukordadele ja ka sellele, et vähemalt juuni esimene pool oli töiselt üksjagu kõva andmine. Samas portfellis tegime suisa kaks uut tehingut, lastel algas suvepuhkus ning erinevad tähistamised hõlmasid eriti jaanipäeva paiku ka üksjagu ringisõitmist. Mõned festivalimuljed samuti postituse lisas!

Töised tegemised

Juuni algus tähendas kõvasti esitatud taotluste uurimist-puurimist, sest osalesin hindamiskomisjoni liikmena süvatehnoloogia võrgustikuprogrammi kiirendisse tiimide valimisel. Tegu on jaanuaris väljakuulutatud programmiga, millesse üksjagu töötunde sisse pandud kogu võrgustiku poolt, sest välja tuli töötada kõikvõimalikud süsteemid, kuidas kolme ülikooli ja kahe teaduspargi poolt veetav programm praktikas välja nägema hakkab. Marupõnev oli just žürii töös osalemine: natuke nagu astuks VC kingadesse ja prooviks maailma nende pilgu läbi näha.

Põnev kogemus oli ka BSV Ventures Investor Day Helsinkis, kus osalesin kaitseinvesteeringute teemalises paneelis. Üsna vahetult sealt edasi tuli lennata Hollandisse, kus külastasime nii erinevaid innovatsiooniga tegelevaid organisatsioone Haagis, kui ka Hello Tomorrow süvatehnoloogiakonverentsi. Veendusime, et kuigi hollandlastel on paika pandud fookused, mida nad eelisarendavad, pole neilgi võluvitsa ning leidub teemasid, kus nemad hoopis meie kogemusi õhinaga kuulasid ja lisaküsimustel ei paistnud lõppu tulevat. Napilt oleks saanud ka ASML-i külastama minna, aga paraku jäime oma soovi edastamisega siiski pisut hiljaks.

Üks tore juhus oli ka konverentsipaneeli kuulates, kus osales Euroopa Komisjoni volinik Ekaterina Zaharieva, kes vastutab innovatsiooni, teaduse ning mh ka startuppide toetamise teemade eest. Ta ütles päris lõpus vastusena küsimusele, mida me veel saaksime ära teha ja mis oleks natuke out-of-box mõtlemine - ning teatas päris suurele seltskonnale, et edendada tuleb inimeste finantskirjaoskust, sest vaid nii tõuseb ka nende riskijulgus ning me saame lahti lukustada suurema hulga erakapitali, mis mh aitaks meie startuppe Euroopas kasvatada. Teise osana vastusest nimetas ta ettevõtlusõpet, mida tuleb samuti laiapõhjalisemalt edasi anda, et nimetatud startuppe saaks rohkem tekkida. Kolleegid tegid nalja, et Liisil on liiga palju vaba aega ja ta kirjutab Zaharievale ka juba jutupunkte :)

Spordikuu kokkuvõte

Nagu eelmise kuu kokkuvõttes sai põgusalt viidatud, lõppes maikuu minu jaoks põletikulise keskmise tuharalihasega ning kerge jooksupausiga. Juuni algus läks seega esmalt puhkamisele, ja seejärel vaikselt kilometraaži tagasitoomisele. Teekord raske ja vaevaline, sest ega ei julgenudki suure hurraaga peale lennata tõi kaasa tohutu rõõmu esimesest lõigutrennist Hiiumaal, Kärdlas. Muidugi valisin selle ainsa päeva, kus staadion oli hõivatud jalkavõistlustega, nii et igatsus staadionitrenni järele jääb püsima. No küll jõuame.

Entusiasm suurelt üleval tegin kohe järgmisel päeval veel ühe jooksu- ja jõutrenni hommikul ning siis läksime perega Käina Tuuletorni 18m seinale ronima. Kes pole proovinud, siis soovitan! On uhke tunne küll, kui tipus ära käid! Minul seekord ei õnnestunud (vaid 9a Kristiin jõudis üleval kella helistamas käia), sest juba esimesel katsel rebestasin kergelt ära parema puusapainutaja - ja taas kerge paus garanteeritud, sest isegi kõndimine oli valulik. Sellest väljatulemise ootuses sõitsin hoopis paar päeva hiljem ratast ning et keha juba kergelt tuikavaid kohti hoidma oli hakanud, siis sai rohkem koormust vasak põlv, ehk juba kolmas valulik koht. Tuleb vist kudumisklubi asutada!

Aga tegelikult kinnitas massöör/füsio mind üle vaadates, et lugu pole sugugi hull ja katki pole midagi. Aga varasematel aastatel tegemata jäänud jõutrennid hammustavad nüüd tagumikust. Tuleb järgi teha, sh spetsiifilisi harjutusi, lisaks sain uhke teibi vasakule jalale põlve toetamiseks. Õppetund seega: jõutrenn pole mingi niisama nice-to-have, vaid oluline osa treeningprotsessist!

Kuu kokkuvõttes olin siis jõutrennide rindel eriti usin, ja üle 4h sai raskustega matil müdistatud. Ratast sõitsin kokku 205km, jooksukilomeetreid kogunes 72km.

Portfelli kokkuvõte

Veel enne kui portfellitehingutesse süveneme, siis sai OTR nn kullavaramu toreda täienduse artikliga, mis hoiatab eesmärkide jahtimisse kinnijäämise eest. Loe lähemalt siit:

Lõpeta eesmärkide jahtimine: Kuidas ehitada investeerimissüsteem, mis töötab

Seoses korteri müügiga maikuus tekkis ootamatult vabu vahendeid investeerimiseks ja nii tegime lausa kaks tehingut: ühe võlakirjatehingu ning täiendasime ühte olemasolevat aktsiapositsiooni ⬇️

Read more

Miks eesmärkide jahtimine võib alt vedada?

Investeerimismaailmas räägitakse tihti ainult suurtest lõppeesmärkidest: kuidas jõuda esimese 100 000 euroni, poole miljonini või saavutada see ihaldatud finantsvabadus.

Ajalugu ja uuringud näitavad aga, et ainult numbritele keskendumine ei ole piisav ning võib meid tegelikult alt vedada. Jõukuse kasvatamine pole ühekordne sprint, vaid pikk maraton. See nõuab lisaks rahale ka õigeid igapäevaseid süsteeme ja oskust oma võite teel olles tähistada.

Päris vabaduse saavutamine eeldab distsipliini ja adekvaatseid ootusi. Kui vaadata edukaid investoreid, siis joonistub välja selge muster: nad ei toetu õnnele, vaid on ehitanud endale sobiva süsteemi, mis arvestab nende iseloomu ja riskitaluvust.

Selles postituses vaatame, miks tavapärane eesmärkide seadmine ei pruugi olla piisav ja kuidas harjumused aitavad pikaajalisi eesmärke täita. Uurime ka, miks asjadega harjumine takistab õnnetunde tekkimist ning kuidas teetähiseid õigesti tähistada.

