Tervitus ja head tarkusepäeva! 🎓

Ajasin minagi täna valge särgi selga, kammisin juuksed ära ja saatsin oma kaks marakratti uueks aastaringiks lasteaeda tarkust omandama.

Välja saavad mais. 😜

Edu poistele!

Teie olete siin aga selleks, et saada tarkust juurde investeerimismaailmast ja loomulikult uusi ideid, eks?!

Seda täna saab. 🕺

Sõel on tagasi

Tõmbasin jällegi enda klassikalise ringi peale.

• S&P 500 oma 500 aktsiaga,

• Nasdaq 100 sai sõelast läbi lastud

• Ja umbes pool Euro Stoxx 600 nimekirjast samuti.

Mida ma otsisin?

📈 Tugevust.

Aktsiaid, mis on ennast tehniliselt korrektselt uutesse kõrgustesse ajanud või murdnud läbi tugevatest horisontaalsetest hinnatasemetest. Ehk mitte mingit „äkki siit võiks midagi tulla” kraami, vaid ettevõtteid, kus ostjad on juba lauale rusikaga löönud ja öelnud: aitab küll sellest vastupanu all tiksumisest.

Olgu kohe öeldud – list väga lai ei olnud.

Kui olin Euro Stoxx 600-ga umbes poole peale jõudnud, mõtlesin, et viskan korraks pilgu peale, mitu linnukest pea 1000 skännitud aktsiast üldse nimekirja saanud on.

Neid oli 20. Ainult 20.

Üks muster riivas silma

Aga seal hakkas silma üks päris selge muster. Farmaatsiaettevõtted. Neid oli nimekirjas peaaegu pool.

👉 Ehk vähemalt tehnilise tugevuse järgi tundub ravimitööstus praegu olevat päris kuum kaup.

Selle peale võtsin eraldi ette veel suuremad ravimifirmad nii Euroopast kui USA-st ja riisusin ka need üle.

Sain nimekirja lõpuks 23 ettevõtte peale.

Ja siis hakkas päris töö: Kõigepealt tehniline fine-tuning → Seejärel fundamentaalne sõel → Ja lõpuks pääses siia artiklisse 8 ettevõtet enam kui 1000 läbi vaadatud aktsia seast.

Mis lõpuks sõelale jäi?

Valik tuli tegelikult üsna kirju.

👉 Siin on:

• tarkvara ja digitaalse loovuse äri

• biotehnoloogia ja ravimitööstus

• tööstusseadmed ja tootmisliinid

• kindlustus ja edasikindlustus

• kaitsetööstus

• vasekaevandamine

• ning üks Taani tööstuskonglomeraat, kus ühe aktsia sisse mahub korraga terve ports täiesti erinevaid ärisid.

Mõni nimi võib teile tuttav olla, mõni ilmselt mitte.

Aga siia andmekeskuste, AI, kiipide ja muu raketimajanduse kõrvale võiksid need olla päris hea värske sõõm seda “õiget” investeerimise õhku. 😉

Iga ettevõtte puhul toon kõigepealt lihtsalt välja, mis äri see üldse on ja kust raha tuleb. Seejärel mõned fundamentaalsed numbrid, mis päriselt midagi ütlevad.

Ja loomulikult ei puudu ka minu pärusmaa:

👉 Millal?

Te võite ChatGPT, Claude’i või Geminiga neid fundamentaale ühele ja teisele poole keerutada küll.

Aga seda osa te sealt päris samal kujul kätte ei saa:

• Miks just praegu?

• Miks just siis?

• Miks just sellelt hinnatasemelt tahaksin mina seda aktsiat osta?

Jah, AI võib teile RSI-d, MACD-d ja muude ugrimugri nimedega need vastused kokku vorpida, aga... “commoon, Simmo”! 😊

Olgu-olgu, mis ma siin ikka põrkan... hakkame minema.

👇 Siin on 8 ettevõtet, mis on näidanud tehnilist tugevust, pääsenud fundamentaalsest sõelast läbi ja jäänud lõpuks sõelale enam kui 1000 aktsia seast.

📲 Jälgi mind ka Instagramis

Lahtiütleja: Materjal on hariduslikuks ja meelelahutuslikuks otstarbeks ega ole investeerimisnõuanne või soovitus osta, müüa või hoida finantsinstrumente. Kõik käsitletud hinnatasemed ja stsenaariumid väljendavad minu isiklikku arvamust ning põhinevad avalikul infol. Võin omada või tulevikus omandada positsioone käsitletud ettevõtetes. Tee alati ise oma analüüs ja arvesta oma riskitaluvuse ning finantsolukorraga.

Adobe (ADBE)

USA tarkvarahiid, kelle põhitooted on Photoshop, Illustrator, Acrobat jne. Ettevõte teenib valdava osa rahast korduvatest tarkvaratellimustest ning tema suur küsimus täna on see, kas generatiivne AI sööb Adobe’i kaitsekraavi või muudab selle hoopis veel tugevamaks.

• ROIC: 42% – erakordselt kõrge; iga ärisse pandud dollar toodab tugevat kasumit.

• FCF margin: 41% – umbes 41 senti igast müügidollarist jõuab lõpuks vabaks rahaks. Väga tugev rahamasin.

• Operating margin: 37% – tarkvaraäri kohta väga kõrge ja näitab tugevat hinnastamisvõimet.

• Revenue growth: +12% – hiiglasliku küpse ettevõtte kohta jätkuvalt korralik kasv.

• Forward P/E: 11x – sellise kvaliteedi juures üllatavalt madal hinnastus; turg hinnastab sisse päris suurt AI-riski.

• Buyback yield: ~7% – ettevõte vähendab aktiivselt aktsiate arvu, mis tähendab, et allesjäävale aktsionärile kuulub järjest suurem tükk firmast.

• AI-äri: AI-ga otseselt seotud aastane korduv tellimustulu on aastaga umbes kolmekordistunud. See näitab, et AI pole Adobe’ile ainult oht, ettevõte suudab selle pealt juba ise järjest rohkem raha teenida.

📊 Väga kasumlik, tugeva bilansi ja erakordse rahavooga kvaliteetettevõte, mille odava hinnastuse taga on olnud peamiselt hirm AI-konkurentsi ees. Huvitaval kombel kasvab Adobe AI-äri ise samal ajal väga kiiresti.

📈 Tehniline pilt

Tunnistan, olen teile valetanud.

Juunis tegin Adobe aktsiast ühe postituse.
Toona oli hind 195 dollarit ja ütlesin:

„Kas nüüd või mitte kunagi.”

Valetasin.

See „nüüd” toimis üsna ilusti, tänaseks +50%.
Aga selles, et rohkem võimalusi ei tule, eksisin. Võimalus on käes.

Võimalus, mida on oodanud ka Investor Toomas, öeldes juunikuises artiklis:

„Ta (Adobe) on hea, ta maitseb hästi, aga ma ootaksin natukene veel. Vähemalt kuniks aktsia hind on pöördunud tõusule, muidu võin jääda kinni külgsuunas liikuvasse aktsiasse.”

Kas see on piisavalt hea tõus tema jaoks? Vot mina ei oska seda öelda, aga minu jaoks oli soodne positsioon ka 195 juures ja samuti on minu jaoks ta täna tehniliselt korrektseks saanud – kas juurdeostuks või esmaseks ostuks.

Alustan algusest.

Esiteks, nagu te näete, ei ole see klassikaline all-time high’i läbimurde tehing.

Tegemist on minu jaoks tugeva horisontaalse hinnatasemega, mis sai augustikuuga murtud. Korduvalt ajaloos hinda väntsutanud. Tahan, et toimiks toena, mitte vastupanuna - ja momendil käib minu tahtmist mööda, ehk toimib toena. Sai üle sellest.

Teiseks, struktuuri muutus on olemas.

Viimased 2+ aastat on ta ainult printinud lower low’sid (LL) ja lower high’sid (LH). Kuniks augustikuu sellest seeriast ka jagu sai.

Nii et tugevust on näidatud.

👉 Mina jälgin: tänaseid hinnatasemeid. Minu jaoks üldiselt kõik tehingud, mis tehtud 240–300 vahel, on praeguse price action’i kohaselt korrektne sooritus. Tsoonis sees.

Neurocrine Biosciences (NBIX)

USA biofarma ettevõte, kelle põhitoode INGREZZA ravib tahtele allumatuid liigutushäireid (tardiivdüskineesia, Huntingtoni tõbi). Ettevõte on viimastel aastatel lisanud kaks uut kasvumootorit, CRENESSITY (neerupealise haigus) ja VYKAT (ostetud koos Solenoga), et vähendada sõltuvust ühest tootest.

• Revenue growth (kvartal): +39% – haruldaselt kiire kasv juba kasumliku suuruse juures oleva ravimifirma kohta.

• ROIC: ~20% – näitab, et raha, mis ravimiarendusse ja turundusse investeeritakse, tuleb korralikult tagasi.

• FCF margin: ~24% – umbes veerand käibest jääb vabaks rahaks, mida saab reinvesteerida või uute varade ostuks kasutada.

• Forward P/E: ~18x – kasvutempo kõrval üllatavalt mõõdukas hind, mitte kaugeltki “hüpe-aktsia” tasemel.

• Bilanss: sisuliselt võlavaba, netokassa positsioonis – annab ruumi järgmisi ravimeid arendada ilma laenu võtmata.

• Tootekontsentratsioon: INGREZZA moodustab endiselt suure osa käibest, kuigi CRENESSITY ja VYKAT vähendavad seda riski järk-järgult.

📊 Kiirelt kasvav, kasumlik ja hästi kapitaliseeritud biofarma, mille peamine risk pole raha, vaid ühe suure toote sõltuvus ja tulevaste kliiniliste katsete tulemused. CRENESSITY käive kasvas viimases kvartalis üle 200%, ehk teine tugijalg on juba vaikselt tekkimas, aga INGREZZA moodustab endiselt nii suure osa ärist, et ühe ravimi probleem lööks ettevõtet valusalt.

📈 Tehniline pilt

Kasvab tugevalt ja tehniline pilt on ka alles hiljuti tugevust näidanud.

Mõned kuud tagasi tegi aktsia klassikalise läbimurde kõigi aegade tippudesse. Tänaseks on peale läbimurret tulnud kerge klassikaline tagasitõmme ja tehniliselt on see minu jaoks korrektne sooritus.

Heaks turvavõrguks on veel all ka DCA tsoon, millel turbulentsematel aegadel tasuks silm peal hoida.

👉 Mina jälgin: 141–160 dollarit. Tsoonis sees.

Kui esimesed kaks ettevõtet andsid sulle midagi, mida mujalt niimoodi koos ei saa, ehk fundamentaalne pilt PLUSS minu enda tehniline "miks just praegu", siis ülejäänud kuus on täpselt samas mahus veel ees.

Subscribe now

Read more

Tervitus!

Kui humanoidrobotid on seni sinu radarile jõudnud peamiselt mõne YouTube’i või X-i videoklipi kaudu, siis pilt võib olla üsna selge.

Robot kõnnib, jookseb, teeb salto, tõstab kaste. Mõni paneb juba ka poksikindad kätte.

Ja nüüd keerati veel vinti peale…

22. augustil jooksis Hiina humanoid Tiangong Ultra 100 meetrit ajaga 9,39 sekundit. Usain Bolti maailmarekord on 9,58. Aasta varem vajas sama robot selleks 21,5 sekundit.

Kolm päeva hiljem, 25. augustil, purustas ta juba enda rekordi, saades stopperi kinni ajaga 8,86.

21,5 → 8,86. Ühe aastaga.

Selle numbri peale ma tegelikult istusingi maha ja hakkasin seda artiklit kirjutama. Aga mitte ainult sellepärast…

Juba varasemalt hakkas mu enda Instagrami feedist läbi käima inimesi, kes olid endale humanoidi koju tellinud.

👉 Ja mõtlesin: oot, krt kas see asi ongi juba nii kaugel?

Vastus, mille ma leidsin (ja mille leiate ka tänasest artiklist), muidugi üllatas mind. Ja mitte selles suunas, mida ma ootasin.

Sest jah, robot jooksis inimesest kiiremini. Aga hommikuks pannkooke ta sulle ikka ei tee.

Või ikkagi teeb?

Kõigepealt: mis asi humanoidrobot üldse on?

Humanoid on kõige lihtsamalt öeldes robot, mille keha on ehitatud umbes inimese järgi: torso, kaks kätt, enamasti kaks jalga, liigesed, käed ja sõrmed ning pea või vähemalt hunnik sensoreid seal, kus inimesel pea võiks olla.

Aga sellel, et humanoid näeb välja nagu inimene, on ka väga praktiline põhjus.

🌍 Meie maailm on ehitatud inimese järgi.

Trepiastme kõrgus, ukselink, töölaud, lao riiul, auto uks, kahvel, kruvikeeraja ja pannilabidas eeldavad kõik umbes meie mõõte, käeulatust ja liikumisviisi.

Traditsioonilise tööstusroboti puhul ehitatakse töökeskkond tihti roboti ümber. Humanoidi idee on teha vastupidi: robot kohaneb maailmaga, mille oleme juba inimese jaoks valmis ehitanud.

See on tema suur eelis ja samal ajal põhjus, miks kogu asi on nii pagana keeruline.

👉 Keeruline? Jah, sest tegelikult täpselt selles vahes humanoidrobotid praegu ongi: nad suudavad mõnes väga konkreetses asjas inimest juba lüüa, samal ajal kui inimese jaoks lihtsad asjad on neile endiselt üllatavalt rasked.

Ratastega kast oleks palju lihtsam, aga ratastega kast trepist üles ei lähe, redelit ei kasuta ega võta inimesele mõeldud tööriista kätte.

👉 Humanoidi mõte pole olla eriline. Mõte on olla piisavalt tavaline, et sobida igale poole, kus inimene juba sobib.

50 aastat oleme proovinud. Miks just nüüd?

Humanoidrobot pole mingi ChatGPT järel tekkinud hullus:

• Waseda ülikool ehitas WABOT-1 juba 1973. aastal; see suutis kõndida, esemeid haarata ja inimesega primitiivselt suhelda.

  

• Honda jõudis ASIMO-ni 2000. aastal

  

• Boston Dynamics tõi Atlase 2013. aastal.

  

Ehk inimese kujuga masinat oleme proovinud ehitada juba üle poole sajandi.

Mis siis nüüd muutus?

Aju jõudis kehale järele. Või vähemalt hakkab jõudma.
Kujuta ette last, kes oskab kõndida, aga ei oska veel öelda, kuhu ta läheb. Umbes selles kohas oligi humanoid pikka aega kinni.

Viimaste aastate AI-mudelid oskavad järjest paremini pilti tõlgendada, käskudest aru saada ja tegevusi kavandada. Simulatsioonides saab robotile õpetada miljoneid liigutusi ilma, et päris robot peaks iga kord füüsiliselt ümber kukkuma.

NVIDIA nimetab seda Physical AI’ks:
AI ei genereeri enam ainult teksti või pilti, vaid peab füüsilisest maailmast aru saama ja seal tegutsema.

Sellele lisandub parem riistvara, mootorid, akud, sensorid, kiibid ja täppismehaanika, mis on järjest väiksemad, võimsamad ja odavamad.

Ning siis tootmine: eriti Hiina, kelle tarneahel oskab juba tohutus mahus teha telefone, droone, elektriautosid, mootoreid ja akusid. Nüüd keeratakse sama masinavärki järjest rohkem robootika poole.

Ja selles võidujooksus on Hiina praegu selgelt teistest ees, mitte natuke, vaid lausa mitme käigu jagu.

👉 Seetõttu ei pruugi humanoidide võitja olla ainult see, kellel on parim AI. Ta peab suutma selle AI ka kümnete tuhandete kehade sisse odavalt ja töökindlalt pakkida.

Kui kaugel nad täna päriselt on?

Humanoide on juba päriselt olemas, neid tuleb juurde ja üsna kiiresti.

2026. aasta esimesel poolel ulatusid Hiina tarned üle 19 000 roboti. Raporti järgi moodustas Hiina koguni 97% maailma esimese poolaasta tarnetest.

See number on juba piisavalt suur, et sektorit mitte enam lihtsalt laborikatseks pidada, kuid veel liiga toores, et tarnete põhjal üksinda majanduslikku läbimurret kuulutada.

Aga siin tuleb kohe tärn ka juurde panna: shipment ei võrdu töötav robot.

• Kui ülikool ostab 100 humanoidi AI õpetamiseks, läheb statistikasse 100 robotit.

• Kui BMW tehases töötab 5 humanoidi päris tootmisliinil kümnetunnistes vahetustes, läheb statistikasse 5.

Majandusliku väärtuse poolest ei pruugi need kaks asja üldse võrreldavad olla.

👉 Ehk juba siin tasub endale selgeks teha üks lihtne reegel: mitte iga tarnitud robot pole veel tööd tegev robot. Selle ümber käibki suur osa sellest loost, et kas kogu jutt on hype või päris.

Kas nad päriselt juba töötavad?

Jah, nad teevad ka nn päris tööd.

Figure 02 robotid käsitlesid BMW Spartanburgi tehases:

• Kümne kuu jooksul üle 90 000 detaili,

• Töötasid umbes 1 250 tundi.

• Nende abil toodeti üle 30 000 BMW X3.

2026. aasta suvel jõudis samasse tehasesse Figure 03, mille ülesanne pole enam lihtsalt detaili punktist A punkti B tõsta. Robot peab suuremates konteinerites segamini saabuvaid detaile ära tundma, õigesse järjekorda sorteerima ja need sequencing-kärule paigutama, et järgmine detail jõuaks montaaži õigel ajal õigesse kohta.

See pole enam ainult messidemo ega ühe hästi lõigatud videoklipi trikk.

Areng on üsna hästi nähtav: kõigepealt üks korduv liigutus, siis järjest pikemad töövahetused ning nüüd juba natuke keerulisemad ülesanded.

Aga siin tuleb ikkagi piir ette. Need on endiselt struktureeritud keskkonnad.

Tehas on roboti jaoks üsna viisakas maailm: detailid tulevad enam-vähem teadaolevast kohast, jupid ei “koli” öösel teise ruumi jne.

👉 Kodu on midagi muud. Ja see tänane artikkel ongi koduse humanoidi päris test: mitte kas ta oskab midagi efektset teha ühe korra video jaoks, vaid kas ta suudab olla kasulik iga päev, ilma et sa peaksid teda ise kogu aeg juhtima.

Kodus on kolmeaastane laps kindlalt otsustanud, et pult peab käima külmkappi. Loogiline, eks. Vahel seisab tool vales kohas ja pann on teises kapis.

Inimene vaatab korra ja kohaneb.

Robot peab selle kõik esmalt ära tundma, mõistma ja seejärel füüsiliselt lahendama.

Share

Kui suureks see turg üldse võiks minna?

Investorina tahaksid seda ju teada, enne kui hakkad robotil põlvelaagreid lugema.

Ja siin lähevad prognoosid juba üsna kiiresti käest ära.

Bank of America 2026. aasta Physical AI raporti stsenaariumis kasvavad globaalsed humanoidide aastased tarned:

• 2026: umbes 90 000

• 2030: umbes 1,2 miljonit

• 2035: umbes 10 miljonit robotit aastas.

Pane tähele, et see 90 000 on terve 2026. aasta prognoos, tehtud märtsis, samal ajal kui esimese poolaasta tegelik number oli 19 000. Kui aasta teine pool ei kiirene järsult, jääb tegelikkus sellest prognoosist tõenäoliselt maha, mitte ette.

Morgan Stanley veel pikema vaatega humanoidiuuringutes on räägitud 2050. aastaks kuni miljardi humanoidi suurusest globaalsest installitud baasist ning mitme triljoni dollari suurusest ökosüsteemist.

Need numbrid on muidugi fantastilised.

Aga nad ei ole faktid. Need on stsenaariumid.

👉 Kõige tähtsam vast polegi, et kas 2050. aastal on maailmas nüüd 500 miljonit või miljard robotit.
Palju huvitavam on: kas humanoid muutub järgmise paari aasta jooksul demomehikesest majanduslikult mõistlikuks töötajaks?

Kui vastus hakkab järjest rohkem olema jah, muutub kogu tarneahel kiiresti üpriski huvitavaks.

Üks humanoid ei tähenda ühte mootorit või ühte sensorit. Ta tähendab kümneid ajameid, laagreid, sensoreid, kiipe ja muid komponente.

🥚 Aga enne triljoneid võiks ta ühe muna terveks jätta.
Muna? Mis? Kohe jõuame selleni…

👉 Sest isegi siis, kui pikaajalised prognoosid lähevad mööda, ei pea investeerimistees täielikult kaduma. Kui humanoidid jäävad kodudes haruldaseks, kuid muutuvad tehastes ja logistikas tavaliseks, võib komponentide turg ikkagi olla väga suur.

Investorina huvitab mind seetõttu vähem üks kauge lõppnumber ja rohkem see, kas kasutusjuhtude arv, töötunnid ja tootmismahud liiguvad lähiaastatel päriselt üles.

Subscribe now

Kus võib raha kõige varem tekkida?

Kõige tõenäolisemalt tehases, laos, logistikas või… sõjaväes.

Kodu tuleb hiljem, sest kodurobot peab olema korraga odav, vaikne, turvaline, töökindel ja nii osav, et ta su elamist segi ei kaarutaks…

Kodu pole esimene koht, kus robot raha teenib. Aga kodu on koht, kus ta lõpuks peab tõestama, et suudab kõike.

👉 Sõjaväel on hoopis teistsugune ROI. Robot ei pea olema inimesest parem sõdur; ta peab olema piisavalt hea, et inimene ei peaks ohtlikku kohta minema.

USA armee xTechHumanoid programm otsib juba otseselt nii terviklikke humanoidsüsteeme kui ka nende kriitilisi alamsüsteeme.

Programmi finalistide live-testid on planeeritud 2026. aasta augustisse-septembrisse ning võitjatele võib järgneda prototüüpide edasiarendamise leping.

Ja esimesed kasutusjuhud pole tingimata mingid efektsed Terminatori-stseenid. Palju proosalisemad tööd annavad juba täiesti selge majandusliku väärtuse:

• logistika;

• ohtlike piirkondade kontroll;

• tulekustutus;

• hooldus;

• hoonete kaardistamine;

• luure.

Ehk tööd, kuhu inimest saata on ohtlik, kallis või lihtsalt pagana ebameeldiv.

USA startup Foundation Future Industries on oma Phantom-humanoide Ukrainas katsetanud materjalide transportimisel, hoonete kaardistamisel ja luureülesannetes.

• Ettevõtte järgmise põlvkonna Phantom 2 eesmärk on tõsta kandevõime umbes 80 kilogrammini, võrreldes esimese põlvkonna ligikaudu 25–30 kilogrammiga.

• Ettevõtte enda andmetel on roboti kukkumiste taluvust kasvatatud umbes 12–15 G-lt ligi 100 G-ni.

Ja see ütleb sõjalise robootika kohta päris palju.

👉 Sõjaväele pole just eriti huvitav küsimus „suudab ta kõndida?”. Seal küsitakse: kas ta suudab pärast kõhuli lendamist ise püsti tõusta ja edasi töötada?

Ja siin tasub entusiasmil kraest kohe kinni haarata

Droonid, ratastel ja roomikutel UGV-d ning robotkoerad on paljudes ülesannetes humanoididest juba ees ja võivadki jääda paremaks lahenduseks.

Rattad on endiselt suurepärane tehnoloogia. Neid ei maksa maha matta lihtsalt sellepärast, et robotile pandi jäsemed külge.

👉 Sõjaväe osa on investorile huvitav veel ühe põhjuse pärast: seal võib robot olla majanduslikult mõistlik palju varem kui kodus.

Foundation on rääkinud oma robotite liisimise puhul suurusjärgust umbes 100 000+ dollarit roboti kohta aastas. Ja kogu ehitamine ~150 000 dollarit.

Kodus ei hakka keegi maksma sellist raha selle eest, et masin prügi välja viiks. Pentagon võib maksta, kui robot hoiab inimese lõhkekehast, põlengust või saastunud hoonest eemal.

Täiesti teine ROI.

See muudab ka tarneahela nõudeid. Sõjaline humanoid vajab tavalisest rohkem ajameid, turvalisi ühendusi, LiDAR-eid ja teisi erinevaid töökindlaid ühendusi.

➡️ Väike selgitus enne edasi lugemist: mõne ettevõtte nimi on siit edasi lingitud.

Link viib minu enda tehnilise graafiku juurde, ehk kuidas ja kust mina seda aktsiat täna ostaksin. Pikem seletus tuleb järgmisel nädalal videos, aga lühidalt: link tähendab, et aktsia on minu jaoks täna tehniliselt aktiivne. Kui nime peal linki pole, pole tal praegu minu jaoks ka tehnilist lugu, ei rohkem ega vähem.

Selles kihis on kaks nime, mille juures seos on juba päris konkreetne: Teledyne FLIR, kelle termokaamerad on militaarrobootikas juba laialt kasutusel, ja Honeywell, kelle navigatsioonisensorid annavad robotile teadmise, kus ta ise asub.

RTX, L3Harris, Amphenol ja TE Connectivity kuuluvad pigem sellesse suurde kolmandasse gruppi, millest tuleb pikemalt juttu artikli hilisemas osas, kus ma jaotan kogu humanoidi-tarneahela otseseks, labidamüüjad ja kaudsed kasusaajad: nad võivad robotist kasu saada, aga see pole täna nende äris kaugeltki esimese kolme teema seas.

Kas ka sina saaksid selle endale osta?

Jah. Põhimõtteliselt küll.

Unitree ametlikust poest saab tellida näiteks R1 humanoidi mõne tuhande dollari eest ning G1 hinnaklass on jõudnud umbes 13 500 dollari tasemele.

Need on suuresti arendus- ja eksperimenteerimisplatvormid, mitte robotid, mis saabudes sind tervitavad ja seejärel nõudepesumasina tühjaks teevad.

Unitree ise on vahepeal muutunud investorile veel huvitavamaks, sest 19. augustil 2026 läks ettevõte Shanghai STAR Marketile börsile tickeriga 688836. Esimesel kauplemispäeval lõpetas aktsia umbes 460% IPO-hinnast kõrgemal.

Robot teeb salto. Aktsia tegi sisuliselt sama. Et jah, see näitab üsna hästi, kui kuumaks on kogu teema muutunud.

👉 Esimesed robotid ei ole universaalselt autonoomsed. Kui robot mõnda uut ülesannet ise ei oska, võib inimene teda kaugelt juhtida või õpetada.

Seega lause „robot tegi mulle kohvi“ võib tähendada kahte täiesti erinevat asja.

• Ühel juhul mõistis robot ülesannet ja tegi selle ise.

• Teisel juhul istus kuskil Californias keegi Kevin peakomplekt peas ja aitas su robotil kohvimasina nuppu leida. Või mõnda kasti tõsta…

Lõpptulemus on sama. Tehnoloogia seisukohalt absoluutselt mitte.

Ausalt öeldes on see ka praegu pigem mõtteharjutus tuleviku jaoks kui kirjeldus sellest, mis päriselt juba juhtub. Täna suudab näiteks Unitree R1 sinu käsu peale raputada pead või teha lihtsat žesti, aga ükski laialdaselt kättesaadav koduhumanoid ei tee sulle veel päriselt ise kohvi.

See vahe, mida ma äsja kirjeldasin, on praegu veel suuresti teoreetiline, aga just selle vahe pärast tasub iga uue video juures küsida: kas ma näen siin autonoomiat või kaugjuhtimist?

Ja nüüd teeme selle hommikusöögi lõpuks ära.

🥞 Pannkoogitest: võtame humanoidi ühe hommikusöögi jooksul lahti

Minu meelest on see kõige lihtsam viis humanoidide tarneahelast aru saada.

Ütleme robotile lihtsalt:

„Mine kööki ja tee mulle kaks pannkooki.“

Inimese jaoks üks lause.

Aga humanoidil käivitab see terve tarneahela laulupeo.

Väike hoiatus enne sukeldumist: mitte iga nimi allpool ei tarni täna otseselt komponente humanoididele, see vahe tuleb pikemalt jutuks veidi hiljem.

1. Kõigepealt peab robot aru saama, mida sa temalt tahad

„Tee kaks pannkooki“ sisaldab roboti jaoks üllatavalt palju küsimusi.

Mis on pannkook? Mitu on kaks? Milliseid koostisosi vaja läheb? Mis järjekorras tuleb neid kasutada?

👉 Selleks vajab humanoid arvutusvõimsust ehk sisuliselt aju, mis võtab inimese käsu vastu, töötleb sensoritelt tulevat infot ja otsustab, mida robot järgmisena tegema peab.

Üllatus-üllatus… siin tuleb mängu NVIDIA.

NVIDIA Jetson annab robotile arvutusvõimsuse ning GR00T aitab ühendada käsu, nägemise ja tegevuse.

Väga lihtsustatult: NVIDIA aitab robotil aru saada, mida teha, enne kui mootorid käed ja jalad liikuma panevad.

TSMC või Micron võivad küll tarnida vajalikke kiipe ja mälu, kuid see ei tee neist automaatselt „humanoid-aktsiaid“.

2. Robot peab külmkapi üles leidma

Inimene vaatab kööki ja teab: külmkapp on seal. Lihtne.

Robot näeb esialgu lihtsalt valgust, värve, kujundeid ja kaugusi.

Ta peab aru saama, kus ta ise asub, kus on külmkapp, mis jääb tee peale ja mida ta külmkapis üldse vaatab:
- Piim.
- Keefir.
- Ketšup.
- Ja igas õiges külmkapis on ju mingi kuradi purk, mille päritolu ei mäleta enam inimenegi.

👉 Selleks kasutab robot kaameraid ja muid ruumi tajumise sensoreid. Üks võimalus on LiDAR, mis mõõdab laseriga roboti ümbruse kaugusi ja aitab luua ruumist 3D-pildi.

Siin on kaks konkreetset börsinime:

• Ouster (OUST): ettevõtte LiDAR on kasutusel FieldAI humanoidrobotil.

• Hesai: on tarninud LiDAR-it Honori Lightning-humanoidile.

Kõik humanoidid LiDAR-it ei vaja. Kaamerad ja AI võivad mõnes kasutusjuhus täiesti piisata.

Hesai LiDAR-e kasutavad juba näiteks Unitree humanoidid ning Dreame’i robotmuruniidukid, viimasele on Hesai sõlminud koguni kuni 10 miljoni sensori tarneloogika.
Ousteri LiDAR töötab FieldAI humanoididel, Gecko tööstusrobotitel ja mitmesugustel autonoomsetel lao- ning raskemasinatel.

Ehk LiDAR-i panus pole ainult küsimus, mitu humanoidi kunagi toodetakse. Sama „silm“ läheb juba täna muruniidukisse, laoautomaati, inspekteerimisrobotisse ja humanoidi.

Aga nende kahe puhul on oluline erinevus: seos robootikaga pole lihtsalt jällegi kuskil slaidil. Tehnoloogia on päriselt robotite peal kasutuses.

3. Külmkappi näeb. Nüüd peab ta sinna ka kõndima.

Siin jõuame humanoidi ühe kõige kallima füüsilise kihini. Ja investorite jaoks kõige magusama kihini.

Siit edasi lähebki lugu sinna, kus mina ise kõige rohkem aega veetsin: kes täpselt liikumise, tunnetuse ja aju taga seisab, ja kes neist on minu jaoks täna tehniliselt aktiivne.

Tellijatele jääb sellest artiklist veel:

• Ülejäänud viis sammu pannkoogitestist, sealhulgas see, miks 25-sammulises ahelas on 98%-line edukus sammu kohta kokkuvõttes ainult ~60%

• Kogu tarneahel jaotatuna kolmeks: kes on otsene humanoidi-play, kes labidamüüja ja kes lihtsalt kaudne kasusaaja

• Nimed, mis on minu jaoks täna tehniliselt aktiivsed, koos otselinkidega minu enda graafikuteni

• Viis mõõdikut, mida mina järgmise paari aasta jooksul kogu sektoris kõige teravamalt jälgiksin

Ja kuna august on kohe läbi saamas, kehtib aastasele paketile praegu ka −20% soodustus. See kaob koos augustiga, mitte hiljem.

👉 Telli aastane pakett, -20%

Read more

Tervitus! 🙌

Pankade igakuised “mida meie kliendid ostsid” nimekirjad on eraldi vaadates täitsa toredad.

Jaanuaris üks seltskond.
Märtsis teine.
Juulis järsku IREN igal pool ja järgmise kuu alguseks on eelmine tabel juba sisuliselt unustatud, kadunud…

Mind hakkas aga huvitama, mis juhtub siis, kui kõik 2026. aasta jaanuarist juulini avaldatud ostutabelid ühe laua peale tõsta.

LHV, Swedbank, Lightyear.

Seitse kuud, kolm platvormi ehk kokku 21 eraldi vaatluspunkti.

👉 Reegel oli lihtne. Kui aktsia oli ühe platvormi ühe kuu “enim ostetud” tabelis, sai ta kirja ühe mainimise. Kui sama aktsia oli samal kuul LHV, Swedbanki ja Lightyeari tabelis, läks kirja kolm. Koht tabelis lisapunkte ei andnud, müüke ei arvestanud ning ETF-id jätsin samuti kõrvale.

Kokku tuli 190 aktsiamainimist ja 62 erinevat aktsiat.

👇 Kõigepealt lööme tabeli letti

Share

Sealt edasi tuleb üheksa nime kolme mainimisega: AMD, Applied Optoelectronics, ASML, AST SpaceMobile, Infortar, Novo Nordisk, Oracle, SK Hynix ja Tallinna Sadam.

Ja igaks juhuks üks leebe disclaimer: andmed on kokku pandud avalikest ostutabelitest ja üle kontrollitud, aga mõni väike käsitöö-anomaalia võib siiski sisse jääda.

Aga alustame tipust…

🥇 Microsoft, ja mitte napilt.

Microsoft jõudis jaanuarist juulini 16 ostutabelisse võimalikust 21-st.
Üks ost võib olla juhus. Paar ostu võib olla huvi. AGA…16 korda 21-st! See hakkab vaikselt juba suhte moodi välja nägema.

Ehk umbes kolmveerandisse kõigist vaadeldud LHV, Swedbanki ja Lightyeari ostunimekirjadest.

Jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis oli Microsoft korraga kõigi kolme platvormi ostutabelis. Juunis tehti sama trikk uuesti.

Viiel kuul seitsmest perfect landing, kolmest kolm…

Seda infot mul ei ole, et mis summade eest seda tehti, aga populaarsuse järjepidevuse kohta ütleb 16 mainimist juba päris palju.

Nvidia võib olla AI-buumi kõige tuntum nägu, aga nende andmete põhjal on 2026. aasta Eesti investori konsensusaktsia seni Microsoft.

🎭 Kolm platvormi, kolm natuke erinevat nägu

Kogu tabel on üks asi, aga päris huvitavaks läheb siis, kui vaadata, kus neid aktsiaid osteti.

Sest Lightyeari, LHV ja Swedbanki tabelitest joonistuvad välja natuke erinevad mustrid.

Lightyear: kiibid, AI, veel natuke AI-d, ja võtaks veidike veel… AI-d

Kui kogu tabeli peale vaadata, siis Microsoft võidab. Kui vaadata ainult Lightyeari, läheb pilt juba natuke... noh, Lightyeariks.

Micron 7/7 kuud.
Nvidia 7/7 kuud.
Microsoft 6/7.
IREN 6/7.

Ja kui panna sinna juurde Amazon 4x, Meta 3x ja Alphabet 3x, siis ei pea just eriline Nastja olema, et mingit mustrit märgata.

👉 Lightyeari ostutabel on 2026. aastal olnud väga selgelt USA tehnoloogia, AI, kiipide ja kasvu poole kaldu. Märtsis ja aprillis oli Äripäeva Lightyeari tabelites korraga terve ports Microsofti, Nvidia, Microni, Meta, Amazoni, Alphabeti ja teiste tehnoloogianimedega seotud oste. Mais oli enimostetud Nvidia, juunis ja juulis jätkus tugev kiibi- ja AI-fookus.

Ja tuleb mainida, et Micron ja Nvidia olid Lightyeari ostutabelis seitse kuud seitsmest.

Iga. Jumala. Kuu.

Eestlane võib ju öelda, et hajutab, aga Lightyeari tabelit vaadates tundub, et hajutamine tähendab erinevate AI-aktsiate ostmist. 😊

Jälgi mind ka Instagramis

LHV: siin otsitakse juba AI-labidamüüjaid

LHV pilt on minu jaoks veidi teistsugune.

Suured nimed on täiesti olemas: Microsoft, Nvidia, IREN, ASML. Aga nende kõrvale tekib rohkem ka selliseid ettevõtteid, kuhu päris esimese investeerimisnädalaga tavaliselt ei jõuta.

Applied Optoelectronics. Nebius. SK Hynix.

👉 Kõige parem näide on Nebius. Kogu vaadeldud perioodi jooksul jõudis Nebius ostutabelitesse viis korda. Kõik viis LHV-s.

LHV 5.
Swedbank 0.
Lightyear 0.

See ei tõesta, et LHV investor on kuidagi “teistsugune”. Valim ja tabelite erinev ülesehitus ei luba just eriti suuri järeldusi teha. Aga vähemalt selles seitsme kuu materjalis on tunne, et LHV investor on selles AI-urus lihtsalt natuke sügavamale roomanud ja leidnud sealt nii mõndagi…

👉 Ja ei maksa unustada, et LHV kliendid armastavad loomulikult ka kõige rohkem iseennast: 9 mainimisega tabelis viiendal kohal, sealjuures 4 korda LHV enda nimekirjas.

Swedbank: Baltikum on nähtav, aga siin on üks konks

Swedbanki tabelit vaadates oleks väga lihtne öelda, et sealne investor on kõige suurem kodubörsi patrioot.

LHV Group 5x.
Ignitis 5x.
TKM Grupp 5x.
Tallink 4x.

Aga siin peab natuke pidurit vajutama.

Swedbank avaldab igal kuul eraldi TOP 5 Balti aktsiatele ja TOP 5 välisaktsiatele. Ehk pooled kohad on juba tabeli ülesehituse tõttu Baltikumile reserveeritud.

Seega need andmed üksi ei tõesta, et Swedbanki klient on tingimata konservatiivsem või kodubörsi-usku. Küll aga näitavad need päris hästi, millised Balti nimed seal järjepidevalt korduvad.

Välisaktsiate poolel on pilt palju teravam: Microsoft 5x, Super Micro Computer 3x, AST SpaceMobile 3x, Rheinmetall 2x ja IREN 2x.

Nii et päris tähtajaliseks hoiupõrsaks siin ikkagi ei minda. Leidub ka mürgisemat kraami.

🤝 Kõige ilusam konsensus? Rheinmetall

Kui platvormide üldpilt on selge, siis mõned üksikud aktsiad käituvad selles tabelis päris huvitavalt. Nebius oli üks. Rheinmetall on teine.

Rheinmetall jõudis ostutabelitesse kuus korda.

LHV 2x.
Swedbank 2x.
Lightyear 2x.

Täpselt pooleks.

Või noh... kolmandikeks.

Ühel platvormil ei olnud mingit erilist fanclub’i. Kõigis kolmes leidus ostjaid.

👉 Ja see ütleb päris hästi midagi 2026. aasta investeerimisteemade kohta. AI kõrval suutis Euroopa kaitsetööstus olla üks väheseid narratiive, mis murdis võrdselt läbi väga erinevate platvormide ostunimekirjadest.

Microsoft oli konsensus kvaliteedis. Rheinmetall oli konsensus teemas.

Micron: turundustuule toel…

IRENist kohe jõuame rääkida, aga enne seda: Micron. 11 mainimist, teine koht ja Lightyearis 7/7.

Microni koht ütleb minu meelest midagi suuremat selle kohta, kuhu AI-teema investorite peas liikunud on.

Kui esimene faas oli umbes: “AI? Ostan Nvidiat.“
Siis järgmine küsimus on juba: „Kes veel sellest osa saab?“

Ja sealt jõuame mälu, serverite, andmekeskuste, võrkude, jahutuse ja kogu ülejäänud taristuni.

Microni teine koht viitab, et Eesti investor ei vaata AI-d enam ainult selle kõige kuulsama nime kaudu. Raha otsib järgmisi kihte ja järgmisi labidamüüjaid.

👉 Eks siin võib oma osa olla ka Eesti esifinfluenceril Investor Toomasel, kes Micronit jaanuaris omanimelisel konverentsil ostis ja pärast seda Äripäevas ettevõttest päris mitu lugu vorpinud on.

Nii et päris orgaaniliselt ei pruukinud see Microni palavik Eesti investorini jõuda. Natuke turundustuult oli siin kindlasti.

IREN: kogu nimekirja kõige parem momentum-story

Microsoft võidab järjepidevusega. Rheinmetall oli konsensusega. Micron üllatab sügavusega. IREN võidab kiirendusega.

Jah, ka siin on turundustuult tunda olnud ja seda mitmelt poolt. Investeerimisjuttude meeste huulilt on IREN-i nimi korduvalt üle lipsanud ning juunis võttis selle oma portfelli ka legend ise, Investor Toomas.

👉 Kokku 11 mainimist, sama palju kui Micronil. Aga muster on täiesti erinev.

Aasta esimeses pooles käis nimi tabelites läbi, aga mida suve poole, seda rohkem hakkas teda igal pool nägema.

• Ja siis tuli juuni:
  LHV: jah.
  Swedbank: jah.
  Lightyear: jah.

• Juuli:
  LHV: jah.
  Swedbank: jah.
  Lightyear: jah.

Kaks kuud järjest täielik 3/3.

Ja vot siin hakkab kogu see harjutus minu jaoks päriselt huvitavaks muutuma.

Sest kui sama aktsia jõuab kaks kuud järjest korraga kõigi kolme platvormi enimostetute sekka, siis tekib järgmine küsimus: kas investorid leidsid hea ostukoha või jõudis hea lugu lõpuks kõigi radarile alles pärast seda, kui hind oli suurema töö juba ära teinud?

Kaks kuud järjest TOP-is viitab igatahes sellele, et ostmine ei olnud päris ühe päeva emotsioon. Positsioone võeti juurde, kes DCA-tas, kes ilmselt lihtsalt vajutas veel kord BUY-nuppu.

Aga kas õigel ajal?

Seda ostutabel enam ei ütle.

Share

Mida see kõik Eesti investori kohta ütleb?

190 aktsiamainimise põhjal ma mingit psühholoogilist diagnoosi tegema ei hakkaks. Aga mõned mustrid on suhteliselt selged.

• Eesti investor tahab kvaliteeti. Microsoft 16x.

• Ta tahab kasvu. Nvidia 10x.

• Ta tahab leida järgmist suurt võitjat. Micron 11x, IREN 11x, Nebius 5x.

• Ta ostab suuri globaalseid teemasid: AI, kiibid, kosmos, kaitsetööstus.

Ja vähemalt nende ostutabelite järgi ei istu ta ainult indeksifondis…

👉 Natuke actionit peab ikka olema.

Aga kui sa juba valid indeksfondi asemel ise(!) üksikuid ettevõtteid, siis ei loe enam ainult mida sa ostad. Väga palju hakkab lugema ka millal sa seda ostad.

Need tabelid näitavad meile, mida osteti. Mitte seda, mis hinnaga osteti.

Olen seda korduvalt öelnud: hea ettevõte ei tähenda automaatselt head ostukohta. Populaarne ettevõte veel vähem.

Ja just siin tulebki minu mängu tehniline analüüs. Mitte selleks, et öelda, mida aktsia homme teeb. Seda tööd ma temalt ei ootagi. Pigem selleks, et hinnata, milline oli risk ostu hetkel, kus olid mõistlikud tehnilised tsoonid ja kas investor ostis hea kinnituse pealt või hüppas rongile alles siis, kui vedur oli juba ammu jaamast väljas.

🎥 Nii et nüüd tõmbame Eesti investori populaarsemad nimed graafikule, vaatame, kuidas ostude ajastamisega tegelikult läks ja kas mõne rongi peale annaks ka täna veel hüpata.

Ruttan vastusega ette: on küll. Ja neid olukordi jagub rohkem kui üks. 😉

Edasi juba videos.

⏱️ Kerge tunnike jälle…

Lisaks populaarsematele nimedele vaatan üle ka mõned sektorid, mis on selle turbulentse turu sees näidanud päris selget tugevust ja millele kavatsen ka edaspidi uuesti pilgu peale visata.

Video lõpus toon välja veel mõned nimed, mis mulle eriti silma jäid: paar SaaS-sektorist, mõned energiast ning üks vaikne igiliikur, mis on ennast vaikselt jälle all-time high hinnatasemetele venitanud.

🔒 Videod on nagu ikka gurmaanidele ehk Premium-kasutajatele.

Ja kuna enda kohta on alati veidi imelik öelda, et „täitsa hea sai“, siis õnneks teised oskavad seda perfektselt teha! 😄

Üks selle nädala tagasiside, mille mul õnnestus kinni püüda, kõlas igatahes nii:

“Tere, no Sinu tempoga annab ikka sammu pidada. Töö teeb vabaks :)! Sa räägid ka vahest (hinna)rajoonidest - Nõukogude Liidu ajal oli Viljandi rajooni kolhoosis “Sirp ja Vasar” meisterlüpsja Leida Peips, kes näppis lehmade udaraid 70ndatel. Sai 1973. aastal “Tööpunalipu ordeni” ja kaks aastat hiljem, 1975. aastal, “sotsialistliku töö kangelase ordeni”, s.o “Lenini ordeni”, mis oli tol ajal kõrgeim võimalik määr. 1974. aastal oli ta lüpsnud igalt lehmalt 5200 kilogrammi piima. Eesti keskmine oli sel aastal alla 4000 ja Venemaa keskmine alla 3000 kilogrammi. Skeptikud arvasid, et nii palju piima ei mahtunud ühe lehma sisse ära, aga ta lüpsis sellele vaatamata selle koguse paberi peal välja :)

Sama teed Sina, hea Vaido, heas mõttes - sul on 50 aktsiat analüüsida, aga Sa jõuad ikka heas tempos meile söödava kraami ekraanile panna alla 2 tunni. Respect!”

No mis ma oskan öelda. Meisterlüpsja latt on nüüd igatahes maha pandud. 🕺

👉 -20% aastaselt tellimuselt!

Head vaatamist! 🍿

Read more

Kui „Suur Peeter“ midagi ei ütle, siis kiire taust: Investeerimisjuttudel on Swedbanki blogis avalikud virtuaalportfellid, kus on näha positsioonid, soetushinnad ja portfellide käekäik. Suure Peetri portfell on neist kõige suurem ning jaguneb kaheks: kasvuportfelliks ja rahavooportfelliks.