Eesmärkide seadmise loogika ja piirangud

Traditsiooniline finantsplaneerimine propageerib sageli numbriliste eesmärkide seadmist, rakendades populaarseid mudeleid nagu SMART (spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiritletud).

Selle loogika kohaselt peaks investor seadma endale selge sihi, näiteks “säästan 10 000 eurot kolme aasta jooksul”, ning seejärel asuma selle nimel tegutsema. Kuigi selline struktuur aitab luua esmast fookust ja muudab suured eesmärgid näiliselt hallatavamaks, peidab pelgalt eesmärkidele suunatud mõtteviis endas mitmeid käitumuslikke ohte.

Eesmärkide jahtimise lõks

Eesmärkide suurim paradoks seisneb selles, et need on olemuslikult vastuolus pikaajalise ja jätkusuutliku progressiga. Uuringud näitavad, et kui kogu individuaalne pingutus on suunatud spetsiifilise lõpp-punkti saavutamisele, kaob motivatsioon koheselt, kui see eesmärk on täidetud.

Seda nähtust võib võrrelda poolmaratoniks treenimisega: paljud inimesed treenivad kuude kaupa äärmise pühendumusega, kuid pärast finišijoone ületamist loobuvad jooksmisest täielikult, kuna neid motiveerinud eesmärk on kadunud.

Finantskäitumises väljendub see niinimetatud “jo-jo” efektina. Investor võib agressiivselt säästa ja eelarvet optimeerida, et saavutada portfelli esimene 10 000 eurot, kuid eesmärgi täitumisel antakse endale psühholoogiline luba tarbimist järsult suurendada, pöördudes tagasi algsete, halbade finantsharjumuste juurde. Tulemuste tasemel lahendatud probleemid pakuvad vaid ajutist leevendust, sest algpõhjused – käitumismustrid ja igapäevased harjumused – jäävad muutmata.

Tulemuste edasilükkamise probleem

Teine fundamentaalne probleem eesmärgikeskse lähenemise puhul on pidev rahulolu edasilükkamine. Keskendudes pingsalt lõpptulemusele, ütleb investor endale alateadlikult: “Ma ei ole veel piisavalt edukas, aga ma olen seda siis, kui saavutan oma eesmärgi”. Selline mõttemall loob ohtliku tsükli, kus õnnetunne ja isiklik rahulolu on alati seotud järgmise, veel saavutamata verstapostiga. “Kui portfell on miljon eurot, siis olen õnnelik” või “kui passiivne tulu katab kulud, siis olen vaba” on levinud uskumused, mis programmeerivad inimese elama pidevas puuduses, sõltumata juba saavutatud edusammudest.

Lisaks loovad eesmärgid illusiooni kontrollist. Inimesed seavad tähtaegu tulemustele, mida nad täielikult ei kontrolli, nagu börsi liikumine või majanduskriisid. Kui eesmärk jääb välistegurite tõttu täitmata, tuntakse end läbikukkununa. Seetõttu on vaja mõtteviisi muutust – üleminekut eesmärkidelt süsteemidele.

Harjumuste matemaatika

James Clear (“Atomic Habits” autor) on öelnud, et me ei tõuse oma eesmärkide tasemele, vaid langeme oma süsteemide tasemele. Kui eesmärk on soovitud tulemus, siis süsteem on igapäevaste tegevuste kogum, mis selleni viib.

Edukad ja keskpärased investorid jagavad sageli samu eesmärke – kõik soovivad saavutada finantsilist sõltumatust ja turgu edestada. Erinevus ei seisne eesmärgi suuruses, vaid rakendatavate süsteemide kvaliteedis. Pikaajalises perspektiivis võidab alati see, kellel on parem süsteem, isegi kui ta oma lõppeesmärki igapäevaselt ei teadvusta.

Hakka mõtlema nagu investor

Tõeline ja püsiv muutus sinu rahakotis ei alga keerulistest Exceli tabelitest, vaid sinu enda mõtteviisist. Kui sa keskendud ainult numbritele, on säästmine pidev võitlus iseendaga. Kui aga võtad omaks investori identiteedi, muutub rahaasjade korraldamine loomulikuks osaks sinu isiksusest. Sa ei ole enam keegi, kes proovib raha iga hinna eest mitte kulutada, vaid sa oled investor, kes kasvatab oma tulevikku.

See uus identiteet on praktiline tööriist igapäevaste otsuste tegemiseks. Iga kord, kui oled midagi ostmas, küsi endalt: “Kas see kulutus teenib minu kui investori pikaajalist tulevikku?” või “Mitu tundi või päeva oma elust ma pidin töötama, et seda asja osta?” Selline lähenemine kaotab vajaduse pideva tahtejõu järele, sest säästmisest saab automaatne ja loomulik käitumine, mis pakub kohest rahulolu õige otsuse üle.

Väikeste harjumuste jõud ja kasvu loogika

Liitintress on jõukuse mootor: raha teenib intressi, mis reinvesteeritakse ja hakkab omakorda uut tulu teenima. Harjumused on enesearengu liitintress. Iga väike 1% parendus päevas teeb sind kordades paremaks. Väikeste muutuste jõud peitub nende koostöös. Head harjumused tuleb muuta võimalikult lihtsaks ja automaatseks.

Süsteemide ehitamisel tuleb mõista, et erinevad tegevused järgivad erinevaid kasvukõveraid. Palgatöö puhul on kasv sageli alguses kiire ja märgatav, kuid hiljem enamasti kasv aeglustub. Investeerimine aga käitub vastupidi: alguses on edasiminek väga vaevaline ja aeglane, kuid järjepidevuse korral muutub see hiljem üha kiirenevaks.

Hea näide süsteemist, mis töötab sinu kasuks ilma igasuguse vaevata, on Eesti II pensionisammas. Sa ei pea iga kuu otsustama, kas ja kui palju säästa – raha liigub automaatselt, luues põhja, millest saab pikaajaline lumepalliefekt. See on ideaalne näide sellest, kuidas eemaldada investeerimisest tahtejõu vajadus.

See algusperiood, kus säästmine ja harjumuste järgimine ei tundu tulemusi toovat, on “pettumuse org”. Paljud annavad just siin alla. Süsteemne investor aga teab, et see aeglane faas on vajalik ettevalmistus hilisemaks plahvatuslikuks kasvuks ning kogu tehtud töö on tegelikult vajalik eelmäng ja hakkab tulevikus vilja kandma.

Aga mis juhtub siis, kui see algne raske faas on möödas, süsteem hakkab vilja kandma ja portfell numbriliselt kasvab? Loogika ütleb, et koos numbritega peaks proportsionaalselt kasvama ka meie õnnetunne. Reaalsuses ootab aga ees järgmine psühholoogiline barjäär, mis takistab saavutatu nautimist.