Happy FRIDAY! 🕺

Kasvuportfelli röntgen sai tehtud.
Nüüd võtame ette Suure Peetri teise poole: rahavooportfelli.

Siin on vähem rakette, vähem kosmost, vähem volatiilsust.
Siit leiab ettevõtteid, mille töö on palju “igavam”: raha teenida, seda omanikele jagada ja loodetavasti ka vaikselt väärtust kasvatada.

Ehk teisisõnu: dividendiaktsiad 💰

Video pikkuseks tuli seekord umbes tund. Ja pean tunnistama, et jäin tulemusega ise väga rahule…

Mitte niivõrd sellepärast, et kõik aktsiad said läbi vaadatud, vaid sellepärast, et nende graafikute pealt tekkis päris palju võimalusi teooriat praktiliste näidete kaudu lahti seletada. Ja seda just dividendiinvestori vaatenurgast.

Eriti palju tuli mängu kapitali efektiivne kasutamine: millal näitab trend murdumise märke, millal tasub oodata, millal võiks kapitali ümber paigutada ja miks kaks pealtnäha sarnast võimalust võivad tehnilise pildi järgi olla päris erineva kvaliteediga.

Kuidagi jõudsin isegi LHV vs Coop Pank võrdluseni ja selleni, kumba mina neist täna ainult tehnilise pildi põhjal eelistaksin. Selle koha leiad videos umbes 21:45 pealt.

Tänased päevakangelased 👇

Kui ma õigesti olen aru saanud, siis on just see portfelli pool rohkem Tarmo Tanilase mängumaa. Juuni lõpu seisuga oli Suure Peetri rahavooportfell loomisest 11,1% plussis ning juunis laekus sinna 5283 eurot dividende.

Täitsa viisakas kuu. Kõlab mõnusalt.

Aga siin on üks asi, mille dividendinvestor vahel liiga lihtsalt ära unustab.

👉 Ka hea dividend ei tee halba entry’t heaks.

Minu jaoks olid selles portfellis väga paljud entry’d tegelikult vägagi hästi ajastatud. Aga jah, isegi kui plaan on aktsiat hoida aastaid, võiks iga endast lugupidav investor enne ostunupu vajutamist korraks graafikule otsa vaadata:

• Kas aktsiat ootab ees mitme aasta tugev vastupanutase? (võib kapitalikasvu mõneks ajaks päris korralikult pidurdada)

• Kas hind on pärast suurt tõusu juba liiga välja veninud? (eriti dividendiaktsiate puhul, kus suurem korrektsioon võib mitme aasta dividenditulu lihtsalt ära süüa)

• Kas natuke kannatust võiks panna sama kapitali oluliselt efektiivsemalt tööle?

• Või on hind hoopis piirkonnas, kust kapital saab üsna vabalt tööle hakata ja lisaks dividendile võib investor saada kaasa ka rahuliku kapitalikasvu?

See ongi see koht, kus tehniline analüüs saab fundamentaalsele teesile midagi juurde anda.

👉 Dividend on hea boonus. Veel parem, kui kapital ise samal ajal ka vaikselt kasvab.

Kui esimene osa jäi vahele 👇

Esimeses osas võtsin ette Suure Peetri kasvuportfelli. 29 positsiooni ja lõpuks 1 tund 45 minutit tehnilist röntgenit: kasumi kaitsmine, DCA, keerulisemad entry’d ja mõned olukorrad, kus ainult tehnilisest pildist minu jaoks enam ei piisanud.

Rahavooportfell on selles mõttes väga hea vastand esimese osa kasvuportfellile. Graafikud näevad üldiselt rahulikumad välja, aga see ei tähenda, et siin poleks midagi teha:

• On kohti, kus olemasolev entry annab minu arvates päris hea (t)öörahu.

• On aktsiaid, kus ma ei näeks hetkel põhjust midagi näppida.

• On piirkondi, kus võiks tekkida päris huvitavaid võimalusi positsioone juurde ehitada.

• Ja loomulikult leidub ka kohti, kus dividend võib olla tore, ettevõte võib olla väga hea, aga hind ise palub sinult nüüd natuke kannatust.

👉 See viimane ongi minu jaoks kogu video üks lihtsamaid õppetunde: dividend maksab sulle ootamise eest, aga entry määrab päris palju seda, kui mugav see ootamine saab olema.

Head vaatamist! 🍿

Videote ja täispikkade artiklite vaatamiseks ning lugemiseks pead olema minu kanali Premium-jälgija. Kui on huvi siis hüppa pardale ja kasuta praegust soodukat 👇

-20% aastaselt tellimuselt!

Read more

Tervitus!🕺

Aeg-ajalt küsite, kust ma neid ideid saan, mida postitada ja millal postitada.
No ok… tegelikult pole keegi küsinud, aga vastan ikkagi.

Meediast, unest. Genereerin hommikul ja õhtul… lototron käib põhimõtteliselt kogu aeg. Ja seekord veeres sealt välja selline punt nagu Investeerimisjutud.

Jälle!

Nemad ise veel puhkavad - podcastist. Nende blogi aga mitte. Ja virtuaalportfellid samuti mitte.

Podcast on lihtsalt väiksel suvepuhkusel ja mina olen siis see vend, kes proovib seda tekkinud vaakumit ära kasutada. Sest kui nad tagasi tulevad, panevad nad ise masina jälle täisvõimsusel käima ja mis mul siis enam siin nende kapsamaal teha on. 😉

Nali naljaks, aga postituste ideede osas olen ühed külmad õlled snäkid neile nagunii võlgu.

“Investeerimisjutud” blogi asub siin.

Tänases videos olevad aktsiad 👇

Nagu te teate, olen ma varem teinud tehnilise röntgeni päris mitmele portfellile. Mitte selleks, et tagantjärele näpuga näidata, kes mida õigesti või veel vähem nende puhul, mida nad on valesti teinud - vaid selleks, et päris positsioonide peal näidata, kuidas mina tehnilist analüüsi portfelli haldamisel kasutan.

👉 Ja Investeerimisjuttude portfellid on selle näitamiseks tegelikult väga hea materjal. Need on avalikud, neid jälgitakse, neid kahtlemata ka jäljendatakse ning soetushinnad on kenasti olemas.

Algne plaan oli tegelikult võtta täna ette mõlemad “Suure Peetri” portfellid: kasvuportfell ja rahavooportfell. Panin kõik positsioonid TradingView’sse, märkisin nende soetushinnad ja mõtlesin, et teen ühe korraliku tiiru mõlemale peale.

Nojah… video edenedes sain aru, et ei jõua.

Juba kasvuportfellist üksi tuli rekordpikk video (1h 45 min.), sest peaaegu iga aktsia juures tekkis oma situatsioon, tekkisid praktilised näited teooriat tutvustada jne:

• Kus entry muudab tänased otsused tehniliselt keerulisemaks.

• Kus võiks kaaluda juurde ostmist, kus pigem oodata.

• Kus võiks hakata kasumit kaitsma.

• Kuna “cash” on null, kas saaks kuskilt kapitali DCA jaoks.

• Kus on tehniline pilt juba selline, et mina tahaksin enne järgmist otsust kindlasti teada ka fundamentaalset teesi. Kas algne tees on sama.

👉 Üks oluline märkus, see ei ole „mina tean paremini“ video.

Ma ei tea, miks nemad konkreetseid ettevõtteid omavad ega milline fundamentaalne nägemus nende ostude taga on. Mina saan vaadata ainult seda osa, mida ma ise kõige paremini tunnen: hinda, trendi, struktuuri, riski ja võimalikke tehnilisi stsenaariume.

Täpselt sellepärast ma neid portfellivideosid teengi. Mitte selleks, et kellegi tehingutele tagantjärele hindeid panna, vaid et päris olukordade peal tehnilist analüüsi lahti võtta. Ühe graafiku peal on meil probleem, teise peal võimalus, kolmanda puhul ei tasu midagi teha. Ja mida rohkem selliseid erinevaid olukordi läbi vaatame, seda lihtsam on teil neid samu mustreid hiljem enda positsioonides ära tunda.

Kesk- ja pikaajalise investori jaoks peab fundamentaalne pool endal paigas olema. Mina saan sellele kõrvale panna tehnilise kaardi ja näidata, kuidas mina mingis olukorras mõtleksin.

⚠️ Ja loomulikult need ei ole käsud ega soovitused, vaid minu tehniline vaade ja võimalikud stsenaariumid.

Igaljuhul hakkan pihta ja teen sellest nüüd kaheosalise seeria.

Täna Suure Peetri kasvuportfell.
Reedel rahavooportfell.

Videote ja täispikkade artiklite vaatamiseks ning lugemiseks pead olema minu kanali Premium-jälgija. Kui on huvi siis hüppa pardale ja kasuta praegust soodukat 👇

-20% aastaselt tellimuselt

Read more

Jah, on aeg – videopostitus.

See video pidi teieni jõudma tegelikult juba teisipäeval, aga lasin turul veidike marineeruda... et mitte öelda, vahele tuli üks korralik tehniline õudusunenägu. 🙂 Detailid jätan videosse!

👉 Selle postituse ajendiks olid jällegi AI-aktsiad.
Eelkõige tahtsin üle vaadata, kuidas on käitunud need tsoonid ja stsenaariumid, mille tõin välja suures AI-artiklis ning sellele järgnenud videopostituses, kus käisin välja 12+2 aktsiat. Vaatame need liikumised nüüd rahulikult üle ja seekord saab päris palju ka puhast teooriat. Kuidagi jooksis teema ka Ferrari (RACE) aktsiani…

📝 Ehk vihikusse peaks jälle mõne bulletpointi juurde saama.

👉 Lisaks tasun ära ühe väikese võla vaseartiklist.
Seal oli üks ettevõte, mille tehnilist pilti ei olnud võimalik trükimustas kuidagi mõistlikult edasi anda, aga samas ei tahtnud ma seda nime ka artiklist välja jätta. Nüüd saab ka sellele graafikule minu jaoks vajalikud triibud, tsoonid ja stsenaariumid peale.

👉 Ja kuna SpaceX on jõudnud minu jaoks päris huvitavasse hinnatsooni, mis võib kogu kosmoseaktsiate rivistust ülespoole sikutada, ning lühiajaliselt on ta seda juba ka teinud, siis teeme väikese tiiru ka seal.

Subscribe now

⏱️ Timeline

2:30 – BE
Ilus näide tehnilisest tsoonist.

3:45 – VST
Teooriat sellest, millal võib tehing või tsoon enda tugevuse kaotada. Kõrvale toon PLTR-i näite.

9:00 – Elektritaristu labidamüüjad
Tehniliselt väga korrektselt käitunud ning päris soliidsed liikumised ja hood sisse saanud. SU pealt harutan lahti ühe tugeva ja puhta läbimurdetehingu.

11:45 – CEG
Hea näide sellest, kuidas aktsia pani leekima ilma minu tsoonist läbi käimata. Mida ma sellises olukorras täna teeksin? Kuidas käituksin? Räägime struktuurimuutusest ja sellest, kuidas uus plaan paika panna.

16:25 – TSLA
Tesla vajus tsoonist läbi. Kas teha DCA-d? Kus mina seda teeksin? Ja kus alustaksin positsiooni juhul, kui tahaksin täna TSLA aktsionäriks hakata?

21:30 – NVDA
Ka NVIDIA on liikuma saanud. Minu vaade on sisuliselt sama, mis viimased kaks kuud.

22:20 – ARM / HII / ANET
ARM liigub -50% taseme juurest päris tugevalt üles. Aga mida ma ootan ja miks ma ootan? Teooria kõrvale toon HII näite, mis omakorda avab tee ANET-i stsenaariumile: kuidas käituksin, kui oleksin näiteks 130 pealt sees ja hind jõuab ümmarguse 200 dollari tasemeni.

29:30 – Lam Research
Artikli kirjutamise ajal tundus tsoon näiliselt kaugel, aga eelmise nädala action tõi hinna sinna korraks tagasi. Räägime sellest, millal ja miks ma riski maha võtan. Ning miks LRCX on minu jaoks väike erand, mida mainisin juba mõned nädalad tagasi, et erandiks ta saab.

32:30 – KLAC
Toorelt teooriat. Üks põhimõte, mida tahan siin eriti rõhutada: ma tahan, et kõik minu esmased ostud oleksid tehtud tehniliselt võimalikult korrektselt selle info pealt, mida graafik mulle praegusel ajahetkel näitab.

38:00 – INTEL
Kus? Mis? Kas?

40:15 – SNDK / MU / SK Hynix
Üks neist vajab minu jaoks veel aega. Kes aga DCA tsooni jälgis, sai ühele rongile päris ilusti peale. Teisi saaksin ka täna juba õrnalt nokkida.

43:00 – CLS / SANM
Sanmina pealt üks väga hea näide sellest, kuidas tsoonid võivad toimida hinnale lausa magnetina.

44:00 – VRT
Minu tänane action plan.

46:30 – MOD
Jällegi päris tugevalt teooriat sellest, millal ma ootan kindlasti madalamaid tsoone ja miks ma seda teen.

50:10 – Ferrari (RACE)
MOD-i looga kattub teooria siin päris ilusti. Panen paika stsenaariumid, mida ootan ja miks ootan. Ja loomulikult tuleb vastata ka olulisemale küsimusele: kas ja millal pean hakkama lahjemat sorti mürki sööma, nagu Instagrammis lubasin? 🙂

54:30 – „kella värk”
Idee, mille olen välja käinud nii siin kanalis kui ka raadios.

57:00 – ORCL
Kas Oracle on minu jaoks endiselt pildis või täielikult pildilt maas? Kõrvale stop-loss’i loogika ja struktuurimuutus.

60:35 – IREN
Millal ja miks teha DCA-d?

64:00 – APLD
Kas liikumine ja ülesehitus on minu jaoks tehniliselt korrektne või mitte?

64:20 – CRWV
Hea näide likviidsusest, selle võtmisest ja sellest, kust seda turul üldse saadakse.

66:10 – Kosmoseaktsiad
Kerge tiir.

69:00 – Viasat (VSAT)
Super näide tugevast ja sensitiivsest hinnatasemest. Sisuliselt õpikupull.

72:45 – BKSY
Mida teeksin selle aktsiaga täna? Nii esmase ostu kui ka DCA vaatenurgast.

77:35 – Vase võlg
See üks nimi, mille tehnilist pilti ei saanud vaseartiklis edasi anda.

Head vaatamist 🍿

💎 List ja video on nähtav ainult Premium jälgijatele.

Kui tundub huvitav siis hüppa pardale👇

SOODUKAS: -20% aastaselt tellimuselt

Read more

“Mind on juba pikalt närinud üks investeerimismaailma suurimaid müüte: usk, et graafikute vaatamine kuulub ainult kauplejatele ja tõeline investor vaatab ainult majandusaasta aruannet.
Öeldakse: ‘Mina graafikuid ei vaata, ma olen pikaajaline investor.’
👉 Aga tõde on see: iga kord, kui sa vajutad ostunuppu, teed sa ajastamisotsuse. Sa ei osta ainult ettevõtet – sa ostad ettevõtte ja konkreetse hetke korraga…”

Tervitus, gurmaanid!

Üks lause, mida ma kuulen investeerimismaailmas väga tihti:

„Mina ei ürita turgu ajastada, mina olen pikaajaline investor.“

Öeldakse seda ka tavaliselt kerge uhkusega, justkui oleks graafikute mittevaatamine märk kõrgemast investeerimiskultuurist.

“Kauplejad vaatavad neid triipe, investorid vaatavad ikka ettevõtet ennast.” Ühed tegelevad hinnaga, teised väärtusega.
Graafikute vaatamine olevat ju puhas spekuleerimine või kohvipaksu pealt ennustamine.

Olen siin Substackis poolteist aastat lahti harutanud ja näidanud, miks tehniline analüüs ei ole ainult kauplejate pärusmaa. Olen rääkinud paremast ostuotsusest, kapitali efektiivsusest, ajast, riskist ja psühholoogiast.
Kõik need argumendid on õiged, aga need jätavad skeptikule ühe mugava tagaukse.

„Mul pole seda eelist vaja. Mul on aega. Mul on pikk vaade...“

Aga probleem on selles, et tehnilise analüüsi kasutamine ei ole ainult võimalus saada väike lisaboonus.

Küsimus algab palju varasemast kohast, sest:
👉 Iga kord, kui vajutad ostunuppu, teed sa ajastamisotsuse. Punkt.

Sa ei saa valida ajastamise ja mitteajastamise vahel. Kui sa vajutad täna kell 17:32 nuppu "Osta", tegid sa ajastamisotsuse. Sa ei saanud valida, kas sa ajastad või mitte - valisid lihtsalt selle, et sa ei analüüsi oma ajastust.

💡 Sa ei osta ainult ettevõtet. Sa ostad ettevõtte ja hetke korraga, tahad sa seda või mitte.

Jälgi mind Instagramis

Kõigepealt üks oluline erand

See tekst ei käi inimese kohta, kes kannab iga kuu kindla summa maailmaindeksisse ja teeb seda sõltumata hinnast, uudistest või enesetundest. Tema süsteem on juba reeglipõhine. Ta ei vali igal kuul uuesti ettevõtet, ostupäeva ega seda, kas nüüd on hea hetk.

Ja siin on oluline täpsustus: erand ei kehti selle kohta, kui pikk on tema horisont, vaid selle kohta, et ta ei tee üldse valikulisi otsuseid. Kui sinu plaan on osta 20 või 30 aastat regulaarselt laiapõhjalist indeksit, siis ei vaja sinu süsteem iga ostu juures eraldi tehnilist ajastamisotsust. Ostureegel on juba ette paigas.

👉 See artikkel käib valikulise üksikaktsia investori kohta. Inimese kohta, kes otsustab ise, kas osta täna Nvidiat, Microsofti, Novo Nordiskit või mõnda pooleks kukkunud väiksemat kasvuettevõtet. Ta valib ettevõtte, hinna, ostuhetke ja positsiooni suuruse.
Ja kui sa valid aktiivselt aktsiat A mitte B-d, otsustad positsiooni suuruse ja valid ostupäeva, oled sa loobunud automaatsest reeglist.

Sa teed aktiivseid valikuid. See on fakt.

Ja selle pealt ei saa enam kasutada passiivse investoriga sama vabandust, et ajastus sind ei puuduta.

Tehniline analüüs ei ole investeerimisstiil

Siin tehakse tavaliselt üks põhimõtteline viga.

Kaupleja ja investor eristuvad selle järgi, kuidas nad turul tegutsevad, kui pikk on nende horisont ning mida nad hinnaliikumisest saada tahavad. Fundamentaalne ja tehniline analüüs eristuvad aga hoopis selle järgi, millist informatsiooni nad otsuse tegemiseks kasutavad.

Üks kirjeldab sinu tegevusviisi. Teine kirjeldab sinu tööriistu. Need on kaks eri telge, mitte üks ja sama:

👉 Kauplejal on hinnaliikumise sees mitu käiku, strateegiat ja lähenemist. Ta võib oma idee saada graafikult, majandustulemustest, uudisest või makronäitajast, kuid tema ost, kasum, kahjum ja väljumine realiseeruvad lõpuks kõik hinnas. Hind on tema jaoks vältimatu töövahend.

Mõnikord kuuleb väidet, et kaubelda saab ka täiesti ilma tehnilise analüüsita. Näiteks ostad kukkunud aktsiat, paned paika fikseeritud 3–4% kasumieesmärgi ning lisad positsioonile, kui hind langeb veel 20%.

Vaatame neid reegleid lähemalt:
Ostukoht: aktsia on langenud ehk toimunud on hinnamuutus.
Müügikoht: fikseeritud 3–4% kasumieesmärk ehk konkreetne hinnatase.
Juurdeost: 20% langus ehk järjekordne hinnatase.

Aga olgem ausad: mis mõttes on see fundamentaalanalüüs?

Ükski neist otsustest ei räägi ettevõtte käibest, marginaalidest, bilansist ega konkurentsieelisest. Need on sajaprotsendiliselt hinnapõhised otsused. Võime vaielda, kas nimetada seda tehnilise analüüsi kõige lihtsamaks vormiks või lihtsalt hinnapõhiseks reeglistikuks, kuid fundamentaalanalüüs see igal juhul ju ei ole.

See, et sa ei märgi graafikule varasemaid tippe, põhjasid või trendijooni, ei tähenda, et hind sinu otsustes ei osale. Sa kasutad seda lihtsalt kõige lihtsamas ja matemaatilisemas vormis.

Küsimus ei ole seega selles, kas hinda kasutatakse. Küsimus on selles, kas seda kasutatakse kontekstiga või ilma.

👉 Investoril on aga kaks tervet käigukasti: fundamentaal- ja tehniline analüüs. Küsimus on lihtne: miks peaks ta ühe neist vabatahtlikult kasutamata jätma?

See, et pikaajaline investor vaatab graafikut, ei tee temast veel kauplejat. Täpselt samamoodi ei muutu kaupleja kümneaastase horisondiga investoriks lihtsalt sellepärast, et ta enne tehingut vaatas korraks ettevõtte kvartaliaruannet.

AGA, tean väga hästi selliseid olukordi, mis muudavad kauplejad investoriteks… 🙂

Nali-naljaks, aga vahe pole selles, kas(!) sa kasutad hinda, vaid kui(!) teadlikult sa seda kasutad. 20% reegel ilma kontekstita ütleb sulle ainult, et hind on langenud, aga mitte seda, kas see langus on tavapärane korrektsioon, jätkuv nõrkus või juba lõppev müügisurve. Kontekstiga lugemine annab sulle sama otsuse koha peal, aga põhjendatuma.

💡 Aktsia hoidmise pikkus määrab, kas sa tegutsed kaupleja või investorina. See ei määra, millist informatsiooni sul on enne ostmist, või müümist, lubatud kasutada.

Share

Sa ajastad niikuinii

Oletame, et oled teinud tugeva fundamentaalse analüüsi. Käive kasvab, marginaalid paranevad, bilanss on korras ja pikaajaline turg on atraktiivne. Kõik väga hea. Aga ühel hetkel pead sa ikkagi vajutama „osta“.

See ost toimub konkreetsel päeval ja konkreetse hinnaga. Mitte abstraktselt järgmise kümne aasta jooksul, vaid täna, konkreetse numbriga.

👉 Ostuhetk ei kao sellepärast, et sa keeldud seda analüüsimast, samamoodi nagu auto kiirus ei kao sellepärast, et kleebid spidomeetrile teibi peale. Sa lihtsalt ei näe seda.

Siin pean nüüd täpne olema, sest fundamentaalne investor ei osta tingimata täiesti pimesi, ta võib vaadata valuatsiooni ja viimaseid tulemusi. Aga minu arvamus on ikkagi see, et ta ostab lünkliku infoga, kui ta ignoreerib teadlikult seda, mida hind ise talle ostuhetke kohta näitab.

• Kas aktsia on pärast vertikaalset tõusu eufoorias?

• Kas ta liigub endiselt pikaajalises langustrendis?

• Kas müügisurve on vähenenud?

• Kas ostjad on hakanud olulisi tasemeid tagasi võtma?

Need ei ole ainult kaupleja küsimused. Need on küsimused inimesele, kes tahab just praegu oma kapitali sellesse aktsiasse paigutada.

💡 Ajastuse vältimine ei ole neutraalsus. See on ajastamisotsuse tegemine lünkliku informatsiooniga.

Ettevõte. Hind. Hetk. Risk.

Korralik üksikaktsia investeerimisotsus koosneb minu jaoks vähemalt neljast osast.

Ettevõte. Kas see äri on tugev, kasvab, teenib raha ja omab pikaajalist konkurentsieelist? Mis võib järgmise kolme, viie või kümne aasta kasvu vedada ja millised on kõige olulisemad riskid? Siin teeb põhitöö fundamentaalanalüüs.

Hind. Kas praegune valuatsioon jätab ruumi mõistlikuks tootluseks, või on suurepärase ettevõtte ideaalne tulevik juba hinna sisse kirjutatud? Hea ettevõte ja hea investeering ei ole alati üks ja sama asi.

Hetk. Miks alustada positsiooni just praegu? Kas hind on eufoorias või jätkuvalt langustrendis? Kas ta on jõudnud minu eelnevalt märgitud tsooni ja hakanud seal põhja vormistama? Kas ostjad suudavad lõpuks aastatepikkuse vastupanutaseme tagasi võtta? Ma otsin tehnilist põhjust, miks hakata kapitali just selles piirkonnas tööle panema.

Risk. Millise hinnaliikumise korral pean tunnistama, et minu ajastus või esialgne eeldus ei tööta? Kus asuvad järgmised DCA-tsoonid? Kui suure positsiooniga alustan ning kas sisenen korraga või osade kaupa?

Põhimõtteliselt fundamentaal valib rongi. Graafik aitab vaadata, kas rong seisab veel jaamas, veereb tagurpidi, ON tagurpidi või üritad sellele täiskiirusel perroonilt peale hüpata.

„Miks praegu?” ei tähenda „ma tean, et homme tõuseb”

Siin tekib kõige rohkem möödarääkimist.

Kui ma ütlen, et graafik aitab vastata küsimusele „miks praegu?“, ei tähenda see, et ma tean, mida aktsia homme või järgmisel kuul teeb. Ei tea, ja mitte keegi ei tea. Tehniline analüüs ei ole kristallkuul. Minu jaoks on see raamistik, mis aitab otsustada ebakindluse sees.

👉 Ma ei otsi kindlust, ma otsin tingimusi.

• Kas mitu aastat kestnud langustrend on endiselt täielikult jõus või on hind langenud minu jaoks huvipakkuvale hinnatasemele?

• Kas aktsia teeb jätkuvalt madalamaid tippe ja põhjasid või tekkis esimene kõrgem põhi?

• Kas iga tõusukatse uutesse tippudesse lükatakse tagasi või on oluline tase lõpuks seljatatud?

Minu jaoks on nendele küsimustele vastamiseks paigas 6–8 lihtsat kriteeriumit, mis aitavad paremini üles leida just need kohad ja hetked, kus turul on oodata suuremat volatiilsust ja liikumist.

Ükski neist märkidest ei garanteeri tõusu. Need annavad lihtsalt teada, et olukord ei ole enam täpselt sama, mis kolm, kuus või kümme kuud tagasi. Tehnilise analüüsi küsimus ei ole „kas hind tõuseb nüüd kindlasti“, vaid „kas tingimused on praegu piisavalt head, et sul oleks põhjus kapitali paigutamist kaaluda?“

⚠️ Ausalt öeldes: ma ei tea kunagi täpselt, millal turg ärkab. Seda ei tea keegi, ja igaüks, kes väidab teisiti, müüb sulle midagi. Küll aga saan jälgida, kas turg hakkab minu tuvastatud tsoonides näitama ärkamise märke või kasvu jätkumist. See vahe, teadmise ja jälgimise vahel, ongi kogu tehnilise analüüsi mõte investori jaoks.

👉 Ja siin tasub kohe parandada ka üks levinud eksiarvamus: tehnilise analüüsi eesmärk ei ole alati odavamalt osta. Kui ootad kinnitust enne ostmist, maksad sageli rohkem kui see, kes ostis täiesti pimesi põhja lähedalt. Aga kõrgem hind ei tähenda automaatselt halvemat ostu.

Eesmärk ei ole odavam hind, eesmärk on parem struktuur. 10–15% kõrgem hind pärast murtud langustrendi ja vähenenud müügisurvet võib olla parem ost kui palju madalam hind keset jätkuvat kukkumist ilma tsoonita, sest sinu risk on selgemini piiritletud ja lihtsamalt tõlgendatav.

Kui „miks praegu” jääb vastamata

Oletame, et leiad suurepärase ettevõtte ja ostad selle pärast suurt tõusu täielikus eufoorias. Hind jahtub järgmised kuus kuud, vormistab seejärel pikalt põhja ning jõuab alles aasta-kahe pärast tagasi samale tasemele, kust sina ostsid.

Esmapilgul pole justkui midagi juhtunud. Aktsia hind on jälle sama ning pikaajaline investeerimistees võib olla täiesti elus. Aga sina ei ole enam samas kohas. Üks aasta, kaks aastat, on sinu investeerimisajast läinud. Selle positsiooni hinnatootlus oli null ja vähemalt selle kapitali mujal kasutamise võimalus oli selleks ajaks kadunud.

💡 Hind jõudis tagasi. Aeg ei jõudnud. Sul võib ettevõtte suhtes õigus olla, aga turu suhtes mitu aastat liiga vara.

Seda alahinnatakse pikaajalise investeerimise juures pidevalt. Öeldakse, et kui ettevõte on hea ja horisont piisavalt pikk, siis pole ostuhetkel erilist tähtsust. Pikk horisont ei kustuta seda kaotatud aega, see lihtsalt varjab seda statistikas paremini kui lühem horisont. Meil ei ole investeerimiseks lõputult aastaid. Raha võib juurde teenida. “Kaotatud” aastaid portfelli lõppu enam juurde ei kruvi.

💡 Tehniline analüüs ei garanteeri ideaalset sisenemist, aga võib vähendada täiesti välditavat surnud aega.

Halb sisenemine ei löö ainult tootlust

Vale hetk ei tee heast ettevõttest halba ettevõtet. Aga see võib teha heast investeeringust halva kogemuse.

Siin tuleb mängu psühholoogiline pool.

Oletame, et ostad tugeva fundamentaalse teesi pealt, kuid mõni kuu hiljem vaatab kontolt vastu -30%. Ettevõtte käive kasvab endiselt, marginaalid püsivad, pikaajalises loos pole midagi olulist muutunud. Aga sinu peas on midagi muutunud.

Kuskil käib väike „krõks“. Oled kogu positsiooni elu näinud ainult punast, eelnev enesekindlus hakkab vaikselt kaduma ja plaadimängijasse lähevad vanad hitid:

• Kas ma sain sellest ettevõttest ikka õigesti aru?

• Kas turg teab midagi, mida mina ei tea?

• Kas peaksin positsiooni vähendama enne, kui olukord veel hullemaks läheb?

Tees võib olla endiselt õige, aga veendumus selle taga on juba mõranenud. Sa hakkad õiges fundamentaalses teesis kahtlema valel põhjusel, sest hind langeb. Võid müüa hetkel, mil suur osa langusest on juba tehtud ja hind enam sisuliselt head ei eelda, ehk allapoole jääv risk on tegelikult juba palju väiksem kui sinu esialgse ostu ajal.

Kõige valusam stsenaarium ei ole alati see, et sinu tees osutub valeks. Mõnikord osutub tees õigeks, ettevõte taastub ja hind teeb lõpuks selle liikumise ära. Sina lihtsalt ei ole selleks ajaks enam positsioonis, sest vahepealne langus murdis sinu veendumuse enne, kui lugu jõudis realiseeruda.

💡 Seetõttu ei ole hea sisenemine oluline ainult tootluse pärast. See võib aidata sul ka oma head investeerimisteesi paremini lõpuni hoida.

Hea otsus võib lõppeda halvasti

Siin peab olema aus.

Teadlikult valitud ja tehniliselt tugev ostukoht võib pärast ostu ikkagi ebaõnnestuda, ja suvaliselt valitud ostupäev võib sattuda täpselt põhja.

See ei tõesta, et suvaline ost oli parem otsus. Pokkeris võivad ässad kaotada seitsmele ja kahele. See ei muuda seitset ja kahte paremaks stardikäeks. Üks tulemus ei ütle veel midagi otsustusprotsessi kvaliteedi kohta.

Kui ostad pärast pikaajalise vastupanutaseme läbimurret, võib aktsia ikkagi uuesti alla vajuda. Aga sinu otsusel oli struktuur. Sul oli põhjus siseneda, risk oli sul eelnevalt läbi mõeldud, ning sul on hiljem võimalik hinnata, kas sinu loogika töötas või mitte.

👉 Suvalisel ostul sellist tagasisideahelat ei ole. Punkt.

Kui ostu põhjus oli lihtsalt „ettevõte tundus hea ja täna oli vaba raha“, pole sul hiljem eriti midagi analüüsida.

💡 Teadlik otsus võib ebaõnnestuda. Juhuslik otsus võib õnnestuda. Üks tulemus ei tõesta veel meetodi kvaliteeti.

Share

Kuidas ma tegelikult tean, kas see meetod on investorile abiks?

Mitte enesetunde järgi ja mitte ühe ilusa näite järgi. Üks õnnestunud tehing pärast läbimurret ei tõesta midagi rohkem, kui üks õnnestunud suvaline ost midagi kummutab. Meetodit tuleb hinnata paljude otsuste, mitte ühe otsuse põhjal.

Seda olen ma tegelikult juba teinud, ja mitte ainult ühe korra. Olen seda teinud sisuliselt poolteist aastat järjest, siin Substackis, iga nädal, iga postitusega. Olete siin näinud nii ebaõnnestunud joonetõmbamisi kui ka õnnestunud triibutamisi, sest ma ei ole kunagi varjanud ühte ega teist. Artiklite ajalugu on olemas ja kustutanud ma midagi ei ole.

✍️ Aga kahes suurima valimiga artiklis, kus ma võtsin selle metoodika korralikult pulkadeks lahti, tuleb see vahe ja eelis kõige kõnekamalt välja.

Nasdaq 100 nimekirjast valisin 1,5 aastat tagasi tehniliste kriteeriumite alusel 24 ideed. Iga kord, kui üks idee jõudis märgitud tsooni ja tehing muutus aktiivseks, ostsin samal hetkel sama summa eest ka QQQ ETF-i, ehk indeksit, millest need aktsiad ise koosnevad. Sama tegin ka S&P 500 nimekirja peal 83 ideaga, kus 66 jõudis tsooni. Mõlemal juhul on tulemus mõõdetud samalt stardijoonelt, sama raha ja sama ajaga, mitte tagantjärele valitud parimate näidetega.

Tänaseks on seis selline:

• S&P 500 sõelas mainitud aktsiad on teinud +54%, indeks samal perioodil +34%.

• Nasdaq 100 sõelas mainitud aktsiad +100%, indeks +55%.

Mõlemal juhul ligi kaks korda parem tulemus kui indeks ise, ja indeksiga võrreldes tema enda relvadega, sest valim koosnes just nendest samadest ettevõtetest, mis indeksisse kuuluvad.

Ma ei väida, et see kordub iga aasta samamoodi ega et see on garantii. Turg ei anna kunagi garantiisid. Kahjuks. Aga see näitab, et lihtsate kriteeriumite, price actioni ja graafiku lugemisega, kus kõige tähtsam sisend on lihtsalt hind ise, sai kahel eri valimil, eri indeksi peal, korduvalt kätte selge ja mõõdetava eelise. See ei ole enam tunnetus, see on kaks eraldi testi, mis viivad sama järelduseni.

👉 Sellel filtril on ka hind. Osa ideid ei jõudnudki/jõua kunagi tsooni ja mõned neist läksid/lähevad ilma minuta lendu. Seda ei tohi peita. Ma ei väida, et tehniline analüüs eemaldab vead, kindlasti ta vähendab neid aga…

💡 Ma väidan, et see muudab vead nähtavaks, otsused korratavaks ja tulemused, nagu need kaks testi näitavad, ka päriselt mõõdetavaks.

Levinumad vastuväited

„Turgu ei saa ajastada.”
Täpset põhja ja tippu ei suuda keegi järjepidevalt tabada, see on tõsi. Aga sellest ei järeldu, et kõik ostuhetked oleksid võrdsed. Eufooriajärgne vertikaalne tõus ja aastate pikkuse vastupanutasseme läbimurre ei ole sama riskiga olukorrad.

„Mul on piisavalt pikk investeerimishorisont.”
Pikk horisont aitab vigu üle elada, aga ei tee halba sisenemist heaks. See annab halvale sisenemisele lihtsalt rohkem aega taastuda, kapitali arvelt, mis vahepeal seisis. Pikk horisont on lihtne plaanida rohelise positsiooniga, punases muutub ka kümme aastat üllatavalt kiiresti kaheks nädalaks.

„Aga ootamisega võid tõusust ilma jääda.”
Jah, see on tehnilise filtri hind. Ükski lähenemine ei anna sulle kõiki võimalusi, kõige madalamat hinda ja minimaalset riski korraga, seda paketti ei ole olemas. Minu eesmärk ei ole osaleda igas tõusus. Minu eesmärk on valida olukorrad, kus hind ei eelda enam, et kõik peab minema ideaalselt, ja allapoole jääv risk on juba mõistlikult piiritletud.

Palju raskem on olukord, kus paned kapitali liiga vara lukku, vaatad kuude kaupa langevat hinda ja nimetad seda kannatlikkuseks, kuigi tegelikult puudus ostuhetkel lihtsalt plaan.

"Graafik ei ütle mulle ettevõtte väärtust."
Õige, ja seda ta ei peagi tegema. Tead juba küll, et graafik vastab "millal", mitte "kas". Kui fundamentaal ütleb, et ettevõte on ülehinnatud, ei tee tehniline läbimurre sellest head ostu, see teeb sellest lihtsalt hästi ajastatud kalli ostu.

„Graafik vaatab ainult minevikku.”
Ka majandusaasta aruanne vaatab suuresti minevikku. Küsimus ei ole, kas info tuleb minevikust, vaid kas see aitab teha paremaid tingimuslikke otsuseid tuleviku ebakindluse sees.

Jäta meelde need mõtted:

• Iga ost on ajastamisotsus. Küsimus ei ole selles, kas sa ajastad, vaid kui informeeritult sa seda teed.

• Tehniline analüüs on infoallikas, mitte identiteet. See ei tee sinust päevakauplejat, täpselt nagu tahhomeetri jälgimine ei tee sinust rallisõitjat.

• Fundamentaal valib rongi, graafik valib hetke. Fundamentaalanalüüs aitab otsustada, mida omada. Tehniline analüüs aitab vastata küsimusele, miks alustada selle omamist täna kell 17:32.

• „Miks praegu?“ ei tähenda tuleviku ennustamist. See tähendab, et võrreldes varasemaga on tekkinud tingimused, kus risk on paremini piiritletav ja võimalik tootlus õigustab selle riski võtmist.

• Pikk horisont ei muuda halba ostukohta heaks. See annab halvale sisenemisele lihtsalt rohkem aega taastumiseks, sinu raha ja kaotatud aastate arvelt.

• Tööriist ei määra sinu eesmärki. Kaupleja kasutab graafikut, sest ta peab…

Kui see artikkel pani sind mõne varasema ostu või oma edasist investeerimisprotsessi teise pilguga vaatama siis olgu “LIKE-nupp” selle märgiks. 🫡

Ja kui tead kedagi, kelle jaoks tehniline analüüs tähendab endiselt automaatselt päevakauplemist, saada see artikkel talle edasi.

Share

👉 Premium-tellijatele näitan igal nädalal ka seda, kuidas see raamistik päriselt minu otsustesse jõuab: milliseid tsoone ja kriteeriume ma jälgin, millist kinnitust ootan ja millal otsustan lihtsalt käed taskus hoida.

Subscribe now

Olge vahvad,
Vaido Veek

Vase investeerimistees tundub esmapilgul nii lihtne, et pikemat artiklit polekski nagu vaja.

• Elektriautosse läheb rohkem vaske.

• Andmekeskused vajavad rohkem elektrit.

• Elektrivõrke tuleb juurde ehitada.

Järelikult vajame rohkem vaske. Tehtud. Artikkel valmis. 🕺

Umbes selle teadmisega ma ise teemasse läksingi. Esmalt märkasin, et vasega seotud aktsiad hakkavad graafikutel ennast vaikselt rivvi võtma: kes jõudis retestile, kes liikus sellele lähemale ja kes alles sepistas võimalikku läbimurret.

Arvasin, et sikutan paar joont, otsin paar vaseaktsiat välja ja olen õhtuks vaba mees. Kuid jah, mõni tund hiljem teadsin juba, et mitu veoautokoormat kive tuleb ühe tonni vase saamiseks läbi tehase ajada. Läks nagu ikka… 🤭

Minu peas oli kaevandus enne selle numbri nägemist ausalt öeldes natuke lihtsam ettevõtmine.

Lipp püsti, kopp maasse, vask välja ja korras.

Päris nii ta ei käi…

Jälgi mind ka Instagramis

Vask käegakatsutavas mõõtkavas

Vask ei ole midagi, mida inimene poes eraldi ostukorvi paneb. Ometi on seda peaaegu igas süsteemis, mis elektrit kasutab, toodab või liigutab.

Ühes nutitelefonis võib olla kuni 20 grammi vaske. Tavalises sisepõlemismootoriga autos on seda ligikaudu 24 kilogrammi, aga täiselektrilises autos umbes 80–91 kilogrammi. Täpne kogus sõltub loomulikult mudelist, aku suurusest ja ehitusest.

Ehk väga jämedalt:

• telefonis on vaske mõne mündi jagu;

• tavaautos ühe raske lennukohvri jagu;

• elektriautos umbes ühe täiskasvanud inimese jagu.

Ja see on ainult auto.

Laadija, trafo, elektrivõrk ja elektritootmine tulevad sinna veel otsa.

Aga kogu selle kivipuru seest tuli välja üks väga lihtne investeerimistees:

Maailm suudab elektrit tarbivaid asju ehitada kiiremini, kui ta suudab nende jaoks uut vaske toota.

Andmekeskuse, tehase või päikesepargi saab püsti panna mõne aastaga. Uue vasekaevanduse tee avastusest esimese tootmiseni võtab keskmiselt umbes 17 aastat.

Jah, kaevandusjuht võib teha täna otsuse aga esimene vask jõuab turule ajal, mil tänane väike laps lõpetab gümnaasiumi.

Nõudlus kasvab

IEA ehk Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2026. aasta prognoosi järgi kasvab vase nõudlus 2040. aastaks umbes 7 miljoni tonni võrra. See on nende jälgitavate kriitiliste mineraalide seas suurim absoluutne kasv.

Aga mida 7 miljonit tonni tegelikult tähendab?

IEA hindas maailma vase kogunõudluseks 2024. aastal umbes 26,7 miljonit tonni. Seega tähendab 7 miljonit tonni rohkem kui veerandi jagu tänast aastast nõudlust. See on ka rohkem, kui maailma suurim vasetootja Tšiili terve aastaga kaevandab.

USA geoloogiateenistuse ehk U.S. Geological Survey (USGS) hinnangul kaevandati 2025. aastal maailmas ligikaudu 23 miljonit tonni vaske. Kogunõudlus on kaevandustoodangust suurem, sest osa vajadusest kaetakse ringlussevõetud vase ja varasema materjalivoo kaudu.

👉 Ja mis veelgi huvitavam: isegi siis, kui kõik praegu välja kuulutatud projektid enam-vähem plaani järgi valmivad, võib 2035. aastal vajalikust esmasest ehk kaevandustest tulevast vasest olla puudu ligikaudu 25%.

Mitte 2,5%. Kakskümmend viis protsenti.

Ringlussevõetud vase võimalik panus on selle arvutuse juures juba arvesse võetud.

Aga ma ei haibi, sest see on ikkagi prognoos, mitte lubadus. Projektid võivad lisanduda, nõudlus võib muutuda ja kõrge hind paneb insenerid otsima võimalusi, kuidas vaske vähem kasutada.

See ei tähenda ka seda, et vase hind hakkab nüüd graafikul viisakalt vasakult alt paremale üles nurka marssima.

Seega ei hakka ma siin lihtsalt karjuma, et vaske on vähe ja kõik oranži metalli kaevandavad ettevõtted tuleb portfelli laduda.

Minu jaoks tähendab seda, et meil võib olla pikaajaline probleem, mida ei saa kiiresti lahendada. Ja just sellised probleemid muutuvad varem või hiljem investeerimisteemadeks.

Miks vask ja miks just nüüd?

Perioodilisustabelis on metalle küll. Miks me siis ei ehita kõiki juhtmeid rauast, alumiiniumist või mõnest uuest ja uhkest materjalist, mille nime öeldes peab keel kolm korda suus sõlme minema?

Põhjus on üsna lihtne.

Vask juhib väga hästi elektrit ja soojust. Seda saab venitada peenikeseks juhtmeks, painutada, vormida ning korduvalt ümber töödelda. Lisaks peab vask hästi korrosioonile vastu ja on piisavalt kättesaadav, et seda saaks kasutada tööstuslikus mahus.

Jah, hõbe juhib elektrit vasest veel paremini. Paraku oleks terve maja hõbedast juhtmetega kaabeldamine umbes sama praktiline kui teha kanalisatsioonitorud kullast.

Tehniliselt võimalik. Majanduslikult natuke… no hommikuks ei ole sul seal enam juhtmeid seinas ega torusid maa all. Pehmelt öeldes uljas plaan.

👉 Vask on elektrijuhtide maailmas see magus keskkoht, kus saavad kokku juhtivus, töökindlus, hind ja töödeldavus.

USA geoloogiateenistuse järgi moodustavad elektrilised kasutusalad umbes kolmveerandi kogu vase tarbimisest. Suurim lõppturg on ehitus, millele järgnevad elektri- ja elektroonikatooted, transport ning tööstusseadmed.

Vask ei ole seega ainult ühe seadme või ühe trendi metall. See on terve elektrisüsteemi metall.

AI on selle loo atraktiivne osa, aga mitte kogu lugu. Andmekeskused, elektriautod, tehased, akusalvestus, energiatootmine ja kasvavad linnad vajavad kõik süsteemi, mis toob elektri õigesse kohta.

Lõppseade võib olla erinev, aga selle taga on ikka tootmine, trafo, kaabel, lülitusseade ja elektrivõrk.

Just elektrivõrk on koht, kus kõik need lood lõpuks kokku saavad.

Maailmas ootab võrku pääsemist üle 2500 gigavati projekte. Ehk, võrgu taga ei oota paar päikeseparki ja mõned andmekeskused. Seal ootab sisuliselt terve elektrimajanduse jagu uusi projekte.

Ja isegi kui osa andmekeskuseid hilineb, jäävad alles tööstus, transport, energiatootmine, hooned ja linnastumine.

See on põhjus, miks vase teesi ei ole vaja ühe AI-kaardi peale üles ehitada.

Miks uut vaske nii raske juurde toota on?

Siin asub kogu investeerimisteesi päris tuum.

Nõudlus võib kasvada kiiresti. Kaevandus ei saa. Vask ei istu maa sees valmis oranži traadina. Küll oleks mugav, eks.

Enamasti leidub seda kivimis väga väikese osakaaluna, USGS-i porfüürsete maardlate mudelis oli keskmine vasetase umbes 0,44%, ehk ühe tonni maagi sees keskmiselt vaid 4,4 kilogrammi vaske. See ongi see arv artikli algusest: ühe tonni vase saamiseks tuleb töödelda ligikaudu 227 tonni kivimit, nn üheksa veokikoormat.