Naudingutega harjumise nõiaring

Isegi hästi disainitud süsteemide ja kasvava portfelli korral seisavad investorid silmitsi ühe psühholoogilise barjääriga, mis takistab finantsilise vabaduse täielikku nautimist või isegi selle teadvustamist. Seda fenomeni tuntakse kui naudingutega harjumise nõiaringi (inglise keeles hedonic treadmill).

Naudingutega kohanemise mehhanismid

1971. aastal tutvustasid psühholoogid Philip Brickman ja Donald Campbell teooriat naudingutega kohanemisest, mis väidab, et inimesed kalduvad pärast olulisi elumuutusi (olgu need positiivsed või negatiivsed) naasma oma isikliku õnnetunde baastasemele.

Nende kuulsas uuringus leiti, et loteriivõitjad, kes võitsid suuri summasid, ei olnud 18 kuud pärast võitu oluliselt õnnelikumad kui kontrollgrupi liikmed, ning isegi traagiliste õnnetuste ohvrid naasid aja jooksul oma varasemale emotsionaalsele tasemele.

Rahaasjades väljendub see nii: positiivsed emotsioonid vähenevad ja ootused kasvavad pidevalt. Saavutatud eesmärk pakub alguses rõõmu, kuid aju harjub sellega kiiresti. Endine luksus muutub tavaliseks ja tekib vajadus veel enama järele. See on nõiaring, kus jooksed üha kiiremini, et jääda emotsionaalselt samasse kohta.

Sissetulekute klaaslagi ja kaotusekartus

Raha ja piisav sissetulek on tähtis stressi vältimiseks, kuid sissetuleku täiendav kasu hakkab teatud piirist kahanema. Uuringud näitavad, et sissetuleku tõus suurendab õnnetunnet kuni teatud summani (umbes 75 000 – 110 000 eurot aastas). Edasise õnnetunde kasvu nullib harjumine ja teistega võrdlemine.

Seda süvendab kaotusekartus. Inimene tunneb kaotuse valu umbes kaks korda tugevamalt kui võidurõõmu. Portfelli kasvu võetakse iseenesestmõistetavana, kuid väike langus tekitab ebaproportsionaalset valu. See võib viia valede ja hirmul põhinevate otsusteni.

Kaasaegne turundus on disainitud seda harjumust ära kasutama, pakkudes pidevalt uudsuse illusiooni. Teades, et rahulolu uuest asjast on üürike, müüakse meile ideaalset elustiili. Sotsiaalmeedia süvendab seda veelgi, pakkudes lõputuid võrdlusmomente.

Naudingutega harjumise lõksust pääsemine

Naudingutega harjumise nõiaringi olemuse teadvustamine on esimene samm finantsilise ja emotsionaalse vabaduse suunas. Edukad investorid rakendavad teadlikke strateegiaid, et astuda lõputust tarbimisvõidujooksust kõrvale ja leida tasakaal.

“Piisavuse” defineerimine

Kõige kriitilisem küsimus pikaajalisel investeerimisteekonnal on “Kui palju on piisav?”. Ilma isikliku piisavuse definitsioonita jääb investor lõputult jahtima järgmist miljonit. Piisavuse lävendi kindlaksmääramine nõuab objektiivset lähenemist:

• Tegelike baasvajaduste (eluase, toit, transport, tervishoid) kulude kaardistamine.

• Puhvri lisamine mugavuste, hobide ja reisimise jaoks.

• Vastavale summale baseeruva isikliku numbrilise eesmärgi fikseerimine (näiteks: “Minu elukvaliteedi tagab aastane netosissetulek 60 000 eurot, mis tähendab 4% reeglit kasutades 1,5 miljoni eurost portfelli”).

Selle piiri teadvustamine ja kirjalik fikseerimine vabastab inimese pidevast “rohkem on parem” mentaliteedist. Nagu investeerimisringkondades sageli tõdetakse: “Investeerimise eesmärk ei ole lõputu kogumine, vaid portfell, mis teenib elu, mitte vastupidi”.

Tuntud Eesti investorite, sealhulgas Aasta Investor 2026 Paavo Siimanni, Aasta Investor 2021 Kristi Saare ning Jake Farra kogemused rõhutavad, et raha väljavõtmine portfellist elukvaliteedi parandamiseks (näiteks kodu ehituseks) on investeerimisteekonna loomulik ja tervislik osa.

Osta endale aega, mitte asju

Teine hea strateegia on kasutada raha kogemuste ja aja ostmiseks, mitte asjade kogumiseks. Raha kulutamine stressi tekitavate tegevuste (nt tüütud majapidamistööd) kaotamiseks tõstab õnnetunnet palju rohkem kui uued asjad. Rikkuse suurim väärtus on vabadus oma aja ja tegevuste üle.

Ühised kogemused ja koosveedetud aeg on see, mis jääb kauemaks meelde. Asjade ostuga seotud rõõm haihtub kottide tuppatoomise hetkel; asjade lühiajalist rõõmu saate hästi testida, kui küsite lastelt, milliseid asju nad eelmisteks või üle-eelmisteks sünnipäevadeks või jõuludeks kingitusteks said. Kui palute aga meenutada eelmise suve kõrghetkeid, siis tuleb kindlasti mõni lugu kogetud elamustest.

Lisaks aitab regulaarne tänulikkuse praktiseerimine hoida fookust juba saavutatud hüvedel, takistades aju loomulikku tendentsi devalveerida olemasolevat ja ihata uut.

Finantsiliste verstapostide loogika

Kuigi eesmärkide jahtimine ja oma õnne sidumine kindla rahanumbriga on ohtlik, vajab aju pikal maratonil siiski tagasisidet. Erinevus seisneb fookuses: me ei sea neid numbreid kurnavateks lõppeesmärkideks, mille nimel rabeleda, vaid näeme neid tagasisidena, mis kinnitavad, et meie ehitatud süsteem töötab.

Kui pikaajaline finantsvabadus on kümnendite pikkune teekond, siis verstapostid on kriitilised kontrollpunktid sellel retkel. Need on detailselt planeeritud vaheetapid, mis jagavad esmapilgul hirmutavalt suure eesmärgi jõukohasteks, emotsionaalselt rahuldust pakkuvateks ja hallatavateks sammudeks.

Verstapostide peamine eesmärk on psühholoogiline: need materialiseerivad abstraktsed numbrid arvutiekraanil ja toodavad neurokeemilist tagasisidet. Eesmärgi saavutamine vabastab ajus dopamiini, mis tugevdab motivatsiooni ja kindlustab soovitud käitumismustreid (säästmist, investeerimist).

Tähistades vahevõite, muudetakse senine progress uueks baastasemeks, millelt on kergem edasi liikuda. Ilma teetähisteta muutub investeerimine rutiinseks kohustuseks, mis võib viib motivatsioonikriisini.

Investori elutsükli levinud faasid

Erinevad finantsilise arengu etapid nõuavad erinevat fookust ja lähenemist. Investori portfelli kasv ei ole lineaarne, vaid läbib selgelt eristuvaid faase, millest igaühel on oma psühholoogiline kaal.

1. Võlgadest vabanemine

   • Tähendus: Negatiivse intressimõju likvideerimine (v.a kodulaen). Nullpunkti jõudmine ja esimene võit finantsdistsipliini üle.

   • Fookus: Eelarve koostamine, kulude audit ja agressiivne tarbimislaenude tagasimakse.

2. Meelerahufond (3–6 kuud)

   • Tähendus: Puhvri tekitamine, mis kaotab rahalise ebakindluse tekitatud pinge ja pakub enesekindlust investeerimisega alustamiseks.

   • Fookus: Automaatne palgast säästmine madala riskiga ja likviidsetele hoiustele.

3. Esimene 10 000 €

   • Tähendus: Tõestus säästmissüsteemi pikaajalisest toimimisest. Tekitab esimese tunde tõelisest finantsilisest turvalisusest.

   • Fookus: Püsiva igakuise sissemakse säilitamine; investeerimisbaasi ehitamine (nt indeksfondid, II ja III pensionisammas).

4. Kriitiline 100 000 € piir

   • Tähendus: Matemaatiline pöördepunkt. Portfelli kasv on seni tulnud rängast tööst ja säästmisest; siit alates hakkab liitintress mängima järjest suuremat rolli.

   • Fookus: Fookuse laienemine – lisaks säästmisele muutub kriitiliseks varade optimaalne hajutamine ja maksuefektiivsus.

5. 250 000 € – 500 000 €

   • Tähendus: Portfell genereerib arvestatavat passiivset tulu, mis annab karjääri paindlikkuse ja võimaldab teha riskantsemaid otsuseid.

   • Fookus: Varade hajutamine erinevate varaklasside (kinnisvara, võlakirjad, aktsiad) ja geograafiate vahel.

6. 1 000 000 € ja enam

   • Tähendus: Finantsiline vabadus. Kapitali mass võimaldab katta kõik elamiskulud turu keskmise tootlusega. Töö muutub vabatahtlikuks.

   • Fookus: Pärandi säilitamine, filantroopia ja elukvaliteedi maksimeerimine.

Oluline on rõhutada, et investeerimise tõeline küpsus ei peitu Exceli tabeli numbriridades, vaid inimese võimes jääda truuks oma strateegiale ajal, mil turud on heitlikud. Numbrilised eesmärgid on lihtsasti mõõdetavad, kuid käitumuslikud verstapostid on need, mis eristavad algajat investorit pikaajalisest strateegist. Need on märgid iseloomu arengust ja finantsilise immuunsüsteemi kujunemisest.

Sinu käitumuslikud verstapostid võiksid olla näiteks:

Esimene turu ‘test’: Olukord, kus portfelli väärtus langeb 10–20% ja sa ei tee paanikamüüki, vaid jätkad plaanipärast investeerimist. See tõestab, et oled emotsionaalselt valmis volatiilsuseks.

Dividendide distsipliin: See hetk, mil saadad esimese laekunud dividendi automaatselt tagasi turule, selle asemel et seda tarbimisse suunata. See on tõestus, et mõistad liitintressi võlu ja sinu süsteem töötab sinu heaks.

Vääramatu järjepidevus: Suutlikkus hoida kinni oma igakuisest investeerimisplaanist ka siis, kui elus tekivad ootamatud kulutused või kriisid.

FOMO-vastane immuunsus: See on hetk, mil kuuled uuest “kuumast” krüptovaluutast või kiirest rikastumise võimalusest, mis lubab ulmelist tootlust, kuid suudad sellest rahulikult mööda vaadata, sest see ei sobi sinu strateegiaga. See näitab, et oled vabanenud välistest mõjutustest.

Portfelli lihtsustamise julgus: See hetk, mil vaatad oma keerulist investeeringute sasipundart ja otsustad need koondada lihtsamaks ning hallatavamaks süsteemiks. See näitab, et hindad selgust ja ajakulu rohkem kui keerulist, kuid ebaefektiivset struktuuri.

Konstruktiivne vigadest õppimine: Esimene kord, kui teed investeerimisvea (nt müüd paanikas või teed halva valiku), kuid selle asemel, et pettuda ja alla anda, dokumenteerid õppetunni, korrigeerid strateegiat ja jätkad. See on tõestus, et oled valmis kasvama ja arenema, mitte lihtsalt “raha tegema”.

Edukuse mõõdikuks ei tohi olla pelgalt portfelli hetkeväärtus, vaid see, kui stabiilseks ja automaatseks oled suutnud oma süsteemi muuta. Kui suudad jääda rahulikuks rasketes turutingimustes, oled saavutanud enama kui lihtsalt raha – oled saavutanud investori vabaduse.

Enda premeerimine

Olenemata sellest, kas saavutasid just uue numbrilise eesmärgi või ületasid olulise käitumusliku barjääri, on aeg hetkeks peatuda. Teetähisteni jõudmine kaotab poole oma psühholoogilisest väärtusest, kui seda teadlikult ei tähistata. Tähistamine on rituaal, mis tugevdab identiteeti ja kinnitab alateadvusele, et läbitud pingutus oli vaeva väärt. Samas peab tähistamine olema tasakaalustatud ja läbimõeldud, et mitte kahjustada juba saavutatud finantsedu ega peatada liitintressi lumepalli.

Proportsionaalsus ja 1% reegel

Tähistamise kuldreegel on proportsionaalsus: suurem saavutus väärib suuremat preemiat, kuid preemia maksumus ei tohi portfelli liigselt mõjutada. Praktiline ja laialt levinud suunis on “1% reegel”, mis tähendab, et teetähise saavutamisel võib tähistamisele kulutada maksimaalselt kuni 1% saavutatud eesmärgi summast. Näiteks:

• 10 000 € saavutamisel: Preemia eelarve kuni 100 eurot. See võib olla eriline õhtusöök koos elukaaslasega, tähistamaks saavutatud finantsdistsipliini.

• 100 000 € saavutamisel: Preemia eelarve kuni 1000 eurot. See võimaldab juba investeerida kvaliteetsesse nädalavahetuse puhkusesse või pikaajalise isikliku unistuse täitmisse.

• 500 000 € saavutamisel: Preemia eelarve kuni 5000 eurot, mis katab näiteks meeldejääva välisreisi kogu perele.

See reegel tagab, et investor premeerib end proportsionaalselt, säilitades samal ajal 99% kapitalist, mis jätkab turgudel töötamist. Selline proportsionaalsus aitab vältida “jo-jo” efekti, kus kogu kogutud raha kulutatakse eufoorias ära.

Kogemused vs. materiaalsed hüved

Uuringud ja ekspertide kogemused viitavad tugevalt, et kogemustesse investeerimine toodab oluliselt pikemaajalist õnnetunnet kui materiaalsete esemete ostmine. Uus teler või tehnikavidin kaotab oma uudsuse võlu mõne kuu või isegi nädalaga. Seevastu kogemused – perepuhkused, erialased koolitused, matkad looduses – luuakse mälestusteks, mis ajas subjektiivselt isegi väärtuslikumaks muutuvad. Lisaks ei kannata kogemused tavaliselt sotsiaalse võrdluse surve all samamoodi kui materiaalsed staatusesümbolid.