Ja lisaks, maagikvaliteet ainult langeb. Maailma suurim vasekaevandus, Tšiili Escondida, alustas 1990ndate alguses ligi 2,5-3% maagiga. Täna on kaevandatava maagi tase seal langenud umbes 0,5%-ni, kuuendikuni algsest.

Sama lugu kordub enamikes suurtes vanades kaevandustes: sama toodangu hoidmiseks tuleb rohkem lõhata, vedada, jahvatada, vett kasutada ja energiat kulutada. Kaevandus võib toota sama palju vaske kui kümme aastat tagasi, aga teeb selleks palju rohkem tööd.

Investorile tähendab see kõrgemaid kulusid ja suuremat vajadust seadmete, energia, vee ning töötlemisvõimsuse järele.

Hea leid on harv nähtus.

Vaske ei ole maakoorest otsa saamas.

Probleem on selles, kas see asub kohas, kus seda saab mõistliku hinnaga, vajalike lubadega ja investorile vastuvõetava riskiga kaevandada.

Jällegi IEA järgi on viimase 35 aasta jooksul avastatud vaseleiukohtadest ainult 5% leitud viimasel kümnendil. Uued projektid asuvad sageli sügavamal, kuivemates piirkondades, poliitiliselt keerulisemates riikides või olemasolevast taristust kaugemal.

Geoloogiline leid võib olla suurepärane, aga kui kõrval pole vett, elektrit, teed, sadamat ega poliitilist tahet, on investoril ikka lihtsalt väga kallis auk maa sees.

Kiiret lahendust pole

Nagu alguses mainisin, siis uue vasekaevanduse arendamine võtab avastusest esimese tootmiseni keskmiselt 17 aastat.

Selle aja sisse mahuvad puurimine, ressursihinnang, keskkonnamõjude hindamine, kohalike kogukondadega läbirääkimised, vee- ja energialahendus, rahastus, load, taristu, ehitus ja lõpuks tootmise käivitamine.

Iga etapp võib projekti aeglustada, ja mõni võib selle ka veel täielikult peatada.

Lisaks on olemasolevate projektide laiendamise kapitalimahukus tõusnud alates 2020. aastast umbes 65%. Mõne vana kaevanduse laiendamine hakkab maksma sama palju kui täiesti uue rajamine.

Seetõttu võivad juba töötavad, pika eluea ja olemasoleva taristuga kaevandused olla eriti väärtuslikud. Neil on teed, elektriühendus, töötajad, töötlemistehas, load ja logistika juba olemas.

Uue projekti puhul tuleb kogu masinavärk nullist püsti panna.

Kus maailma vask asub?

USA geoloogiateenistuse 2026. aasta andmete järgi kaevandati 2025. aastal maailmas umbes 23 miljonit tonni vaske.

Suurimad tootjad olid:

• Tšiili: 5,3 miljonit tonni;

• Kongo Demokraatlik Vabariik: 3,2 miljonit tonni;

• Peruu: 2,7 miljonit tonni;

• Hiina: 1,8 miljonit tonni;

• Venemaa: 1,3 miljonit tonni.

Tšiili, Kongo DV ja Peruu annavad kokku peaaegu poole maailma kaevandatud vasest.

Majanduslikult kaevandatavaid varusid hinnati kokku umbes 980 miljonile tonnile. Suurimad varud on Tšiilis, Austraalias, Peruus, Kongo DV-s ja Venemaal.

• Tšiili: 180 miljonit tonni;

• Austraalia: 100 miljonit;

• Peruu: 85 miljonit;

• Kongo DV: 80 miljonit;

• Venemaa: 80 miljonit.

Varu ei tähenda kogu maa sees olevat vaske. Varu tähendab seda osa teadaolevast ressursist, mida on praeguse hinna, tehnoloogia ja õiguslike tingimuste juures majanduslikult mõistlik kaevandada.

Kui hind tõuseb või tehnoloogia paraneb, võib varu suureneda.
Kui riik võtab loa ära, võib väga hea maardla investori jaoks sisuliselt üleöö kaduda.

Share

Mõned maailma kõige olulisemad vasevarad näitavad hästi, kui erinev võib üks kaevandus teisest olla:

• Escondida Tšiilis (pilt oli eelnevalt) on maailma suurim vasekaevandus ning suurim vasekontsentraadi ja katoodi tootja. Seda opereerib BHP.

• Grasberg Indoneesias on üks maailma suurimaid vase- ja kullamaardlaid ning seda opereerib Freeport-McMoRan.

See on samuti üks suurematest maailma vasekaevandustest ja ühtlasi maailma suurim kullakaevandus. Pildilt paistab kuulus avakaevandus, kuid suurem osa tänasest tootmisest toimub juba sügaval maa all.

2025. aasta septembris tungis Grasberg Block Cave’i umbes 800 000 tonni märga muda ja kivimimassi. Õnnetuses hukkus seitse töötajat ning kaevanduse põhioperatsioon tuli sulgeda. Tootmise taastamine võtab aastaid ja täisvõimsuse lähedale loodetakse jõuda alles 2027. aasta lõpus.

See on ka hea meeldetuletus, kui habras vase pakkumine tegelikult on: üks õnnetus ühes kaevanduses ja mõju jõuab kiiresti nii maailmaturule kui ka vase hinnani.

• Kamoa-Kakula Kongo DV-s kuulub maailma suurimate ja kõrgeima maagisisaldusega vaseoperatsioonide hulka. Selle 2025. aasta keskmine töödeldud maagisisaldus oli üle 3%, mis on täiesti teine maailm võrreldes 0,44% porfüürse keskmisega.

Erinevalt Escondidast ja Grasbergist ei ole siin põhitegelane hiiglaslik auk maapinnas. Kamoa-Kakula on pika elueaga ja erakordselt kõrge maagisisaldusega maa-aluste vasekaevanduste võrgustik.

Nüüd aktsiate juurde

Kogu selle artikli mõte ei olnud teha vasest kõige põhjalikumat võimalikku geoloogiaõpikut.

Mõte oli saada aru, kas vase pikaajaline lugu on piisavalt tugev, et hakata tõsisemalt vaatama ettevõtteid, mis võiksid sellest suuremal või väiksemal määral kasu saada.

Minu vastus on: jah, on küll.

Veel olulisem on see, et osa neist ettevõtetest hakkab ka graafikul ennast vaikselt rivvi võtma. Mõni on jõudnud olulise taseme retestile, mõni liigub sellele lähemale ja mõni alles sepistab võimalikku läbimurret.

👉 Ehk fundamentaalne lugu ja tehniline pilt hakkavad vähemalt mõne nime puhul lõpuks samasse suunda vaatama.

See oligi põhjus, miks ma selle vaserännaku üldse lõpuni läbi käisin. Ilusast pikaajalisest loost üksi jääb väheks. Mind huvitas, kas selle loo seest leiab ka ettevõtteid, mille puhul on olemas arusaadav äriline seos vasega ning graafikul koht, kus riski saab päriselt juhtida.

Lauale jäi 8 ettevõtet: need on nimed, mille puhul on minu jaoks olemas vähemalt kaks vajalikku komponenti: piisavalt tugev fundamentaalne põhjus ettevõtet jälgida ning tehniline pilt, mille peale on võimalik plaan ehitada.

Siit edasi läheb asi praktiliseks.

Võtsin kogu vase väärtusahela ette, käisin läbi suure hulga börsiettevõtteid ning jätsin lauale 8 nime, mille puhul saavad minu jaoks kokku piisavalt tugev fundamentaalne lugu ja tehniline plaan.

Premium-osas vaatan iga ettevõtte juures:

• kui otseselt on see vase teemaga seotud;

• mis on ettevõtte peamine tugevus ja risk;

• mis fundamentaalselt praegu päriselt loeb;

• millises hinnatsoonis mina seda jälgin.

Iga nime juures on olemas põhjus, miks see minu lauale jäi ja kus võiks plaan tekkida.

Praegu on kanali aastatellimusel veel −20% soodustus. Kui oled liitumist kaalunud, siis saad soodustusest kasu lõigata ning jätkata kohe ettevõtete fundamentaalsete ja tehniliste ülevaadetega.

👇 Jätka lugemist ja vaata 8 ettevõtet, mida ma praegu jälgin.

-20% aastaselt tellimuselt

Otsesed vasetootjad (Pure-play & Direct Producers)

Need on ettevõtted, mille tulemused sõltuvad vase hinnast kõige otsesemalt. Kui vask liigub, jõuab selle mõju nende tuludesse ja rahavoogu üldjuhul kiiremini kui hajutatud kaevandushiidudel.

Read more

Tervitus! 🙌

Lükkan seeria uuele tiirule.

Formaat, mis on end tegelikult päris hästi tõestanud: sina viskad kommentaaridesse oma aktsiad, mina vaatan need tehniliselt üle ja räägin juurde, miks üks triip just sinna tõmmatud on, mitte “sinna.”

Seda ma ei tee „osta“ või „müü“ käsuna, vaid minu enda mõttekäiguna: mida mina selles olukorras vaataksin, kuidas mina mõtleksin ja miks.

👉 See ei ole kindlasti investeerimissoovitus. See on minu tehniline vaade, mille eesmärk on õpetada Sind graafikut lugema päris turu ja päris aktsiate peal.

Ja räägitakse, et oma aktsiate peal jäävad need asjad kuidagi paremini meelde ka.

Millegi pärast on ikka nii, et kui ma räägin 15 minutit mingi suvalise ettevõtte trendijoonest, siis kuulad ära, isegi noogutad ja lähed eluga edasi.
Aga kui Sul endal on seal raha mängus... millegipärast jääb see trendijoon päris hästi meelde. 😉

💬 Olgu selle tõestuseks siis jälgija tagasiside:

“Vaatasin videot mitu korda ja minu jaoks andis see 19 minutit analüüsi praegu rohkem noppeid ja uut taipamist kui terved semestrid ülikoolis.”

Mis on sel korral “uut”?

Kuna erinevaid aktsiaid tuleb igal ringil tavaliselt 50–60+ ja videomaterjali sellest omakorda mitmeid tunde, siis… panen edaspidi taas kõik lindistatud videod ka selle postituse alla kokku.

Mitte ainult Sinu enda aktsiate vastuse, vaid terve komplekti. Sest nagu öeldakse: Sinu aktsia võib olla kellegi teise parim õppetund ja vastupidi.

👉 Teine asi, mis on mulle tagasisidena kohale jõudnud:

„Väga hea video. Sain isegi vastuse küsimusele, mida ma ise küsida ei julgenud...“

See tegelt ei tohiks nii olla. Siin ei pea keegi julgust kokku võtma.

Kui Sa enda pärast ei julge küsida, siis tee seda teiste hüvanguks: sinu "piinlik" küsimus on tõenäoliselt veel kümne inimese südameasi.

Nii et küsi julgelt. 🙏
Midagi ei juhtu…

… tavaliselt. 🤭

🎲 Mängureeglid on endiselt lihtsad

1. Vajuta allpool sinisele “Leave a comment” nupule.

2. Pane kirja kuni 3 aktsiat (Nimi + Ticker).

3. Kirjelda lühidalt oma olukorda ja plaani:

   • Plaanid osta? Kas ja millised on tehniliselt mõistlikud tsoonid või stsenaariumid sinu jaoks. Vahest neid praegu ei olegi, ja see ongi vastus. Ma ei hakka keerutama ega midagi vägisi otsima, kui graafik seda ei paku.

   • Plaanid juurde osta? Pane kirja ka senine keskmine soetushind, et teaksin konteksti.

   • Taak kaelas / miinuses? Vaatan tehniliselt üle, kas ees on raskeid hinnatasemeid, mis tõusu takistada võiksid, või keskmistamise tsoone (kui Sinu algne tees veel peab).

   • Tahad kasumit võtta või lihtsalt kahetseda :)… Kirjuta julgelt.

4. Vajuta Send ja oota õppevideot. 🤓

Leave a comment

👉 Juhuks, kui ei ole avalikult ikkagi soovi kirjutada siis minu postkast on Premium-jälgijatele alati avatud:

Küsimused võivad olla ka minu kasutatavate kriteeriumite ja tööriistade kohta.

Kui Sa ei saa aru, miks ma mingi joone sikutan, miks mõne hinnataseme välja tõin või miks üks setup minu jaoks töötab ja teine mitte... küsi. Võtame ka selle pulkadeks lahti.

🎥 Vastused tulevad enamasti videona, sest palju sellest mõttekäigust ja teooriast ei anna kirjas lihtsalt sama hästi edasi.

Tikkerid peaksid üldjuhul saama kaetud umbes 24 tunni jooksul. Nädalavahetused jätame mängust välja, turud ise ju ka puhkavad. 😉

Nii. Nüüd on sõna Sinu käes.

Viska nimed kommentaaridesse, ülejäänu tuleb minu poolt. 👇

Leave a comment

Ei saa kommenteerida?

„Sinu aktsia, minu vaade“ ja võimalus oma aktsiad analüüsi saata on avatud Premium-jälgijatele.

Premiumiga saad ligipääsu ka täispikkadele analüüsidele, põhjalikele artiklitele, videopostitustele ning minu postkastile.

Ehk lisaks valmis analüüside lugemisele saad ise kaasa rääkida, küsimusi küsida ja tuua lauale aktsiaid, mida järgmisteks analüüsideks ette võtta.

👇 Praegu on aastane Premium-tellimus −20%.👇

-20% AASTASELT PAKETILT!

Kui tahad graafikuid paremini lugeda, saada edasiseks uusi ideid ja tööriistu ning õppida päris turu näidete pealt, siis oled väga teretulnud. 🙌

Parimat 🕺
Vaido Veek

Read more

Eelmisel nädalal andsin välja ühe üsna mahuka artikli, kus võtsin pulkadeks lahti päris suure hulga aktsiaid.

Kokku sai seal mainitud üle 60 aktsia, millest minu tehnilise sõela läbisid 32…

Artiklis lubatud ja täna valmis tehtud videopostitus saabub üsna õigel ajal, sest turg on punases.

👉 Olgem ausad, täna peaks turgudel olema üsna korralik noppimine neile, kes soovivad positsioone alustada või hindu keskmistada.

Tänases videos räägin veidi artikli sünniloost ning vaatan kiire pilguga üle seal mainitud aktsiad: kes pääses püünele, kes jäi välja ja miks - just tehnilist pilti arvestades.

144 aktsiat ➡️ 67 aktsiat ➡️ 32 aktsiat ➡️ 12 aktsiat

Eelmisel nädalal ilmunud artiklisse valisin siis 32 tehniliselt korrektset aktsiat ja mainis ära nende tsoonid.

Aga täna… tõmban selle 32 aktsia ringi veelgi koomale.

Kuna tänane premarket on üsna punane, siis vaatan otsa sellele, mida mina praegu nopiksin ja milliseid aktsiaid kõige tähelepanelikumalt jälgiksin.

Tuletame meelde aktsiate ajajoont: nimekiri algas 50st aktsiast pildil (pilt artiklis), sellest sai 144 aktsiast, sealt jäi alles 67, siis 32 ja täna toon välja 12 aktuaalseimat. 🙂

🎥 Soovitan video jällegi tervikuna ära vaadata, sest enda arvates sai sinna päris korralikult teooriat ja investoripsühholoogiat sisse põimitud:

• Miks tasub mõnes olukorras tehingust eemale hoida ning miks mõnes teises olukorras lihtsalt pead tegutsema.

• Nagu öeldud, alustan artikli sünniloo lühikesest kirjeldusest, vaatan üle IREN-i ja IonQ koos teooriaga, kus räägin taas praegu päevakorral olevast DCA-loogikast. DCA ehk dollar-cost averaging ehk hinna keskmistamine on tänases videos üsna läbiv teema.

• Seejärel käin läbi artiklis olnud aktsiad ning lõpetuseks vaatame otsa ka kosmoseaktsiatele.

Kraami peaks tänases videos olema korralikult.

👉 Minu tänane jälgimisnimekiri selle artikli aktsiatest:
Ehk aktsiad, millele ma tänases turuolukorras kõige rohkem tähelepanu pööran. Need on praegu hinnatasemete mõttes kõige aktuaalsemad ja minu jaoks kõige rohkem nii-öelda valmis. Kas juba praegu või kohe-kohe saamas.

☀️ Soodukas: -20% aastaselt tellimuselt

Read more

Tervitus kõigile! 🙌

Investeerimisjuttude podcast läks suvepuhkusele ühe päris tugeva avaldusega.

Meelis Maasik on viimastel kuudel korduvalt öelnud:

“AI on supertsüklis!”

Mitte lihtsalt järjekordne kiire kasvuga sektor. Mitte järgmine paar kvartalit kestev moeröögatus. Vaid midagi palju suuremat, pikaajalisemat ja laiemat, mille ümber ehitatakse järgmiste aastate jooksul täiesti uusi infrastruktuurikihte.

Julge sõnavõtt.
Ja ausalt öeldes: respekt, et keegi selle nii konkreetselt välja ütleb.

Praegu on üks AI-ahela kõige nähtavamaid pudelikaelu HBM-mälu ja selle ümber olev advanced packaging. Mõni aeg tagasi jooksis raha optikasse, järgmine kitsaskoht võib tekkida jahutuses, elektris või võrgutaristus. Raha liigub sinna, kus nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine.

Ehk AI-supertsükkel ei ole ainult Nvidia ega isegi ainult pooljuhid. See on terve füüsiline tarneahel, kus järgmiste aastate võitjad võivad tulla väga erinevatest kohtadest.

🏖️ Podcasti kuulajad saadeti suvepuhkusele “väikese” kodutööga: tehke need valdkonnad endale selgeks, otsige ettevõtted üles ja proovige leida nimed, kes võiksid sellest investeerimistsüklist kõige rohkem võita. Mõni ettevõte ebaõnnestub, mõni jääb lihtsalt keskpäraseks ja mõnest tänasest vähetuntud nimest võib saada järgmine 10x staar.

Ja siinkohal…

Sõelun niigi iga kuu läbi 2000+ aktsiat, ja ei saanud ju sellist kodutööd lihtsalt lauale jätta.

Seega võtan teatepulga üle.

Kõik sai alguse ühest pildist: 50 ettevõtet, 12 “kasti”

Kiibid, mälu, serverid, jahutus, optika, energia, pilveteenused ja palju muud.

Alguses vaatad peale ja mõtled: “super, keegi on investorile spikri valmis teinud.”

Seda minagi, aga siis tegin ma klassikalise analüütiku vea. Hakkasin edasi uurima. 🤦‍♂️

Üsna kiiresti kasvas minu töölaual olevate aktsiate arv üle 140 ettevõtte. Sest kui tahad teada, kes ehitab andmekeskust, jõuad trafodeni. Sealt kaablite, UPS-süsteemide, vedelikjahutuse, laserite, elektritootjate, turbiinide, võrguettevõtete ja lõpuks isegi nende firmadeni, kes andmekeskusele vundamendi valavad.

Ühel hetkel ei olnud see enam watchlist. See oli infomüra. Seega, tõmbasin pidurit.

☝️ Muide, see ei ole minu esimene katse sarnast masinat lahti seletada. Peaaegu aasta tagasi, 2025. aasta septembris, kirjutasin juba korra AI tarneahelast HBM-ist ja CoWoS-ist kuni pilveni. Väga paljud neist ideedest on tänaseks juba mitmekordistunud…

Tänases artiklis

Võtan aluseks sama 50 ettevõtte ja 12 kastiga kaardi, panen selle enamvähem loogilisse järjekorda ning vaatame koos, kuidas AI-masin päriselt siis üles ehitatakse.

👉 Lisaks, kuna pilt on minu teada rohkem, kui pool aastat vana, toon õigetes kohtades juurde mõned olulised ettevõtted, mida algsel pildil pole, kuid mis minu hinnangul istuvad väga tugevalt AI-infrastruktuuri investeerimistsükli sees.

Minu eesmärk ei ole teha veel pikemat tickerite nimekirja. Eesmärk on saada aru, kes mida teeb, kus tekivad pudelikaelad ja millised ettevõtted võiksid olla väärt jälgimist.

Ja loomulikult vaatan iga suurema kihi juures otsa ka graafikutele, sest minu investeerimisfilosoofia on lihtne:

Ahela mõistmine ja nimede teadmine ütleb sulle, MIDA jälgida.

Graafik ütleb, MILLAL tegutseda.

Ka kõige tugevamas supertsüklis on võimalik osta suurepärane ettevõte täiesti kohutava hinnaga. Mina ei proovi ennustada, milline neist nimedest on 2030. aastaks järgmine 10x. Küll aga saame ehitada endale kaardi, panna tugevamad nimed radarile ja oodata kannatlikult hetke, mil hind ja graafik annavad põhjuse tegutseda.

👉 Täna siin… on paljudel aktsiatel see põhjus juba olemas!

Nii et hakkame AI-masinat ehitama.

⚡ Ja enne kui jõuame Nvidia GPU-de, HBM-mälu, laserite ja vedelikjahutuse juurde, tuleb lahendada kõige elementaarsem probleem: kust tuleb vool, mis kogu selle masina üldse tööle paneb?

Lahtiütleja: See materjal on mõeldud hariduslikuks ja meelelahutuslikuks otstarbeks. Esitatud info ei ole isiklik investeerimisnõuanne ega soovitus osta, müüa või hoida ükskõik millist finantsinstrumenti. Käsitlen aktsiaid üldisel kujul, ilma kellegi riskiprofiili, kogemuse või finantsseisuga arvestamata. Kõik hinnatasemed, piirkonnad ja stsenaariumid on minu isiklik arvamus ning põhinevad avalikel andmetel. Võin omada või tulevikus omandada positsioone mõnes käsitletud ettevõttes. Tee alati ise oma analüüs ja vajadusel konsulteeri pädeva spetsialistiga.

OSA I: AI VAJAB VOOLU

AI-mudel võib küll elada meie ekraanidel ja räägitakse, et “elab” kuskil pilvedes, kuid selle elektriarve on kuratlikult füüsiline. Alustame sealt, kust algab reaalne elu – energiast.

1. Energy Infrastructure (Elektritootmine ja taristu)

Enne kui ükski GPU saab midagi arvutada, peab keegi selle elektri valmis tootma, kõrgkoormusele vastu pidavasse võrku saatma ja õigel kujul jaama ukseni tooma. AI-andmekeskus ei ole tavaline büroohoone, kus õhtul kell viis tuled kustutatakse ja nädalavahetusel on vaikus. Need tehased järavad tohutul hulgal gigavatte 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas ja 365 päeva aastas.

👉 Üks suur AI-kampus võib tarbida niipalju elektrit, kui terve Eesti riik korraga.

Ja siin ei ole probleem ainult elektri hinnas. Seda elektrit peab olema piisavalt, see peab jõudma õigesse kohta ning süsteem peab olema töökindel. Kui vool kõigub või katkeb ja varusüsteemid ei rakendu, võivad tagajärjed olla väga kallid.

Pildil, see algne pilt sissejuhatuses, on selles kastis reastatud seitse nime: VST, CEG, LEU, OKLO, BE, TLN, GEV. Internetis kiputakse neile kõigile lööma peale üks ja seesama tempel – “AI energy play” –, kuigi reaalsuses teevad nad täiesti erinevaid asju, täiesti erineva riskiprofiiliga:

• Vistra (VST), Constellation Energy (CEG) ja Talen Energy (TLN): Nemad on puhtad elektri tootjad ja müüjad (Merchant Power). Neil on olemas jaamad (sh tuumajaamad), nad toodavad voolu ja müüvad seda pikaajaliste lepingute alusel suurtele tech-hiidudele. Nende äri reageerib nõudluse kasvule kõige kiiremini – nagu takso, mille sõiduhind reageerib tipptunnile.