Investorite kogemuslood ja mõtted

Teooria on üks asi, päris elu aga teine. Järgnevalt jagavad neli investorit ausalt oma teekonda – katsetusi, vigu ja õppetunde.

Taavi

Minu investeerimisteekond on olnud väga käänuline – olen läbi teinud pea kõik võimalikud etapid ja lähenemised. Alustades polnud mul tegelikult ühtegi kindlat eesmärki ega ootust. Ainus, mis mind käivitas, oli entusiasm ja unistus kunagi mitte palgatööl käia. Alguses puudus mul igasugune süsteem ning investeerisin üsna juhuslikult. Kuna olen kogu elu olnud pigem säästlik, suunasin enamiku vabast rahast otse investeeringutesse. Tagantjärele mõeldes oligi see lähenemine tol hetkel ilmselt parim, sest kõige olulisem on see, et see toimis ja aitas alustada.

Järgmisesse etappi jõudsin siis, kui finantsteadlikkus paranes ja portfell oli kasvanud. Hakkasin ehitama isiklikku investeerimissüsteemi: panin detailselt kirja igakuised kulud-tulud, analüüsisin neid ning jälgisin investeeringuid enda loodud tarkvara abil. See oli aeg, mil hakkasin reaalselt oma portfelli tootlust arvutama, mis andis võimaluse seada ka juba konkreetsemaid eesmärke. Tõsi, need piirdusid toona pigem lühiajalise, maksimaalselt 12-kuulise vaatega.

Mingil hetkel, kui portfell oli veelgi kasvanud ja nägin, et loodud süsteem päriselt toimib, otsustasin loobuda pingsast säästmisest portfelli iga hinna eest kasvatamise nimel. Vähendasin oma töökoormust 80% peale ja tegin otsuse, et suunan palgast regulaarselt raha vaid II ja III sambasse. Vaid siis, kui midagi tõesti üle jääb, lisan selle eraldiseisvasse portfelli. Ma ei tundnud end enam halvasti, kui suunasin varasemast rohkem raha igapäevasesse tarbimisse. Olen seda lähenemist praktiseerinud viimased 3–4 aastat ning portfell on sellegipoolest orgaaniliselt ja edukalt edasi kasvanud.

Tänaseks olen loobunud ka jäikade tootluseesmärkide seadmisest, sest lühiajaliselt ei suuda me turgu niikuinii kontrollida. Mingid orientiirid ma endale muidugi sean, kuid ma ei tunne end enam kehvasti, kui need minust sõltumatutel põhjustel ei täitu. Selle asemel olen enda jaoks lahti mõtestanud ja kirja pannud oma pikaajalise investeerimisstrateegia. Teen otsuseid sellele tuginedes ning jälgin jooksvalt, kas portfell vastab valitud suunale – see ongi minu jaoks peamine mõõdupuu.

Mis puutub küsimusse „kui palju on piisav?“, siis olen teinud mitmeid erinevaid arvutusi (muide, Portfellow’sse on peagi lisandumas selleks ka eraldi tööriist). Matemaatiliselt on meie pere jaoks piisav seis siis, kui portfell võimaldab 7% tootluse ja 2,5% inflatsiooni juures katta meie tänased elamiskulud. Olen arvutused üles ehitanud nii, et portfell peaks vastu kuni 95. eluaastani. Neid parameetreid muutes saab läbi mängida erinevaid stsenaariume ja hinnata, kui palju peaks portfelli tegelikult veel juurde panustama, kui suur on erinevate otsuste efekt, millist riski tasuks võtta ja millal saaks reaalselt portfellist raha välja võtma hakata.

Nende arvutuste läbitegemine on andnud mulle meelerahu ja teadmise, et olen õigel teel. Saan seda protsessi nautida, teades, et elus ja turgudel pole nagunii kõik must ja valge ning muutused on paratamatud. Küll aga on mul olemas selge suund ja süsteem. Tunnen, et investeerimine pole minu jaoks ammu enam kohustus, vaid teekond, mida olen siiralt nautinud ja naudin ka edaspidi.

Marko

Kõige suurem läbimurre minu jaoks oli see, kui mõistsin, et suurest unistusest üksi ei piisa – see tuleb muuta konkreetseks ja mõõdetavaks plaaniks. Hakkasin kasutama SMART-tehnikat: defineerisin täpselt, mida tahan saavutada (investeerimisportfell, mille passiivne tulu katab igakuised kulud), kuidas (järjepidev investeerimine ja säästmine) ja miks (et valida vabalt, kuhu oma aeg kulub). Seejärel jagasin suure lõppeesmärgi väiksemateks kuisteks vahetulemuseesmärkideks ja panin need Excelisse kirja. See muutis abstraktse unistuse millekski, mida sai iga kuu mõõta ja jälgida.

Teine oluline avastus oli see, et eesmärgid peavad ajas muutuma. Alustasin lihtsustatud arvutusega – eeldasin 10% aastast tootlust, kuid tegelikkus näitas, et see oli liiga optimistlik ja seda on keeruline ise mõjutada. Turg teeb ju oma töö. Sellepärast otsustasin hakata pigem jälgima 4% reeglit, mis arvutab vajaliku portfelli suuruse palju konservatiivsemalt: aastased kulutused korrutatuna 25-ga. See andis märkimisväärselt suurema, kuid realistlikuma sihtarvu.

Kolmas ja võib-olla kõige huvitavam küsimus, millega olen maadelnud, on: “Kui palju on tegelikult piisav?” Uurisin erinevaid lähenemisi. Leidsin, et klassikaline “miljon eurot” tundub kaugelt maagiline number, kuid päriselus ei pruugi sellest sugugi piisata – eriti kui elukvaliteet on aastatega kasvanud. Daniel Kahnemani uurimus, mis näitab, et emotsionaalne heaolu ei kasva enam oluliselt pärast teatud sissetulekupiiri (inflatsiooniga arvestatult umbes 100 000 eurot aastas), aitas mul enda “piisav” numbrit palju selgemalt defineerida, kui ma seda varem teha oskasin.

Olen ka enda jaoks seadnud lihtsad reeglid, mis aitavad teekonnal püsida: säästuprotsent ei tohi aasta lõikes miinusesse minna ning portfelli netoväärtus peab keskpikas vaates kasvutrendis olema. Need pole eriti keerulised põhimõtted, aga neil on distsiplineeriv mõju.

Ja lõpetuseks, olen aina rohkem mõistnud, et sihtkoht ise on teisejärguline. Kõige väärtuslikumad on teekonnal saadud õppetunnid ja kogemused, ning inimesed, kellega sel teekonnal kokku puutud. Pigem nautige iga etappi, sest ka väikesed vahesammud on juba iseenesest väärtuslikud.

Liisi

Mina defineerin oma teekonna algust ajast, kui läksin püsivalt palgatööle, ehk aastat 2010. Olin 20-aastane, pooleli oli teine kursus ülikoolis ning läksin kõigepealt praktikale Eesti Panka - sealt edasi pakuti mulle ka tähtajalist töölepingut kolleegi asendamiseks. Igal juhul tekkis regulaarne sissetulek ning ausalt öeldes oli mul hirm, et kulutan selle mingite mõttetuste peale ära. Nii hakkasin esimeses järjekorras arvet pidama, mille peale kulutasin. Mul on siiani alles märkmik, kus on kirjas, et sõin enamikel tööpäevadel lõunaks suppi, hind 18 krooni kauss.

Järgmine murdepunkt oli süsteemi loomine: algul olid investeerimisotsused pigem juhuslikud. Kui sai aga läbi hekseldatud, mis investeerimisvõimekus tegelikult tol hetkel oli, ära otsustad, millise loogika järgi regulaarseid oste teha, millal ja mida jälgida, siis alles sai portfell hoo sisse. Tohutult aitas kaasa, et Mihkel samal ajal ka kõrvalt investeerimist õppima hakkas ja saime omavahel arutleda, süsteemi lihvida, suurelt unistada. Eesmärk sai paika alles 2014 ning tulenes selgelt “Rikkaks saamise õpikust” - finantsvabadus, võimalus ise otsustada kui palju me puhkame!

Päris oluline märksõna on ka piisavus. Muidugi sai teekonnal eesmärki pidevalt kõrgemaks keeratud (sest esialgsest ideest 250k portfellist poleks isegi meile jagunud), aga kas ikka peab miljonit taga ajama? Kolmanda lapse tulekuga muutus oluliselt meie sissetulekute muster (mina töötasin 0,4 koormusega ning Mihkel oli isapuhkusel) ning see tõestas ära, et kulude-tulude tabel ei valeta: saime kenasti hakkama ka ilma täiskohaga töötamiseta. Pere kuludele mõjus muidugi hästi Pärnusse kolimine, kus puhtalt kodukulud on väiksemad. Nüüdseks oleme testinud ka perioode, kus kumbki meist üldse tööd ei tee ning portfell pole selle arvelt kahanenud. Paigal seisnud küll, aga mitte vähenenud. Psühholoogiliselt oli piisavusest aru saamine üsna keerukas ning pean tunnistama, et minul võttis see kauem aega, kui Mihklil.

Tähistamise osas meeldib Mihklile väga see, kui lööme õhtusöögi kõrvale hea veiniga klaase kokku. Mina seostan aga mingite etappidega hoopis spordisündmusi: näiteks peale Rahandusministeeriumist töölt äratulemist käisime perega kuu aega Itaalias reisimas, mille ajal jooksin mina Veneetsias maratoni. See kergus, mis seda jooksu iseloomustas, jääb meelde! Veidi sümbolistlik, aga üle potoonsilla 39. kilomeetril jooksmine oli samuti esmakordne, natuke õudne, aga samas põnev - nagu ka uus peatükk, mis elus ette keeratud. Teadlik tähenduste loomine sellistele seiklustele teebki need meeldejäävaks!

Jake

Minu oma investeerimisteekond algas 2017. aastal. Olen terve elu olnud pigem säästliku meelelaadiga ja mitte kunagi laristaja, mis andis alustamiseks hea platvormi. Alguses oli mu fookus ja süsteem suunatud vaid ühele: portfelli võimalikult kiirele kasvatamisele. Lükkasin oma säästumäära kohati isegi 80% peale. Portfell muidugi kasvas mürinal, kuid tagantjärele vaadates koosnes elu tol perioodil vaid tööst ja kokkuhoiust. Ma ei lubanud endale otseselt midagi suurt, lükates rahulolu pidevalt tulevikku.

Esimene muutus saabus siis, kui portfell ületas paarisajatuhandese piiri – hakkasin vaikselt ja väga ettevaatlikult endale asju lubama. Kuid oluline mõtteviisi muutus tabas mind siis, kui meil oli vaja kodu ehitama hakata. Selleks tuli võtta raha portfellist välja. Pärast aastaid kestnud ränka säästmist ja harjumust raha ainult süsteemi juurde panna, oli psühholoogiliselt äärmiselt raske toimida täpselt vastupidi ja sealt raha välja võtta. See oli aga hädavajalik õppetund – mõista, et portfell peab teenima minu reaalset elu, mitte vastupidi.

Viimastel aastatel on minu investeerimisfilosoofiat ja süsteemi tugevalt korrigeerinud ka lähedane kokkupuude surmaga. Kui näed kõrvalt, kui habras on elu, mõistad selgelt, et ainult kauge tuleviku nimel elades ei pruugi seda tulevikku sinu jaoks üldse tullagi. See oli minu jaoks järgmine suur mõtteviisi muutus. Tänaseks leian, et on palju mõistlikum omada tulevikus natuke vähem, aga kasutada ja nautida neid hüvesid ning luua mälestusi nüüd ja praegu. Lõppude lõpuks ongi aeg ja elamused see kõige väärtuslikum kapital.

Kokkuvõte

Teadlik investeerimisteekond järgmise finantsilise verstapostini ei ole meeleheitlik võidujooks, mida saadab vajadus saavutada iga hinna eest abstraktne rikkus. Edukuse aluseks on teadlik ja süsteemne lähenemine, mis seob kokku pikaajalised ootused ja igapäevased harjumused.

Käitumispsühholoogia, eesotsas naudingutega kohanemise teooriaga, näitab selgelt, et rikkus iseeneses ei taga püsivat õnnetunnet. Me kohaneme uute luksuste ja suuremate numbritega kiiresti, tõstes pidevalt ootusi ja devalveerides varasemaid saavutusi. Seetõttu peab eesmärk olema suunatud isikliku autonoomia ja vabaduse ostmisele, mitte pelgalt järjest suuremale numbrile pangakontol. Defineerides isikliku “piisavuse” taseme ning eemaldades elust negatiivseid stressoreid, suudab investor pääseda tarbimishulluse nõiaringist.

Teetähiste süsteem võimaldab jaotada kümnendite pikkuse teekonna hallatavateks ja motiveerivateks etappideks. Olgu tegemist esimese 10 000 euro, murrangulise 100 000 euro või miljoni saavutamisega, iga faas nõuab spetsiifilist fookust ja strateegiat. Nende vahevõitude tähistamine on psühholoogiliselt kasulik dopamiini tagamiseks, mis hoiab üleval pikaajalist distsipliini.

Lõppkokkuvõttes taandub kõik sellele, kumba sa soovid teenida: kas lõputuid eesmärke või iseennast. Vahetades pideva eesmärkide jahtimisest tuleneva ärevuse toimiva süsteemi vastu, kaob vajadus lõputu tahtejõu järele. Investeerimisest ei pea saama kurnav “teine töökoht”, vaid see on jätkusuutlik viis oma elukvaliteedi parandamiseks. Kui portfell on pandud kindla süsteemiga sinu heaks tööle, vabastab see sinu aja ja meelerahu, et saaksid keskenduda elamisele, mitte pelgalt kogumisele.