• GE Vernova (GEV): Nemad ei müü elektrit, vaid hiiglaslikke gaasiturbiine, tuulegeneraatoreid ja võrgusüsteeme. Kui keegi tahab ehitada uue jaama või uuendada ülekandeliine, ostab ta seadmed siit.

• Bloom Energy (BE): Tegeleb kohapealse elektritootmisega kütuseelementide abil. See on põnev lahendus andmekeskustele, mis ei jõua ära oodata riikliku elektrivõrguga liitumise aastatepikkust järjekorda.

  Muideks: tehisintellekti pilvepakkuja Nebius planeerib koostöös Bloomiga tervelt 328 MW ulatuses kohapealset võimsust, mis näitab ilmekalt, et tänapäeval pole probleemiks mitte ainult elektri hind, vaid selle kätte saamise kiirus. See üks leping katab ligikaudu veerand miljoni kodu jagu voolu ehk praktiliselt Tallinna-suuruse linna kogu majapidamiste aastase tarbimise.

• Centrus Energy (LEU) ja Oklo (OKLO): Centrus istub tuumakütuse rikastamise turul (tänane reaalne tarneahela äri), samal ajal kui Sam Altmani toetatud Oklo arendab järgmise põlvkonna väikereaktoreid (SMR). Oklo on puhas tulevikulugu ja lootus, et kunagi aastate pärast saavad reaktorid reaalselt tööle.

Ehk teisisõnu: üks müüb juba täna elektrit, teine turbiine, kolmas rikastab kütust, neljas loodab tulevikus reaktori valmis saada ja mõni maadleb veel PowerPointi slaididega. Sama narratiiv, aga täiesti erinev äri.

ℹ️ Märkus kaardile: Algne pilt hüppab elektritootmisest üsna kiiresti järgmiste kihtide juurde, kuid elektrijaamast serveriräkini jääb terve omaette maailm.

Eaton (ETN) on siin üks tugevamaid taustajõude. Ettevõtte seadmed aitavad elektrit keskpingest alates turvaliselt jaotada, ümber lülitada, varutoitega kaitsta ja lõpuks rack’ide lähedale viia. Switchgear, UPS, busway ja muud elektrijaotuse süsteemid kõlavad küll umbes sama põnevalt kui elektrikilbi kasutusjuhend, aga ilma nendeta jääb miljarditesse maksev AI-kampus lihtsalt pimedaks.

Väiksem ja puhtam spetsialist samas teemas on Powell Industries (POWL).

Samuti tuleb ühenduste juures hiljem uuesti mängu kaablihiid Amphenol (APH), kuid tema ametlik kodu on Networking’u kastis. Kriitilise toitehalduse ja UPS-süsteemide maailmas kohtame hiljem uuesti ka Vertivit, kelle pildijärgne kodu on serverite juures.

📊 Minu tehnilised eelistused
(Energy Infrastructure)

Vistra (VST)

Täna istub tehniliselt korrektses tsoonis 135–160, kuhu jooksevad kokku mitmed olulised kriteeriumid. Veidi kaua on ta seal küll tiksunud, aga kuna meie plaan ulatub ikkagi aastani 2030 :), siis olen DCA (dollar-cost averaging) tsoonina ära märkinud ka 100 dollari ümbruse.

---

Constellation Energy (CEG)

Tehniliselt tugev tsoon jääb vahemikku 180–225. Sellesse kasti jooksevad kokku trendijoon, -50% tipust, round number, Fibonacci Golden Ratio 61,8% ning 200 viimase nädala keskmine sulgumishind. Korralik tsoon, mis ootab oma hetke.

---

Bloom Energy (BE)

Nii juurdeostude kui ka esmaste ostude puhul käituksin siin samamoodi.

• Enne ei liigutaks, kui korrektsioon on jõudnud 150–200 dollari vahemikku.

• Enne ei liigutaks ka siis, kui tugevust ei ole näidatud ja nädala sulgumist taas üle 330 dollari saadud.

---

Eaton Corporation (ETN)

Tehniliselt ilus ja puhas läbimurdetehing. Olen seda ka viimastel koolitustel üsna tihti välja toonud kui head näidet. Eks siis ole näha, kuidas seekordne hea näide ennast välja mängib. Läbimurre on olemas ja täna on aktsia retestil ning tsoonis 355–410 dollarit, kus minu jaoks tehniliselt põleb roheline tuli.

---

Amphenol Corp. (APH)

Täna samuti tehniliselt korrektses tsoonis. Läbimurre on olemas ja ümmargune number on tsoonis kergelt abiks. Liigitub hästi ka CAN SLIM strateegia alla, kus käibed kasvavad tugevalt. Tänaseks on olemas korrektne läbimurre, aktsia on momendil retestil ning minu jaoks korrektses tsoonis 135–160 dollarit.

---

Powell Industries (POWL)

Vähem kui pooleteise aastaga sirutas end 5x ning on tänaseks üsna soliidses korrektsioonis. Olen ära märkinud 200 dollari ümbruse ja 130 dollari rajooni. Kui mul oleks fundamentaalselt huvi olemas, siis nendelt tasemetelt ei oleks tehniliselt minu jaoks vigu tehtud. Kelle jaoks on aktsia täna endiselt ülehinnatud, see ootabki rahumeeli madalamat kasti. Aga jah, vaikselt scale in ka 200 juures on minu jaoks täiesti okei.

2. Battery & Energy Storage (Energiasalvestus)

Elektritootmine ja elektri reaalne kasutamine ei käi kahjuks alati ideaalselt samas rütmis. Päeval võib päikeseparke toota rohkem, kui võrk vastu võtab. Öösel aga nõudlus püsib, sest AI-andmekeskus ei maga kunagi.

👉 Aku ja energiasalvestuse mõte on lihtne: võta elekter võrgust vastu siis, kui seda on liiga palju ja see on odav, ning anna andmekeskusele tagasi siis, kui nõudlus on laes või põhivõrgus tekib tõrge.

💬 Mõtle sellest nagu elektri laost. Kui voolu on turul palju ja hind odav, täidad lao. Kui nõudlus hüppab üles või võrk komistab, võtad varu välja. AI-andmekeskuse jaoks tähendab see, et kallid serverid ei pea jääma ootama sellepärast, et elektrivõrk parajasti hingeldab.

Pildil on selles rohelises kastis kolm ettevõtet: EOSE, SLDP, FLNC. Ja jälle – kolm nime samas lahtris, aga sisult väga erinevad riskid:

• Fluence Energy (FLNC): Selle kasti reaalne raskekaallane. Nad ei tooda lihtsalt väikesi akusid, vaid panevad kokku hiiglaslikke, merekonteineri suuruseid energiasalvestussüsteeme ja kirjutavad sinna juurde tarkvara, mis otsustab, millal on kasulik energiat hoida ja millal võrku tagasi paisata.

• Eos Energy Enterprises (EOSE): Nemad üritavad lahendada liitiumakude suuri probleeme (mis kipuvad kuumenema ja põlema süttima), arendades tsingipõhiseid pika kestvusega salvestuslahendusi. Kõrgema riskiga tehnoloogiline panus, aga andmekeskuste tuleviku vaates väga põnev.

• Solid Power (SLDP): Arendab tahkisakude (solid-state) tehnoloogiat ja sulfiidipõhist tahket elektrolüüti. Jah, üsna “UFO-teema”, kuid ettevõte on jõudnud laborist juba testautode ja suurte tööstuspartneriteni. Oluline on aga teada, et Solid Poweri põhifookus on praegu elektriautode akudel, mitte andmekeskuste energiasalvestusel. Seetõttu on SLDP siin pigem kõrge riskiga tehnoloogiline kõrvalpanus kui otsene AI-andmekeskuste infrastruktuuri võitja.

ℹ️ Märkus pildile: Kui räägime mastaapsest tööstuslikust energiasalvestusest, siis tegelik kuningas, keda algsel pildil siit kastist ei leia, on Tesla (TSLA) oma Megapack süsteemidega. Nende energiasalvestuse segment kasvab mühinal ja neil on selleks olemas reaalne tootmisvõimsus ja kapital.

📊 Minu tehnilised eelistused (Battery & Energy Storage)

Tesla (TSLA)

Olen seda ka videopostitustes korduvalt maininud: tehniliselt siin miski vigade järgi ei karju. Ehk tänase seisuga on see minu jaoks korrektne ja tsoon 350–420 dollarit on täiesti okei.

---

Teised nimed, mis olid ka algsel pildil, on minu jaoks veidi riskantsemad. Kui midagi sealt üldse välja tuua, siis Fluence Energy (FLNC) kannatab teatud määral kriitikat.

OSA II: KUIDAS SÜNNIB ARVUTUSVÕIMSUS?

Nüüd on meil elekter olemas ja selle stabiilsus tagatud. Järgmine probleem: elektrist üksi ei sünni ühtegi tarka vastust. Meil on vaja aju – masinat, mis oskab arvutada.

3. Chip Design & Equipment (Kiibidisain ja seadmed)

AI-kiip ei sünni tehases valmis kujul. Enne, kui keegi saab midagi tootma hakata, peab keegi selle kiibi kõigepealt välja mõtlema ja disainima.

Siin on mastaabid natuke teistsugused kui eramaja joonistamisel: elutoa ja sauna asemel tuleb paika panna kümnete miljardite transistorite töö.

Selle kasti ettevõtted istuvad tegelikult kahes täiesti erinevas maailmas, kuigi pildil on nad reastatud ühes reas: NVDA, AVGO, AMD, ASML, ARM.

• Nvidia (NVDA) & AMD: Nemad on need peatöövõtjad-arhitektid. Nad disainivad superkiireid protsessoreid, mis suudavad teha triljoneid tehteid sekundis. Nvidia edu saladus ei ole ainult riistvara, vaid tarkvara nimega CUDA – see on nagu spetsiaalne keel, millest aru saades oskavad programmeerijad kiibi viimsegi võimsusepiisani tööle panna.

• Broadcom (AVGO): Istub hoopis teises rollis. Nemad aitavad tech-hiidudel disainida nende enda eritellimusel kiipe (custom silicon), nagu näiteks OpenAI “Jalapeño” projekt.
  Jalapeño on OpenAI enda spetsiaalne AI-kiip, mis on loodud eelkõige suurte keelemudelite jooksutamiseks ehk inference’i jaoks. Kiibi disainib OpenAI, Broadcom aitab selle päris räniks ja süsteemiks ehitada ning eesmärk on vähendada sõltuvust Nvidia GPU-dest ja muuta AI vastuste genereerimine kiiremaks ning odavamaks.
  Broadcom saab oma disainitasud kätte sõltumata sellest, kes AI-tarkvara jooksu võidab.

• Arm Holdings (ARM): ARM müüb teistele ettevõtetele protsessorite arhitektuuri ja valmis IP-plokke. Mõtle sellest kui ehitusreeglitest koos valmis põhiplaanidega: klient saab nende peale ehitada oma lahenduse, ARM teenib litsentsidest ja toodetud kiipide pealt makstavatest tasudest. Andmekeskuste suurim vaenlane on elekter ja kuumus ning Arm-i disainid tarbivad murdosa sellest energiast, mida “vanakooli”… näiteks jah, Intel. Kuna kõik tech-hiiud (Nvidia, Amazon, Microsoft) on sunnitud voolu säästmiseks üle kolima Arm-i uuele ja spetsiaalselt AI jaoks loodud arhitektuurile (Armv9), saab ettevõte võtta iga uue toodetud kiibi pealt kordades kõrgemat autoritasu, opereerides ise ulmelise, peaaegu 98%-lise brutokasumi marginaaliga.

• ASML (ASML Holding): Hollandi tööstusime. Nad ei disaini kiipe, vaid ehitavad masinaid, mis neid kiipe trükivad. Nende EUV-litograafiaseadmed joonistavad kiibile detaile, mis on mõõdetud nanomeetrites. Sinu enda juuksekarv on ligikaudu 80 000 nanomeetrit paks. Ehk ASML joonistab jooni, mis on kümneid tuhandeid kordi peenemad kui üks juuksekarv. Ilma nendeta tipp-AI-d ei eksisteeriks.

ℹ️ Märkus pildile: Et sa ei arvaks, et see maailm koosneb ainult viiest nimest, kuuluvad taustajõududena siia juurde disainitarkvara pakkujad Synopsys (SNPS) ja Cadence (CDNS) ning tootmisseadmete hiiud Applied Materials (AMAT), Lam Research (LRCX) ja KLA Corporation (KLAC), mis aitavad ränivahvleid füüsiliselt töödelda ja kontrollida.

Enne kui jõuame AI-SUPERTSÜKLIS Nvidia graafikuni…
Ja lisaks: ees on veel mitmeid nimesid, kus tehniline pilt on eriti huvitav, Nebius, AAOI, APLD ja veel mõned. Nende juurde jõuame samuti varsti.

👉 Suvine sooduspakkumine…

⚡ Aastane tellimus -20% ⚡

Kui vajad tellimuse kohta arvet, anna teada.

Hüppa pardale, raugemise märke veel ei tähelda…😉

Jälgi mind ka Instagramis

Read more

Turg on punases. Teen video? Tegin.
USA börs on küll täna kinni, aga see mind ei takista - jääbki “seedimiseks” rohkem aega.

Seekordne videopostitus on 53 minutit.
Ja nagu turg ise, siis ka juttu jagus igasse suunda.

👉 Tänases videos vaatan üle:

• Kes on turul kõige rohkem pihta saanud, kes on saanud vähem ja millised nimed on üldse veel rohelises.

• Räägin tulevasest suuremast postitusest, kus teemaks on jälle AI ja kogu see suur tarneahel. Laual on 50+ ettevõtet, millest hakkan tehniliselt parimaid palasid välja sõeluma.

• Käin läbi Microni (MU) ja SanDiski (SNDK) hinnatasemed. Kus ja kuidas ma oleksin üldse nõus neid nimesid vaatama. (4:45 min.)

• 📢 Üks sektor saab minu poolt final call’i. Now or never. (15:00 min)

• 👉 CAN SLIM strateegiale vastav ravimiettevõte, mille käibekasvud on pigem ulmelised, tehniliselt ok, insider buys - võite uurida (21:25 min)

• “Raivo Heina aktsia” on jõudnud tehniliselt korrektsemasse tsooni. (24:00 min)

• IREN saab kaetud DCA teooria vaates. Kuidas sellist nime vaadata siis, kui kõik ei juhtu korraga ja ühe nupuvajutusega. (27:20)

• Rigetti setup on hea õpikunäide sellest, millal läbimurdetehing hakkab andma infot, et asi kipub vaikselt hapuks minema. (33:50)

• Investor Toomasele huvipakkuv Deckers on samuti radaril. Graafik pole veel otsust teinud, nii et jälgin edasi. (43:50)

• Novo Nordiskil on tulemas päris hea nädalaliikumine. (52:25)

Ajamärgid on lihtsalt kerge viide.

Video sees on põimunud kümneid erinevaid aktsiaid ja iga aktsia taga oma teooria. Osad asjad saavad mõtte alles siis, kui eelnev jutt on juba ära kuulatud.

Nii et soovitus on lihtne: vaata kõike! 😉

🎥 Head vaatamist!

Read more

Plaanis oli videopostitus. Mõeldud, tehtud.

Kuna tulemas on ajalooliselt aasta üks tootlikumaid kuid, vähemalt viimase 25 aasta vaates, siis jututeemasid jagus.

Jah, juulikuu on aktsiaturgudel tihti olnud päris huvitav kuu.

• LINK: Nasdaq 100 Instagram karussell: parimad ja halvimad kuud. Mustrid. Tootlused.

• LINK: S&P 500 Instagram karussell: parimad ja halvimad kuud. Mustrid. Tootlused.

• LINK: Nasdaq 100 vs S&P 500: sama summa, sama periood, väga erinev tulemus.

Kas ka sel aastal? Ei tea.

Aga tean seda, et juuni kolm viimast kauplemispäeva saavad olema väga tähtsad. Need võiksid anda päris hea vihje, millise momentumiga turg juulisse siseneb.

⏱️ Video ajajoon

• 1:45 - Võtsin lahti Adobe kriteeriumid ja selgitasin, mida ma sealt päriselt vaatan. Lisaks rääkisin, mis asi on “likviidsuse võtmine”, mida ma salamisi päris paljude aktsiate puhul jälgin.

• Sealt edasi vaatasime ka teisi SaaS-tegelasi. Mis seisus nad ennast praegu mänginud on ja kes oleks minu eelistus täna?

• 23:30 - Võtsin ette ka kosmoseaktsiad ja tegime tehnilise analüüsi SpaceX-ile. 🤭Kosmoses on paljudel aktsiatel üsna jubedad kuuküünlad, aga ka sealt leiab mõne huvitava koha ja mõne väga korraliku setup’i.

• 50:50 - inu vaatajatele tuttav “interesting” sektsioon sai samuti läbi tiirutatud, ehk jälle need veidi mürgisemad liikujad. Kvandis istub üks aktsia üsna heal positsioonil. Lisaks on üks nimi, mis on peaaegu igasse pikemasse postitusse kuidagi sisse lipsanud, jõudnud nüüd väga huvitavasse kohta. Nimeks, õigemini tikkeriks P**R 😉

• 61:00 - Novo Nordisk (NOVO_B) teeb vajalikke liigutusi. Aga kas sellest piisab, et päriselt tegutseda ja nuppe vajutada?

• 63:45 - Rheinmetalli (RHM) tsoonid olid samuti teemaks.

• 66:50 - 👉 Laual on kaks uut konkreetset ja tehniliselt korrektset ideed. Üks sobib pigem CAN SLIM strateegia alla. Teine on tehniliselt korrektne “maasikas”, kus väga kompaktselt langevad kokku mitu olulist tehnilist kriteeriumi.

• 73:20 - Vaatasime QQQ seasonality’t ja seda, kuidas sealt mõnda mustrit välja lugeda.

• 75:20 - Jagasin ka oma Oracle’i vaadet koos stop-loss loogikaga.

• 77:40 - Ja lõppu võtsime ette TOP Market Cap aktsiad.

• 83:20 - SpaceX. Ainuke hinnatase, mida praeguse üsna olematu hinnaliikumise põhjal üldse välja joonistada saab. Ja sinna on veel minna. ;)

💎 Videopostitused on nähtavad ainult Premium jälgijatele. 💎

Kui Sa veel Premium jälgija ei ole, siis praegu on liitumiseks üsna hea hetk, sest juunikuu hinnasula kestab veel viimaseid päevi.

🎁 Terve juunikuu on aastapakett 30% soodsam, mis teeb kuu hinnaks kõigest 8,2 eurot.

👉 KASUTA -30% SOODUSTUST SIIT 👈

Kui tunned, et see võiks Sinu investeerimisprotsessi paremaks teha, siis haara võimalusest kinni ja liitu üha kiiremini kasvava uudiskirjaga.

Premium ei tee otsuseid Sinu eest. Aga ta võib aidata Sul neid kordades paremini teha.

🎥 Head vaatamist!

Read more

Tervitus! 🙌

Adobe on saanud viimasel ajal kohalikus meedias päris korralikult tähelepanu.

• Kõigepealt mainis Igor Dorošenko Äripäeva raadios, et Adobe tundub juba liiga odav.

• Seejärel ilmus Investor Toomase artikkel, kus ta vaagis, kas aktsia võiks lõpuks olla ostmist väärt.

Ausalt öeldes mulle see tähelepanu meeldib.

Sellised jutud hakkavadki tavaliselt liikuma just siis, kui aktsia hind on jõudnud paljude investorite jaoks hinnatasemeteni, kus hakatakse väärtust nägema.

👉 Aga kas sellele saaks ka tehniliselt kinnituse?

SaaS-sektori AI-pohmell

Et mõista Adobe praegust seisu, peab vaatama kogu SaaS-sektorit (Software as a Service) laiemalt. Viimased kuud on sektorit räsinud tugev AI-hirm. Narratiiv oli, mingilmääral on siiani, lihtne: iga päev tuleb uus tehisaru mudel, mis lubab senised tarkvarahiiud prügikasti visata.

See hirm lõi sektori korralikul “seibideks”. Paljud tugevad nimed, eesotsas ServiceNow’ga (NOW), mida ka Toomase konverentsil ideena välja käidi, hakkasid olulisi tehnilisi tasemeid väga tugevalt testima

• Tsoonid olid olemas.

• Ostjaid polnud.

See oli koht, kus tuli korraks risk maha võtta ja küsida: mis siin nüüd siis tegelikult toimub?

Minu jaoks, ja tundub, et ka paljude teiste turuosaliste jaoks lõi pildi selgemaks mai kuu ja Snowflake (SNOW).
Snowflake ütles sisuliselt: Tänud muretsemast, aga meil läheb päris hästi - siiani pole näinud numbrites seda, et AI-tulek meid aeglustaks.

👉 Ja aktsia tõusis ühe kuuga ligikaudu 80%.

See ei tähenda, et kõik riskid oleksid kadunud. Aga see oli märk, et SaaS-sektoris ei pruugi olukord olla nii must, nagu narratiiv vahepeal kõlas.

Täna on nii SNOW kui ka NOW minu silmis keldrikorruselt välja murdnud ja tagasi mängus. Aga jah, põhifookus on täna Adobe’l.

Fundamentaalne filter: kas ettevõte on katki?

Numbrite poolest ei näe Adobe välja nagu ettevõte, mis oleks homme hommikul uksed kinni panemas. Olgugi, et käimas on viimate kümnendite kõige halvem esimene poolaasta:

Käive kasvab, rahavoog on tugev ja ettevõte ostab aktsiaid tagasi. Aga jah, probleem ei ole praeguses ajas ja numbrites, sest:

👉 Turg ei vihka tänast Adobe’t. Turg kardab homset Adobe’t.

Kardetakse, et uued AI-tööriistad söövad Adobe’i ökosüsteemi ja hinnastamisjõu järgmiste aastate jooksul ära. See hirm on arusaadav. Aga hirm ei tähenda automaatselt lõplikku kohtuotsust.

Siin tehakse tihti üks liiga lihtne järeldus: kui AI teeb midagi kiiresti ja odavalt, siis vana tarkvarafirma on maha kantud ja surnud. Päris elu on veidi keerulisem.

Hea AI-tööriist ei võrdu automaatselt hea äriga. Nagu ütles Dorošenko: Selleks, et tarkvarast saaks päris ettevõttetoode, on vaja integratsioone, juriidilist kindlust, küberturvalisust, kliendituge, usaldust ja sügavaid töövooge. Just siin on Adobe’i ökosüsteem aastakümneid tugev olnud.

AI võib nende jaoks olla risk, aga see võib olla ka järgmine suur tööriistakast. Mitte kirstunael.

Selleks, et pilt oleks must-valgel selge, jagan Adobe’i numbrid kaheks: mis on selle äri tugevused ja kus on peidus reaalsed riskikohad.

🟢 Mis on väga hea?

Käibe kasv: +12.69% YoY
Hoolimata AI-hirmust ja jutust, et “keegi ei kasuta enam Adobe’it”, liigub käibe trend endiselt ülespoole. Äri ei kuiva kokku. Kui aktsia kukub, aga käive kasvab edasi, siis ei saa öelda, et ettevõte oleks numbrite põhjal katki.

Brutomarginaal: 89%
See on tarkvaramaailma eliit. Adobe’i toodete otsene omahind on väga madal ja iga lisanduv müügidollar tuleb sisse väga kõrge brutokasumiga. See näitab hinnajõudu, skaleeruvust ja seda, et kliendid on endiselt valmis nende tööriistade eest maksma.

ROIC: 43%
ROIC näitab, kui hästi ettevõte suudab kapitali tööle panna. Adobe’i puhul on see väga tugev number. See ei ole lihtsalt “odavaks kukkunud aktsia”, vaid äri, mis suudab investorite raha pealt päriselt kõrget tootlust teenida.

FCF Yield: 13%
Lihtsustatult: iga 100 dollari turuväärtuse kohta toodab Adobe umbes 13 dollarit vaba rahavoogu. Turg on aktsia hinna nii alla löönud, et selle võimsa rahavoo saab kätte tunduvalt odavamalt kui varem.

P/E umbes 11.2 ja Forward P/E umbes 7.1
Tavaliselt kauplevad kvaliteetsed tarkvarafirmad palju kõrgemate kordajatega. Adobe’i kordajad on surutud tasemele, mida näeb tihti palju aeglasemate või tsüklilisemate ettevõtete puhul. Hind ei nõua enam perfektsust.

Aga siin on konks: madal P/E on hea ainult siis, kui “E” ehk kasum püsib. Kui kasumiootused hakkavad kukkuma, võib odav kordaja kiiresti vähem odavaks muutuda.

🔴 Kus on riskikohad?

Aktsia on tipust umbes 70% kukkunud
See on massiivne sentimenti ja narratiivi kriis. Turg ei usu hetkel Adobe’i tulevikku sama kindlalt nagu varem. Sellise trendi vastu ei tasu pimesi sõdida, eriti ilma tehnilise kinnituseta.

Current ratio: 0.75
Lühiajalisi kohustusi on rohkem kui lühiajalisi varasid. Tarkvaraettevõtte puhul ei ole see sama hirmutav kui kapitalimahuka tööstusfirma puhul, sest Adobe’i rahavoog on väga tugev. Aga klassikalises mõttes ei ole see bilansis ilus number.

SBC ehk aktsiapõhised tasud: umbes 534M dollarit kvartalis
Töötajatele makstakse osaliselt aktsiatega. See võib teha vaba rahavoo paberil ilusamaks, aga aktsionäri jaoks tähendab see võimalikku lahjenemist. Adobe neutraliseerib seda tagasiostudega, kuid investor peab jälgima, kas buyback loob päriselt väärtust või lihtsalt kustutab SBC mõju ära.

Finantsjuhi ehk CFO lahkumine
Tippjuhtkonna muutused keset AI-tormi tekitavad turul alati lisaebakindlust. Kui narratiiv on niigi nõrk, siis sellised vangerdused panevad investorid küsima, kas laev tüürib kindla käega või otsitakse alles kaarti kapteni laualt.

Samas võib see olla ka koht, kus Hopfi “raskete aegade” mõte tööle hakkab. Halb aeg ei loo automaatselt halba tulemust. Mõnikord sunnib halb aeg ettevõtte lihtsalt paremaks.

Adobe’i puhul on küsimus selles, kas CFO vahetus on märk segadusest või hoopis samm selle suunas, et kapital, AI-investeeringud ja tagasiostud pannakse järgmises faasis veel paremini tööle.

AI on korraga võimalus ja oht
Adobe lisab AI-d oma toodetesse ja see võib ettevõtte positsiooni tugevdada. Aga samal ajal kardab turg, et AI muudab loovtarkvara turgu, vähendab hinnajõudu ja toob peale uusi konkurente.

See ongi Adobe’i põhiküsimus: kas AI on neile uus kasvumootor või hakkab see vana moat’i närima?

Lühike kokkuvõte

Numbrid ei näita katkist firmat. Adobe’i käive kasvab, marginaalid on kõrged, rahavoog on tugev, kapitali tootlus on väga hea ja valuatsioon on kõvasti alla surutud.

Fundamentaalselt on põhi olemas.

Aga nagu öeldud, risk ei peitu tänastes numbrites. Risk on homses narratiivis.

Turg ei küsi praegu ainult seda, kas Adobe teenib raha. Turg on paganama uudishimulik. Ta küsib veel, kas Adobe suudab AI-ajastul sama tugevat hinnajõudu ja konkurentsieelist hoida.

Üldiselt, kui tehniline pilt oleks korrektne, siis fundamentaalne pool seda setup’i rikkuda ei tohiks.

Share

Kuidas me siia üldse jõudsime?

Adobe on olnud minu kanalis korduvalt jutuks, eriti sarjas “Sinu aktsia, minu vaade”. Kõige konkreetsemalt käis see nimi läbi 2025. aasta augustikuu postituses, kus ADBE oli jõudnud juulikuu ostude top listi.

Ja nagu ikka, ma hindasin neid tehinguid… ütleme nii, et kiitust ja pai see diil toona ei saanud.

Veidi aega hiljem, 2025. aasta novembris või detsembris, kui aktsia kauples 330 dollari juures, ütlesin otse:

“Täna pigem mehh… kui aus olla, siis mina ootaksin seda aktsiat 200 dollari juurde.”

Täna on aktsia seal. Kohal.

Rong on jõudnud jaama. Küsimus on nüüd selles, kas keegi julgeb peale minna. 🤔

Ehk kui sa täna ostaksid: kas sa käituksid sinna investeerides samamoodi nagu eelmise aasta juulis, mis oli pigem meh.., või saaksid seekord hoopis heakskiidu. Õnnistuse. Tehniline analüüs on ju ikkagi mõne jaoks usu küsimus.

Ma ütlen, et sellisel juhul me ju mõlemad usume: sina usud, et ei tööta, mina usun, et töötab.

Ma eeldan, et selliseid siin kanalil pigem ei ole.
Aga üks parimaid tagasisidesid, mis veidike meenutab seda, kõlas nii:

Toomas ootab, mina…

Investor Toomas lõpetas oma artikli mõttega, et tema ootaks enne ostmist aktsia hinna tõusu ära, et mitte jääda külgsuunas liikuvasse aktsiasse kinni.

Loogika on täiesti arusaadav. Keegi ei taha istuda aastaid aktsias, samal ajal kui kapital võiks mujal tööd teha.

Hea statement aga… ma ei ole sellega nõus, sest momendil see ootamine võib üsna valusalt kätte maksta - kui seda ei tehta teadlikult.

Et olukord kenasti sissejuhatada siis kehastun korraks pankuriks ja teen oma parima CFA-tasemel analüüsi:
👉 Tänaseid hinntasemeid ja price actionit arvestade, on aktsial kaks selget varianti: kas ta langeb, või… kui ta ei lange, siis on suur tõenäosus, et ta tõuseb.

CFA level 3 - DONE!

Kui sa tahad näha, milline hinnatase minu jaoks Adobe puhul kõige tugevam on, kus ma positsiooni ehitaksin, siis täispikk analüüs jätkub allpool.

Tasulises osas võtan lahti:

• Miks “ootan tõusu ära” võib Adobe puhul olla ohtlikult kallis mugavustunne?

• Millised tehnilised kriteeriumid siin kokku langevad?

• Kuidas ma eristaksin päris pöördekatset järjekordsest lõksust?

🎁 Terve juunikuu on aastapakett 30% soodsam, mis teeb kuu hinnaks kõigest 8,2 eurot.

👉 KASUTA -30% SOODUSTUST SIIT 👈

Read more

Tänases artiklis:

• Kuidas aru saada, kas 50% kukkunud aktsia on päriselt odav või hoopis väärtuslõks?

• Millised kuus fundamentaalset kontrollblokki näitavad, kas ettevõtte äri on endiselt terve?

• Kuidas panna numbrid üheks tervikuks kokku, selle asemel et jääda ühe P/E-numbri külge kinni?

• Mida iga oluline näitaja tähendab, miks see loeb ja millal peaksid ohutuled vilkuma?

• 🤖 Kuidas kasutada minu koostatud AI-prompti ning mida näitasid ServiceNow, Qualysi ja Coinbase’i praktilised testid?

Tervitus, kõigile! 🙌

Täna võtame ette ühe küsimuse, mis tekib peaaegu alati siis, kui mõni tuntud aktsia on tipust 40–60% kukkunud:

Kas see on päriselt hea ettevõte allahindlusega või lihtsalt lagunev äri odavama hinnasildiga?

Üks investor näeb 50% kukkunud aktsiat ja mõtleb:

„Poole odavam kui varem. Allahindlus. Sõidame!”

Teisel hakkavad andurid tööle:

„Keegi ei viska head asja niisama poole hinnaga ära. Midagi on mäda?!”

Ja kusjuures, mõlemal võib õigus olla.

• Mõni aktsia kukub seetõttu, et ootused olid liiga kõrged, turg sattus paanikasse, investorid võtsid agressiivselt kasumit või ettevõttel tekkis ajutine probleem.

• Teine kukub seetõttu, et kliendid lahkuvad, marginaalid murenevad, võlg kasvab ning senine ärimudel ei tööta enam nii hästi nagu varem. Ja põrand ongi mutreid täis.

Graafikul võivad mõlemad esialgu üsna sarnased välja näha.

See on ka üks tehnilise analüüsi piiranguid. Graafik näitab mulle väga hästi, mis hinnaga toimub, kus müüjad kontrolli haaravad, millal trend laguneb ja kus võiks tekkida huvitav ostutsoon.

Aga miks aktsia kukub? Seda hinnagraafik üksi alati ei ütle.

Ja siin tulebki mängu fundamentaalanalüüs.

Selle artikli eesmärk ei ole õpetada sulle kõiki suhtarve, mida finantsmaailm on suutnud välja mõelda.
Jah, ma tean, see on täiesti ULME, kui palju neid erinevaid numbreid, lühendeid ja mida kõike veel ritta saab panna – jumala eest, ära sa ainult aru saa, mida me neist mõnega tegelikult öelda tahame! 😉

👉 Minu eesmärk…

… on palju praktilisem: kuidas aru saada, kas 50% kukkunud aktsia on päriselt odav või on odava hinna taga lagunev ettevõte?

Selleks läbime kolm väravat ja kuus kontrollblokki.

Nn värav on kontrollpunkt.
Kergelt avanev värav lubab rahulikult edasi liikuda.
Kiiksuv tähendab juba ohtu ja vajadust kaevata sügavamale.
👉 Kui mitu väravat kiiksub korraga, on see kiire check, mis ütleb: praegu on mõttekam vaadata järgmist aktsiat.

Kolm väravat

Esimene värav: kas põhitegevus töötab veel?

• Kas kliendid ja käive on alles?

• Kas ettevõte suudab müügist endiselt korralikku kasumit teenida?

Teine värav: kas kasum ja tootlus on kvaliteetsed?

• Kas kasum muutub päris rahaks?

• Kas tootlus tuleb tugevast ärist või suurest võimendusest?

Kolmas värav: kas ettevõttel on aega ja kas hind on mõistlik?

• Kas bilanss peab raskemad ajad vastu?

• Kas „odav” on ka tegelikult odav?

Järjekord on oluline.

Valuatsioon tuleb viimasena, mitte esimesena.

P/E vaatamine enne ettevõtte tervise kontrollimist on umbes nagu maja ostmine ainult ruutmeetri hinna põhjal. Hind võib tunduda väga soodne. Hiljem selgub, et kurat… katust polegi ja elekter taritakse ka pikendusjuhtmega naabri kilbist.

👉 Me ei taha osta lihtsalt kukkunud hinda. Me tahame leida olukorra, kus aktsia hind on saanud rohkem viga kui ettevõtte äri.

Enne kui numbritesse sukeldume

Sa ei pea enne selle artikli lugemist teadma, mis on ROIC, FCF või brutomarginaal. Võtame vajalikud mõisted nende tekkimisel lahti.

Aga kolm põhimõtet tasub kohe paika panna.

1. Üks number ei otsusta midagi

Käive võib kasvada, kuid marginaalid samal ajal kukkuda. Kasum võib suureneda, aga vaba rahavoog olla negatiivne. ROE võib tunduda suurepärane lihtsalt seetõttu, et ettevõttel on väga vähe omakapitali ja palju võlga.

Üks number annab vihje. Mitu omavahel sobivat numbrit hakkavad rääkima juba tervet lugu.

Same-same nagu tehnilises analüüsis. Üks trendijoon võib olla huvitav, aga kui samas tsoonis kohtuvad ka eelnev tipp, ümmargune number ja 50% langus tipust, muutub pilt juba palju tugevamaks.

2. Trend on tähtsam kui üks kvartal

Küsi alati:

• kas näitaja paraneb või halveneb;

• kas muutus kestab ühe kvartali või mitu aastat;

• kas lubadused jõuavad lõpuks ka numbritesse.

Üks kvartal võib anda vihje. Tervet lugu ta tavaliselt ei räägi.

3. Võrdle õige mõõdupuuga

Kõigepealt võrdle ettevõtet tema enda varasema ajalooga. Seejärel sama sektori konkurentidega. Alles pärast seda üldiste rusikareeglitega.

Tarkvarafirma, supermarket, pank ja naftatootja ei tööta sama loogika järgi.

Kui paneme nad kõik ühe mõõdulindiga seina äärde, võime saada ilusa tabeli, aga üsna kasutu analüüsi.

Kust mina numbreid vaatan?

Kiire esmase analüüsi jaoks kasutan peamiselt TradingView’d ja Finvizit kombineeritult. Vaevalt need nüüd maailma absoluutselt parimad või kõige peenemad variandid on, aga minu töölaual see kombo töötab ja tehnilisele analüütikule on siit infot täitsa piisavalt.

TradingView numbrid on mul graafikute “kõrval” niikuinii kogu aeg olemas. Paar klikki ja näen kohe ettevõtte käivet, marginaale, rahavoogu, bilanssi ning valuatsiooni. See teeb graafiku ja fundamentaalide kõrvuti vaatamise väga mugavaks.

Finviz (USA aktsiad) on jäänud minu tööriistakasti seetõttu, et seal on põhinäitajad erakordselt kompaktselt ühel lehel koos. Kiireks sõelumiseks ja mitme ettevõtte võrdlemiseks on seda raske üle trumbata.

Nende kahega saab esmase check’i väga hästi tehtud.

Ettevõtte enda aruandesse tasub minna siis, kui:

• mõni number tundub kummaline;

• TradingView, Finviz - või mis iganes platvormi sa kasutad - näitavad erinevaid tulemusi;

• tahad aru saada, miks käive, marginaal või rahavoog muutus;

• vajad segmentide, ühekordsete kulude või juhtkonna prognooside kohta täpsemat infot.

• või kui sul on lihtsalt igav, ja tahad jätta sõpradele mulje nagu sa loeksid unejutuks börsiteateid.

Ehk jah, sa ei pea iga aktsia vaatamiseks kohe 200-leheküljelist aastaaruannet avama ja raamatupidajaks kehastuma.

Vedas, eks! 🙂
Ma ka ei viitsiks. Max tüütu.

👉 Jälgi mind Instagramis vaidoveek.invest

Viimases postituses räägin sellest, miks –75% kukkunud ja katkise teesiga aktsiast kinni hoidmine ei ole enam pikaajaline investeerimine, vaid igapäevane otsus hoida kapitali kohas, kus see ei tööta.

Lisaks jagan seal lühemaid aktsiaanalüüse, karusselle ja praktilisi mõtteid turupsühholoogiast.

Jälgi mind ka Instagramis

🚪 ESIMENE VÄRAV: KAS PÕHITEGEVUS TÖÖTAB VEEL?

Esimesest väravast pääsemiseks peab ettevõte näitama kahte asja:

1. kliendid ei ole kadunud;

2. nende klientide teenindamisega suudetakse endiselt raha teenida.

Kui mõlemad hakkavad korraga lagunema, ei ole meil mingit põhjust madala P/E peale pidu püsti panna.

1️⃣ BLOKK: KAS KLIENDID JA KÄIVE ON ALLES?

Kui ettevõtte aktsia on kukkunud 50%, tahetakse tavaliselt esimese asjana teada, kas aktsia on odav.

Nähakse P/E-d 11 ja hingatakse kergendatult:

„Poolmuidu pakuvad. Nopi ainult…”

Aga P/E on täpselt nii usaldusväärne kui kasum, mille põhjal seda arvutatakse. Kui järgmise aasta kasum poole võrra kukub, võib tänane „odav” P/E sind üsna kiiresti lollitada.

👉 Seetõttu alustame käibest.

Käive ehk revenue näitab, kui palju raha teenis ettevõte oma toodete ja teenuste müügist enne kulude mahaarvamist.

Kui kohvik müüb kuus 10 000 euro eest kohvi ja saiakesi, on tema käive 10 000 eurot. See ei tähenda, et kohvik teenis 10 000 eurot kasumit. Sealt lähevad veel maha tooraine, palgad, rent, elekter, turundus jne.

👉 Käive vastab kõige esimesele küsimusele: Kas kliendid ostavad ettevõtte toodet endiselt?

Kui poe uks käib, rahvas liigub ja kassaaparaat välgub, on ettevõttel vähemalt elumärk olemas.

Kui kliendid hakkavad kaduma, on probleem tõenäoliselt juba sügavam kui lihtsalt halb turusentiment.

Mida käibe puhul vaadata?

Vaata vähemalt kolme perioodi:

• viimast kvartalit võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga (YoY);

• viimase 12 kuu käivet ehk TTM-i;

• kolme kuni viie aasta üldist trendi.

💡 Kvartalit tasub võrrelda eelmise aasta sama perioodiga, sest paljud ettevõtted on hooajalised.

Jaemüüja teenib jõulude ajal rohkem kui suvel (näiteks Amazonil ja Walmartil on Q4 tavaliselt aasta tugevaim kvartal). Reisifirma suvine kvartal võib olla talvisest palju tugevam. Kui võrdled ainult järjestikuseid kvartaleid, võid tavalist hooajalisust ekslikult suureks probleemiks pidada.

Kui suur kasv on hea?

Ühte universaalset vastust ei ole.

Väga üldise orientiirina:

• 0–5%: aeglane või stabiilne kasv;

• 5–10%: küpse ettevõtte puhul korralik;

• 10–20%: suure ettevõtte puhul tugev;

• üle 20%: väga tugev, kuid aja jooksul raskem säilitada.

Suure ja küpse ettevõtte 8–10% kasv võib olla suurepärane tulemus. Väikese tehnoloogiafirma puhul võib sama kasv olla nõrk, kui aktsia hinnas oli varem arvestatud 30% kasvuga.

👉 Kasvuprotsenti tuleb alati hinnata koos ettevõtte suuruse, sektori, varasema tempo ja valuatsiooniga.

Vaata kogukäibe alla, segmendid

Kogukäive võib pealtvaates olla stabiilne, kuigi ettevõtte kõige olulisem äriosa nõrgeneb.

Kujuta ette restorani, kus 80% müügist tuleb lõunamenüüst. Lõunamüük kukub 25%, aga õhtune magustoitude müük kasvab 40%. Juhtkond rõhutab tulemuste esitlusel magustoitude kiiret kasvu.

Tore küll. Aga ekleerid ei päästa veel lagunema hakkavat põhitegevust.

Küsi:

• milline segment toob põhiosa käibest;

• kas just see segment kasvab;

• kas kasv on orgaaniline või tuleb ostetud ettevõtetest;

• kas kogu lootus toetub väikesele tulevikuärile.

Share

2️⃣ BLOKK: KAS ÄRI KVALITEET ON ALLES?

Kliendid on alles ja käive püsib. Hea.

Aga see ei ütle veel midagi selle kohta, kui kvaliteetselt ettevõte raha teenib.

Kujuta ette kahte kohvikut. Mõlemad müüvad kuus 1000 tassi kohvi. Ühel jääb iga tassi pealt pärast otseseid kulusid alles kolm eurot, teisel 30 senti.

Käive on sama. Äri kvaliteet on täiesti erinev.

Seda aitavad hinnata marginaalid:

• Brutomarginaal (Gross Margin);

• Ärimarginaal (Operating Margin);

• Puhaskasumi marginaal (Net Profit Margin või Profit Margin).

  ---

Brutomarginaal (Gross Margin): kas toode ise on endiselt tugev?

Müüd kohvi viie euroga. Kohvioad, piim ja tops maksavad ühe euro. Alles jääb neli eurot.

Brutomarginaal on 80%.

See neli eurot peab katma veel palgad, rendi, turunduse ja kõik muu. Aga brutomarginaal näitab, kas toodet ennast on võimalik piisavalt kasumlikult müüa.

Kõrge ja stabiilne brutomarginaal viitab sageli:

• hinnajõule;

• tugevale brändile;

• patendile või tehnoloogilisele eelisele;

• tootele, mida kliendil on raske asendada.

👉 Kui aktsia hind kukub, aga brutomarginaal püsib, võib ettevõtte põhitoode olla endiselt tugev.

Kui brutomarginaal pidevalt langeb, võib ettevõte:

• teha müügi hoidmiseks allahindlusi;

• kannatada kasvavate tootmiskulude käes;

• kaotada hinnajõudu;

• jääda konkurentide surve alla.

Brutomarginaal on sageli üks esimesi kohti, kus ärikvaliteedi halvenemine nähtavale tuleb.

Väga üldised sektorivahemikud

• küps tarkvaraäri: 70–90%;

• meditsiinitehnoloogia: 55–75%;

• tugevad tarbijabrändid: 35–60%;

• tööstusettevõtted: 20–40%;

• jaemüük: 20–40%.

👉 Need ei ole päris eksamivastused. Ettevõtte enda ajalugu ja lähimad konkurendid on alati tähtsamad.

30% brutomarginaal võib olla tööstusettevõtte puhul suurepärane ning tarkvarafirma puhul pehmelt öeldes kahtlane.

Ärimarginaal (Operating Margin): kas kogu masinavärk töötab?

Ärimarginaal näitab, kui palju jääb käibest alles pärast põhitegevuse kulude katmist.

Siin tulevad mängu nüüd palgad, müük, turundus, tootearendus, kontorid ja juhtimine.

Ettevõttel võib olla suurepärane toode ja kõrge brutomarginaal, kuid organisatsioon ise võib olla liiga kallis.

Kujuta ette restorani, kus toit on hea ja iga roa pealt jääb korralikult taskusse. Samal ajal on tööl viis konsultanti, kolm juhatajat ning keegi otsustas, et fuajeesse oleks kindlasti vaja Itaaliast tellitud marmorist purskkaevu.

Bisnes töötab. Kulustruktuur… mitte eriti.

👉 Kontrollküsimus on lihtne: Kui kulud kasvavad, kas käive ja kasumlikkus kasvavad vähemalt sama kiiresti?

Kui kulud kasvavad aastaid müügist kiiremini, võib juhtkond rääkida küll investeerimisest tulevikku, kuid mingil hetkel peab tulevik ka numbritesse kohale jõudma. Tundub loogiline.

Puhaskasumi marginaal (Net Profit Margin/Profit Margin): mis jääb lõpuks alles?

Puhaskasumi marginaal näitab tulemust pärast kõiki kulusid, intresse ja makse. See on oluline, kuid samas kolmest marginaalist kõige mürarikkam.

Seda võivad mõjutada üksikud, sageli ühekordsed sündmused, mitte igapäevane äritegevus:

• vara allahindlused (ettevõte tunnistab, et mõni varasem investeering on nüüd vähem väärt, kui raamatupidamine näitas);

• kohtuvaidlused;

• maksuerisused (ootamatult suur või väike maksukulu mingi erandi tõttu);

• ühekordsed ümberkorralduskulud;

• suur intressikulu.