Kuidas on lood sinuga? Kas oled enda jaoks lahti mõtestanud, milline on sinu “piisav” portfelli suurus või passiivne sissetulek? Või oled ehk juba kogenud seda hetke, kus teadlikult otsustasid säästmiskoormust vähendada, et nautida vilju juba täna? Jaga oma mõtteid ja kogemusi allpool kommentaarides – arutleme koos!

Maikuusse mahtus nii sportlikke kõrghetki, esimene Latitude59 kogemus, üks suur tehing portfelli poole pealt.. Vaatame üle!

Aga esmalt - mul sai maikuuga täis ka terve aastaring OTR autorina. Nagu väike sünnipäev või nii: ja aus olles, kusagil novembris olin ma päris veendunud, et ma ei pea aastat vastu. Aga näe, siin me oleme! Tänud Markole, Taavile ja Jakele, kes tagasisidet annavad, natuke tagant torgivad kui vaja on ja kellele antud lubadused ei lase virtuaalset kirjapulka maha kukutada! Ning muidugi ka OTR kogukonnale, et nii hästi vastu võtsite (:

Töised tegemised

Esmalt mahtus maikuusse esimeste Rahatark Tööandja märgiste väljaandmine Rahatarkuse Vedurite auhinnagalal. Just sellist tunnustusüritust korraldavad igal aastal Rahandusministeerium, Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja Pangaliit ning omal ajal olin ka mina selle kontseptsiooni loomise ning esimeste tunnustuste väljaandmise juures. Sel korral olin tänulik, et saime ka omad märgised just Eesti Panga Iseseisvussaalis välja kuulutada ning märgised koos sümboolsete rahapuudega rahatarkuse kasvatamise ja edasiandmise märgiks üle anda. Organisatsioonid, kes võivad oma tegevuste üle kollektiivi rahatarkuse taseme tõstmisel uhked olla on: Swedbank Eesti, KPMG Baltics ning Bigbank!

Minu maikuu absoluutne kõrghetk oli esmakordne osalemine Latitude59 konverentsil. Üllatusin ise ka, kuidas mul on õnnestunud sellest nii hoolsa ringiga alati mööda käia - väidetavalt oli tegu 14. toimumiskorraga Tallinnas! Tegevusi toimus nii Kultuurikatlas kui mujal Tallinnas - nii jõudsin kiigata Krulli kvartalisse, osaleda Tehnopoli NATO-DIANA demopäeval Mustamäe linnakus, käia läbi Telliskivist, Kruiisiterminalist ja veeta paar tundi ka päikeseloojangukruiisil Tallinna lahel. Üritus ise tabas õiget vaibi, igas nurgas käis elu, kõik tähtsad teemad said adresseeritud ning näha oli, et osalejad jäid väga rahule!

Vägeva avapaugu andis juba traditsiooniks saanud Thinking in Billions. Olles ise seda üritust jaanuarikuus korraldanud, oli võimas näha kolleegide korraldust, kus lavale saadi isegi Kanada välisminister. Põnevaid vestlusi oli minu jaoks 3 päeva tihedalt täis ning nn lavaprogrammi jälgida ei peaaegu ei jõudnudki. Naiivse esmaosalejana planeerisin endale paar olulist vestlust Latitude ajaks mõeldes, et vajalikud kontaktid on ju nagunii kohal - jah, kohal küll, aga alailma networkimas, laval või kiirustamas järgmisele kõrvalüritusele. Minu jaoks tegi asja veel erilisemaks ühine majutuse planeerimine koos Alpa Kids tiimi naistega - ikka põnev ka kellegi teise vaadet kuulata, kuidas asjad ettevõttes liiguvad.

Reede hommikul sain kirja ka esmakordse karmarun osalemise: kogenumad rääkisid, et lubati viie osaluskorraga kingituseks temaatilist t-särki. Mõnel juhul aga, läheb vaja kaheksat kohalkäimiskorda, võta siis nüüd kinni! Minul on igatahes skoor avatud!

Spordikuu kokkuvõte

Maikuud alustasin eriti sportlikult - peale pikki lennureise võtsin kohe 2.mail ette Vändra maratoni 16km distantsi ning kui Pärnus oli jahe tuul, siis Vändra 20 kraadi suvesoojust oli mulle endale väga mõnus! Eks ma olin soojast kliimast tulnud ka. Algsele tempoplaanile ei aidanud kaasa 8km ühes suunas lidumist ja tagasi pöörates kehv üllatus, et kogu maa tagasi tuleb joosta vastutuulega. Et see on selline kohalik külajooks, siis polnud kellegi selja taha varju ka hoida ning enamik murdis tuult üksi. Hoolimata kiiruse langusest, mis mulle endale küll tuska tegi, saavutasin naiste arvestuses kolmanda koha ja tulin koju jõutrenniks sobivas raskuses karikaga. Võimas!

Ühe hea jooksu mahutasin veel maikuusse, kui Rapla 10km distantsil ei langenud küll isiklik rekord või ei täitunud oodatud alla 50min piir, kuid tegin (vist) elu esimese negatiivse splitiga 10km jooksu. See tähendab, et jooksu esimene pool oli aeglasem kui teine, ning tõstin järjest kiirust. Vaid viimased 2 km olid kiiremini kui alla 5min/km, kuid sellegipoolest oli rahuldustpakkuvalt tugev lõpp. Ja seda hoolimata +24 kraadisest umbsest ilmast!

Osalesin ka Pärnu Aastajooksude kahel etapil, ning mõlema puhul jooksin 1500m. Esimene katse läks pisut luhta ja aeg 6.36 (napilt aeglasem kui isiklik rekord eelmisest aastast). Teine katse läks aga täkkesse ning esmakordselt alistasin 6.30 piiri ja lõpuajaks sai 6.28. Mis läks aga valesti, oli teise katse alguspoolest puusast läbi käiv terav valutorge. Olin juba eelnevalt terve kevade natuke murelik, et kas vanus tõesti sealmaal, et puusad hakkavad tundma andma ning konsulteerisin mitte ühe, vaid kahe väga hea spordimassööriga. Üks neist andis mulle ka ülihea harjutuse, mida ma täitsa 2x kodus ka teha jõudsin, koos märkusega, et mul on tõepoolest gluteus mediuse nime kandev lihas nõrgem, kui sellised sümptomid esinevad. Igatahes sain küll isikliku rekordi tehtud, kuid ühtlasi ka 1,5 nädalat jooksurajalt eemale hoida ning sinna nahka läks ka Harku järve 6,6km etapp - sain hoopis asju valvata ja lõpusirgel kõigile kaasa karjuda.

Aga et see puus terve maikuu pisut kahtlane oli, siis seda enam sai aega veedetud rattasadulas. Kohe peale Vändras 1,5h tumepunases pulsitsoonis pingutamist, võtsime järgmisel päeval sõbrannaga ette ratastel Tõstamaa tiiru. Kes Pärnu kandis sõitnud, see teab - 100km! Minu esimene: aga samamoodi aastaeesmärkides ära toodud unistus, mille nüüd üsna jahedas ilmas ja talviste rattapükstega teoks tegime. Ilmselt oli süüdi Vändras punnitamine, aga kusagil 80.km peal läks üsna raskeks - õnneks on sõbrannal nüüd ette nähtud selliseid sõite veel suve jooksul teha valmistumaks jooksumaratoniks oktoobrikuus. Kokkuvõttes ikkagi vägev tulemus pluss hea kvaliteetaeg.

Minul igatahes tekkis küll küsimus, kas ikka rattaga tiirutades saab jooksumaratoniks valmistuda. Selgub, et ka maailma eliitjooksjad vaatavad järjest enam ratta poole, sest selle seljas saab pikemalt pingutada ilma jalgu põrutamata ning hoides pulssi meeldivalt z1-z2 vahemikus. Näiteks meie 100km keskmine pulss oli minu puhul 140 - pisut kõrge, aga eks sellist sõitu ei soovitagi teha kohe eelmise päeva pikemat võistluspingutust. Keskmine kiirus jäi 23,9km/h ning vahepeale tegime ühe kiirema poepeatuse moosisaiade nosimiseks - see tähendab kokkuvõttes üle 4h stabiilselt aeroobsest pulsitsoonis kapilaarvõrgustiku arendamist, et keha jõuaks ökonoomselt hapnikurikas verd lihastesse viia näiteks mõnel tulevikuvõistlusel - olgu selleks kasvõi maraton.

Maikuu rattakilomeetreid kogunes kokku 357 - sellele aitas kaasa ka ministeeriumidevaheline spordiväljakutse. MKM tiimis olin rattakilomeetrite arvestuses kokkuvõttes teine, aga naistest esimene. Üldarvestuses jäin 11. kohale - leidub kolleege, kes teevad 50+ km tiire ka nädala sees, et nädalavahetusel 100+ km sõite ette võtta (kahtlustan, et laste arvult jäävad kallid kolleegid alla. Strava-stalkimine lükkas siiski ümber hüpoteesi, et koosolekuid peetakse kodus puki peal vändates.). Jooksukilomeetreid kokku tuli 123.

Portfelli kokkuvõte

Portfellis siis üks eriti suur tehing kajastada ⬇️

Read more

Minu enda portfell sellele tempole päris järele ei jõudnud, sest suure osa lisaks aktsiatele moodustavad võlakirjad, Balti aktsiad ning turuvälised investeeringud, mis tehnoloogiaralli ajal seisavad pigem paigal. Sellest hoolimata kasvas portfell taas uute tippudeni.

Kuna ma olen teadlikult portfelli hajutatud, siis kõige kuumematel kuudel jään ma indeksitele alla – ja vastupidi, närvilisematel aegadel kukub portfell vähem. Mulle selline rahulik sõit sobib, eriti mida suuremaks portfell kasvab. Igakuised rekordid on toredad, aga mina pigem eelistan magada rahulikult.

Muud tegemised

Ka treeningu poolelt oli mai minu jaoks rekordkuu. Kui aprillis sai joostud umbes 110 km, siis mais kerkis number juba 156 kilomeetrini – kokku üle 20 jooksu. Põhjus oli lihtne: valmistusin ette Mustamäe Rahvajooksuks, mis 23. mail kätte jõudis.

Kümme kilomeetrit sai läbitud ajaga 48:53 ehk tempoga ~4:53 min/km ja Strava viskas ühe hooga ette seitse uut isiklikku rekordit – nii et plaani järgi treenimine ilmselt tasus end ära.

Kes Marko ülevaadet on juba lugenud, siis on juba sellega kursis et mai üks meeleolukamaid üritusi oli muidugi Marko poismeeste pidu Prahas. Kuna me leppisime kokku, et mis juhtub Prahas, jääb ka sinna, siis kõige põnevamaid seike peate Marko enda käest uurima, aga mõned pildid saan vast ikka avaldada.

Mitme päeva jooksul saime avastada nii Praha linna, saime loendamatult erinevaid toiduelamusi, tegime ekstreemsporti, mängisime paddelit ja autojalgpalli, käisime saunas, mullivannis ning tegime palju muudki.

Praha oli minu jaoks positiivne üllatus. Linna oli ilus, hinnatase mõistlik, lennu aeg ka lühike. Ideaalne linn, kus näiteks nädalavahetus veeta. Väikeste lastega ma võib-olla sinna ei läheks. Samas pole ma uurinud, võib-olla on seal ka põnevaid kohti mida nendega külistada.

Kui sulle pakub huvi, milliseid tehinguid ma kuu jooksul tegin, milline näeb välja minu portfell ja mida plaanin teha tulevikus, siis liitu Off The Record Jutud kogukonnaga juba täna!

Read more

Mai oli minu jaoks üsna aktiivne kuu. Sai nii perega looduses oldud, uut linna avastatud kui ka investeerimisrindel täiesti värske lehekülg pööratud. Nimelt olen astunud sammu täiesti uude maailma. Kastsin mai lõpus varba vette ja tegin oma esimesed tehingud optsioonidega. Eesmärk oleks teenida selle käigus välja üks korralik matkaauto. Kui Lev suutis oma punk tradinguga Ferrari välja kaubelda, siis äkki õnnestub mul üks matkaauto kätte saada. Tegin mai lõpus oma esimesed tehingud ja selles postituses jagangi teiega, kuidas see teekond alanud on. Etteruttavalt võin õelda, et nendega kauplemine on kergem, kui turg liigub külgsuunas või pidevas tõusutrendis. Aga hetke turuolukord on üsna kaootiline, kus piisab mõnest Trumpi tviidist, et kogu turg langeks. See teeb ka kauplemise oluliselt riskantsemaks.

Aga lisaks optsioonidele tegin oma investeerimisportfellis ka kaks väljumistehingut ja kaks uut ostu. Neist viimane ost on küll klassikaline kukkuva noa strateegia kasutamine. Mis need tehingud täpselt olid ning kuidas optsioonidega läinud on, sellest kõigest juba allpool.

Kui sa veel ei ole meie Discordi serveriga liitunud, siis nüüd on küll viimane aeg seda teha! Jagame mõtteid USA börsil toimuvast, oma tehingutest ning analüüsime üheskoos investeeringuid.

Kui sa veel ei ole liige, siis nüüd on hea hetk liituda. Neli autorit, tugev kogukond ja Discord, kus saab rääkida kõigest.

Viimased postitused Off The Recordis

Kui tahad mind operatiivsemalt jälgida, siis viska pilk peale mu Instagramile:

Jälgi mind ka Instagramis @jakefarra

Read more