👉 Kui bruto- ja ärimarginaal püsivad, kuid puhaskasum ajutiselt langeb, ei pruugi probleem olla põhitegevuses. See võib tulla võlast või ühekordsest kulust.

Kui kõik kolm marginaali korraga langevad, on olukord märksa murettekitavam.

Share

🚪 TEINE VÄRAV: KAS KASUM JA KASV ON PÄRISELT KVALITEETSED?

Esimene värav näitas, kas ettevõtte põhitegevus töötab.

Teine värav kontrollib, kas aruandes näidatud kasum muutub päris rahaks ning kas juhtkond oskab talle usaldatud kapitali mõistlikult kasutada.

Paber kannatab teatavasti kõike, aga meie õnneks – pangakonto on veidi kehvem näitleja.

Read more

Aasta tagasi võtsin ette kümme tervishoiu- ja ravimiettevõtet, mida turg väga armastada ei tahtnud.

Panin graafikutel paika konkreetsed tsoonid, läbimurded ja tasemed, kus ostjad võiks endast märku anda – reaalsed plaanid, mis läksid teele 2025. aasta mais.

Nüüd on aeg kaardid uuesti lauale lüüa. Tuleb klassikaline “Before & After”

Mõni aktsia reageeris märgitud tsoonist õpikunäite järgi ja tõusis sealt 60–80%.
Mõni andis esmalt korraliku kasumi, kuid loovutas hiljem suure osa sellest tagasi.
Mõni sõitis minu tugevast tehnilisest tsoonist läbi nagu kuum nuga võist.
Ja Pfizer? Tema ei jõudnudki päriselt tsooni.

Pole tsooni, pole plaani, pole tehingut.

👉 Vaatame üle kõik kümme ideed ja õpime:

• kus plaan töötas;

• kus oleks pidanud kasumit võtma;

• kus momentum kadus;

• ja kus tuli lihtsalt tunnistada, et analüüs läks võssa.

Tagasivaate väärtus seisnebki selles, et see on ainus viis oma süsteemi või strateegiat reaalselt testida ja kontrollida.

Miks need kümme aktsiat üldse lauale jõudsid?

Eelmise aasta kevadel ei kuulunud tervishoid turu populaarsemate sektorite hulka. Sentiment oli nõrk, paljud tugevad ettevõtted olid tippudest korralikult alla müüdud ning mitmel graafikul hakkasid hinnad lähenema pikaajalistele tehnilistele tsoonidele.

Nagu Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas tollal märkis:

„Nutikas investor vaatab vihatud sektorite poole ja täna on selleks kindlasti ravimitööstus.“

Ma tahtsin ka nutikas olla.

Minu eesmärk oli võtta kümme ettevõtet ja joonistada neile valmis külm, emotsioonivaba kaart – kohad, kus plaan võiks kohtuda paanikaga.

Mõni näide on ilus, mõni valus, mõni natuke piinlik.

Aga just sellistest näidetest sünnib süsteem, mida saab kasutada ka järgmise kümne, saja või tuhande aktsia puhul.

👇 Siit ta nüüd tuleb… alustame esimese doosiga.

1. Pfizer Inc. (PFE) – Kärsitute karistamine ja puutumata magnet

Alustame esimesest “ohvrist”. Aasta tagasi, kui Pfizer kauples hinnaga $22.83, kirjutasin teile otse: hind on ei-kellegi-maal, likviidsust napib ja ostuhuvi on madal. Märkisin graafikule tsooni $15.50 kuni $20.50 ja ütlesid, et alles seal kohtub plaan paanikaga.

Mis sai edasi? Turg otsustas meiega natuke kassi-hiirt mängida. Hind vajus küll allapoole ja käis ära $20.90 peal, kuid konkreetselt minu joonistatud kasti sisse ta lõpuks ei maandunudki. Veidike jäi puudu.

Kas see tähendab, et plaan läks aia taha? Kaugel sellest. Hinnaliikumine ehk price action viitab praegu küll kergele tugevusele, aga midagi erilist see aktsia selle aastaga teinud ei ole. Ta on endiselt näljane.

Batuudiefekt ja närvikava venitamine

Kui te küsite, kas ma olen sellest tsoonist endiselt huvitatud, siis vastus on: absoluutselt.

Minu arvates peitub seal endiselt see minu poolt korduvalt mainitud “batuudiefekt”. Selleks, et batuudil tõeliselt kõrgele hüpata, pead sa kõigepealt vedrud maksimaalselt välja venitama ja võimalikult palju inertsi alt kätte saama.

Aktsiaturgudel on täpselt sama pull või elevant – turg peab investorite närvikava ja vedru vahel nii pikalt venitama, kuni see nõrgematel puruneb. Toimuma peab klassikaline teatepulga üleandmine: need, kes ostsid aktsiat tipust $50–$60 pealt, löövad käega, mõeldes, et “nüüd aitab, see asi ei liigu üldse,” ja müüvad oma positsioonid kahjumiga maha.

Nende koha võtavad sisse uued, näiteks väärtusinvestorid, kes annavad aktsiale uue hingamise ja liikumisele uue hoo.

Mida me sellest järeldame?

Kuna hind tsoonis ära ei käinud, pole ta sellest “ei kellegi maalt” ka kuhugi reaalset jõudnud. Täna ostes ma tehniliselt õigesti ei käituks.

Miks? Sest need suured tehnilised tsoonid toimivad nagu magnetid. Hetkel hoiab Pfizerit tagasi selline lahjemat sorti magnet, mis ei lase hinnal ülespoole minna ja sikutab seda üha uuesti tagasi: “Tule, käi läbi, löö õhk puhtaks, hind kergemaks ja korja õiged mehed pardale.”

Minu tees täna: Kui sa otsid puhtalt passiivset rahavoogu (PFE divikad yield ~7%), siis tänastel tasemetel pole Pfizeril väga vigagi. Ootamise eest ju makstakse, eks.

Aga kui sa otsid kombinatsiooni dividendist, kasvust ja sellest, et see investeering ennast võimalikult kiiresti ka tööle lükkaks, siis mina ootaksin endiselt seda algset tsooni.

Share

2. UnitedHealth Group (UNH) – metoriit ja Buffetti õnnistus

Teise tegelase, UNH-iga, sai eelmisel aastal kordades rohkem actionit, kui Pfizeriga. See aktsia sai mäletatavasti ikka ülitugevalt pihta – kukkudes oma tippudest lausa 60% kanti.

Kui miski kukub turul nagu meteoriit, siis tasub olla tõesti ettevaatlik. Aga siin oli midagi, mis aitas leida kindlust - lisaks tehnilisele pildile.

Tollases artiklis märkisin tsooniks $240–$300, kus asus erakordselt tihe tehniline turvavõrk:

• Varasemad tipud (klassikaline rollivahetus - eelnev vastupanu pakub toetust).

• Trendijoon – mis vastas kõigile minu tugevaima versiooni kriteeriumitele (kolams puude, tuleb all-time high tasemetelt).

• 200 kuu libisev keskmine (Monthly EMA 200).

• Fibonacci Golden Ratio 61.8% retracement.

Jah, hind jäi sinna tsooni mõneks ajaks siplema ja mängima. See on sellises olukorras täiesti tavaline.

Kasutan siinkohal ühte karmi, aga olukorda kõige paremini kirjeldavat metafoori: kui auto sõidab suurel kiirusega maanteelt otse võssa, siis ta ei jää sekundiga seisma. Ta rullub, paiskub ja keerab seal põõsaste vahel ennast igatpidi ringi, enne kui kineetiline energia raugeb.

Aktsiaga jällegi sama lugu: kui hoog on suur, kukub kiiresti siis peatumine ja taastumine… see kõik võtab tavalisest rohkem aega.

Kui vanameister teeb kodutöö sinu eest ära

Muidugi ei saa me üle ega ümber sellest, et tehnilisele setupile tuli appi ka puhas fundamentaalne raskekahurvägi.

Nimelt tuli hiljem avalikuks, et Berkshire Hathaway (Warren Buffett ise) hakkas 2025. aasta teises kvartalis UNH-i oma portfelli krabama. Vanameister tegi sisuliselt rahvale fundamentaalse analüüsi ära, näidates, et ärimudel peab vastu. Meie ülesandeks jäi see kingitus tehniliselt korrektselt üles korjata.

Ja seekord... õnnestus.

Tuleb välja, et Buffett käib ka salaja seda kanalit siin lugemas ja ideid kogumas. 🤭

Subscribe now

Mida me sellest järeldame?

Olgem ausad, see kukkumine oli karm ja selle taga oli korralik emotsionaalne kokteil (alates regulatsioonidest kuni sellise musta luigeni nagu ettevõtte tegevjuhi tapmine). Aga nagu väärtusinvestorid teavad – lühiajaline makro- ja meediamüra ei pannud UNH-i pikaajalist ärilist vundamenti vankuma.

Tänu Buffetti efektile ja tehnilisele võrgule mängis see positsioon ennast suurepäraselt välja.

3. CVS Health Corp. (CVS) – Pätina viimasel vagunil ja $100

CVS-i puhul oli meil eelmisel kevadel laual natuke teistsugune pilt. Kui UNH oli selline üsna riskantne metoriit, siis CVS kujutas endast aktsiat, mis oli juba hoo sisse saanud. Rong oli jaamast kergelt minema liikunud. Aga nagu ma tollal vihjasin – vahel on võimalik pätikombel viimase vaguni redeli külge haakida ja ennast ikkagi peale vinnata.

Aktsia oli saanud hoo sisse ümmarguselt numbrilt $50, kuhu langesid kokku trendijoon ja varasemad tipud. Kuna turg liigub lainetena, siis eeldasin pärast kiiret sööstu $70 peale loogilist tagasitõmmet ehk pullback-i. Märkisin kesk- ja pikaajalisele investorile sobivaks sisenemistsooniks $50–$60 vahemiku.

Nii ka läks. Turg andis võimaluse, aktsia käis paar korda $58 peal ja on tänaseks sealt üsna mehise tõmbega ülespoole rassinud.

Kuhu rong sõitnud on? “Tervitus, ümmargune number $100!”

Tänaseks on CVS purjetanud otse järgmise suure psühholoogilise barjäärini – $100 ümmarguse numbrini.

Kui keegi teist mõtleb, kus ja miks on üldse loogiline aktsiatel kasumit võtta, siis ümmargused numbrid ongi need peamised majakad. Kõige lihtsam kriteerium.

Need pilngivad teil seal graafikul paremal ääres, ja kui hind sinna jõuab siis võib vahest nuppe vajutada.

Lisaks on aktsia jõudnud sellisesse sweetspot‘i (umbes 50–70% tõus esimesest tsoonist), kus tüüpilise aktsia trend kipub korraks väsima, komistama ja peatuma. Kui sa oled investor, kes ei kannata korrektsioone silmaotsaski, siis ümmargune number koos sellise tõusuprotsendiga on hea kombinatsioon kasumi peale mõtlemiseks.

Kui sul vähegi kipitab ja mõtled: “Äkki peaks midagi laualt ära võtma?” – siis vastus on selge… JAH, peaks. Kasvõi osaliselt, et emotsionaalne rahu majja tuua. Selle vabastatud kapitali saab suunata järgmisesse sarnasesse stardipositsiooni, mis on tehniliselt korrektne ja alles ootab oma tähetundi.

Hommikune kõhutunde test

Samas, kui sul ei kipita midagi, kui sul on kindel pikaajaline tees ja visioon, siis ei ole vaja tõmmelda. Kõige tähtsam on see, et sul ei käiks igal hommikul kerest külm jutt läbi: “Kurat, jälle miinus viis protsenti... oleks ikka pidanud sealt saja juurest midagi lukku lööma.” Kui sul seda tunnet ei ole, istud rahulikult edasi.

Mida me sellest järeldame?

Kõige suurem õppetund CVS-i puhul on see: kui rong on tsoonist juba minema liikunud, ei pea sa hakkama rohelisi küünlaid FOMO-ma ja turgu kiruma, et sa hiljaks jäid. Turg annab peaaegu alati pullback-e ja uusi võimalusi madalamalt siseneda. Ja kui ei annagi? Next one, liigume edasi.

Kõik käib plaani järgi, et kapital saaks võimalikult stabiilselt trepiastmelt ennast tööle panna ja turvaliselt järgmistele korrustele astuda.

4. Merck & Co., Inc. (MRK) – Peter Lynchi test, ohtlik DCA ja 15-aastane trendijoon

USA ravimihiiglane Merck on ideaalne näide sellest, miks sul peab positsiooni alustades olema plaan valmis ka kõige mustemateks stsenaariumiteks. Sa tead mida ja kus(!) tegutsed, kui turg peaks arvama: “Not yet”

Viimasel ajal on meil kohalikus meedias ja investorite ringkondades kedratud üsna tugevalt DCA (Dollar-Cost Averaging), hinna keskmistamine, ehk ostan madalamalt juurde kui hind langeb – ja seda ka üksikaktsiate puhul.

Raivo Hein alles hiljuti teatas meedias kindlalt, et „DCA is the power of all“, ja Lev Dolgatsjov näitab pidevalt oma sotsiaalmeedias, kuidas ta ehitab positsioone üles läbi mitmekordsete juurdeostude. Hinna keskmistamine ongi suurepärane tööriist, kui turg otsustab sinu närve ja analüüsivõimet testida.

Seda kinnitab ka investeerimislegend Peter Lynchi kuulus ütlus:

Aga sellega kaasnevad ka ohud.

Oht langeda “surnu EKG” lõksu

See reegel peab paika, aga sul peab olema kaasas ka paganam kõva fundamentaalne kodutöö. Kui sa hakkad pimesi keskmistama aktsiat, mille ärimudel on tegelikult katki, lõpetad sa stsenaariumis, mis näeb välja umbes selline:

“Okei, ostan siit $125 pealt... oh, kukkus, võtan $100 pealt veel... no teeme $75 peal ka ühe väikse põksu... aastad lähevad... no hea küll, see on nüüd viimane kord, võtan siit $5 pealt ka midagi ja aitab!”

Minu jaoks on üksikaktsia puhul see sweetspot keskmistamiseks tavaliselt 20–30% langust esimesest ostutasemest. See on see vahemik, kus tuleb vastu võtta kaine otsus: kas ma usun sellesse teesi endiselt nii palju, et tahan kapitali juurde panna, või pean positsiooni sulgema ja kahjumi vastu võtma.

Ja see peab olema tehniliselt korrektses tsoonis. Sest juurdeost on ka otsus, mitte suvaline investeering. See kapital läheb ka turule, ja miks seda siis uisapäisa sisse loopida?!

Mis kõige tähtsam – väga palju sõltub sinu esimese ostu suurusest. Kui sa sisenesid positsiooni kohe alguses “all-in”, et see moodustab näiteks 15-20% sinu kogu portfellist, siis kui aktsia kukub 30%, pole sul mõtet jalgade värisedes teha 1%-line juurdeost.

Lihtsalt näiteks: Sinu miinuses oleva positsiooni suurus on 5000 eurot. Ja mõtled, et võiks teha 200 euro eest DCA. See näeb välja ümbes selliselt…

See läheb tühjusesse. See ei muuda matemaatiliselt enam sinu keskmist hinda mitte kuidagi. See ei täida seda eesmärki.

Sealt edasi on see positsioon lihtsalt nagu surnu EKG – lame joon, mis ainult neelab su emotsionaalset energiat.

Kui kriteeriumid räägivad enda eest

Aga okei, läksin veidi lappesse selle jutuga, kuigi see ongi meil siin õpetlik tagasivaade. Vaatame uuesti Mercki graafikuid. Õnneks DCA’d siin kasutama ei pidanud, aga sellegi poolest oli tugev tsoon all ootamas.

Eelmise aasta mais asus MRK väga tugevas tehnilises tsoonis, kust positsiooni ülesehitamist alustada oli täiesti loogiline. Tsoon, mis koosnes pikaajalisest trendijoonest, eelmistest tippudest ja 200 kuu libisevast keskmisest (Monthly EMA 200), töötas lõpuks laitmatult.

Seal asunud trendijoon oli puhtalt oma tugevaima versiooni kehastus – 15 aasta pikkune joon. Mida pikem on trendijoone ajalugu, seda usaldusväärsem see on. Lisaks 3-4 puude, jõuõlg paigas ja puutele tuleb all-time highst. Hind sai sealt oma likviidsuse kätte ja pööras noka ülesse.

Mida me sellest järeldame?

Olgu sektor milline tahes – vihatud või kasvav. Kui graafikul kujuneb välja tehniliselt korrektne olukord, kus kõik sinu kriteeriumid täituvad. Kui fundamentaalsed numbrid klapivad, tees on paigas… siis tuleb seal külma kõhuga tegutseda. Rääkisin sellest pikemalt ka oma viimases videopostituses (alates 24. minutist premium-liikmetele).

Kriteeriumid ja plaan peavad paigas olema. Plaan on see, mis annab sulle turul enesekindluse. Enesekindlus viib reaalsete otsusteni ja külma närviga tehtud otsused ongi need, mis toovad pikaajaliselt tulemuse.

5. Eli Lilly and Company (LLY) – Komistamine tõusul ja Investor Toomase läbimurre

Eli Lilly on aktsia, mis on minu kanalilt ja analüüsidest läbi jooksnud mitmeid kordi. Eelmise aasta mai postitus oli aga märgiline – see oli esimene kord, kus mul avanes reaalne võimalus seda tehnoloogiasektori laadset kasvuhiiglast püüda otse korrektsioonist.

Tollal oli aktsia hind $757.39 juures ja graafikul joonistus välja Bull Flag. Minu märgitud tugitsoonis langesid kokku mitmed asjad: kanali projektsioon, nädalase graafiku täitmata Gap (kollane kast) ja Weekly EMA 200 suund. Kuid seal oli üks veelgi lihtsam element, mida ma olen oma premium-lugejatele korduvalt südamele pannud: kerge paus ehk komistamine eelneval tõusul.

Mis on “komistamine tõusul” ja miks sa pead seda märkama?

Tehnilise analüüsi terminid nagu “kanali projektsioonid” või “võrdsed lained” võivad alustavale investorile alguses tunduda nagu hiina keel. Aga see “kerge paus” on midagi nii elementaarset, et see peaks igal investoril teada olema.

Paneme edasi…

Read more

Viimasel ajal on siit kanalist läbi käinud päris mitu tehniliselt korrektset ideed. Olen lasknud teil neid nüüd veidi seedida:

Pärast sellist reedet, kus rohelist oli näha sama palju kui tänavu jaanuaris-veebruaris õue vaadates, võiks ju arvata, et kõik need ideed on ribadeks tõmmatud.

Aga… ei.

Mõni aktsia pole veel isegi oma õigesse tsooni jõudnud. See on tegelikult päris hea näide sellest, miks ja kuidas tuleks aktsiaid tehniliselt vaadata. Mitte iga punane päev ei tähenda, et plaan on katki. Mõnikord liigub hind alles sinna, kus asi hakkab päriselt huvitavaks minema. Sinna, kus stardipositsioon on kõige parem.

Tänases videos vaatame otsa:

• Nasdaq 100-le ja S&P 500-le. Mis seis on ning mida võiks edasi oodata?

• Kes olid reedel nendes nimekirjades kõige suuremad kukkujad? Kas sealt annaks juba midagi tehniliselt üles korjata?

• Piilume ka Euro Stoxx 600 nimekirja. Keda täna ostetakse ja keda müüakse?

• Millises tehnilises seisus on vesinikuga seotud aktsiad?

• Kosmoseettevõtetest ei saa samuti üle ega ümber. Sellel nädalal jõuab börsile üks ajaloo oodatumaid IPOsid. SpaceX peaks reedel börsikella helistama. Millised aktsiad on sealt minu jaoks kõlbulikud!?

  

• Teeme põgusa peatuse ka SaaS-sektoris, kus Snowflake’i (SNOW) tulemused võisid olla vähemalt väikest viisi mängumuutjad.

• Ja lõpetuseks: kui ma ostaksin regulaarselt suurima turuväärtusega aktsiaid, siis millist neist eelistaksin täna?

Videopostitused on mõeldud ainult premium-lugejatele, kuid mul on teile endiselt üks hea uudis.

🎁 Terve juunikuu on aastapakett 30% soodsam, mis teeb kuu hinnaks kõigest 8,75 eurot.

Viimase aasta jooksul olen valmis kirjutanud ja lindistanud ligikaudu 85 artiklit ning videopostitust.

Ehk väga toore matemaatikaga maksab üks põhjalik postitus umbes ühe euro.

👉 KASUTA -30% SOODUSTUST SIIT 👈

Kui soovid teha tehingu ettevõtte kaudu ja vajad arvet, siis kirjuta mulle otse.

Muide, homme toimub mul koostöös Äripäevaga tehnilise analüüsi koolitus. Toolid said küll otsa, aga küsisin… ning kui huvilisi veel lisandub, tõstetakse „klassiruum“ veidi ümber. 😉

Seega jõuad veel.

Kui tahad enne suve selgeks saada, miks, kuhu ja kuidas ma neid triipe tõmban, saad ennast registreerida SIIN.

🎥 Aga nüüd – head vaatamist!

Read more

Tervitus, gurmaanidele!
Tervitus, juunile. 🌞

Käes on järjekordne kuu algus ja kes on minu rütmiga kursis, teab täpselt, mis see tähendab. Võtame ette suurema pildi, kammime läbi nii Euroopa kui ka USA turud ning asume jahtima värskeid läbimurdeid.

Kui kerime linti ühe kuu jagu tagasi, siis eelmise kuu alguses tehtud analüüs osutas üheselt AI-sektorile.

Ja nii juhtuski. Sektor oli võimsalt hoos ja tulemused räägivad iseenda eest: toonastest ideedest on mitmed deliverdanud 15–20% liikumisi, leidub 30% tegijaid ja üks konkreetne isend, Nebius, otsustas, et miks mitte teha ühe kuuga lihtsalt +75%.

👉 Tänases postituses, nagu ma ka eelmisel nädalal põgusalt vihjasin, ajame me järjekordselt taga puhast tugevust. Kuid pean olema teiega aus: seekord ei olnud see nimekirja kokkupanek just eriline jalutuskäik.

Seekord polnud see nii lihtne

Jah, tehisintellekt on endiselt teema. Aga kas selle rongi tagaajamine on tänasel päeval kapitaliefektiivne sisenemine? Lubage mul kahelda.

Viimase aja liikumised on olnud sellised, mida ei usuks, kui graafikul ise ei näeks. Need rongid kihutavad meeletul kiirusel ja teate ju küll, mis juhtub, kui üritada perroonilt täiskäigul mööduvale “porgandile” peale hüpata. Teeb haiget. Füüsiliselt.

Sama kehtib aktsiate kohta, mis on lennanud kosmilistesse kõrgustesse. Kui ma hakkaksin neile praegu vägisi sisenemiskohti otsima, teeks see haiget, seekord mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja otseselt portfellile.

Rohelisi küünlaid ei jahi

Ma jahin aktsiaid, kus mul on konkreetne plaan ja paigas kindel tsoon. Nagu te teate: tsoonis hakkan ma infot koguma. Olgu ma positsioonis sees või alles ootel, info ma sealt saan. Ja see info on kriitiline, sest see ütleb mulle täpselt, millal ma eksin.

Eelmisel kuul käisin välja 16 aktsiat. Mõni andis tsoonist ilusa tulemuse, mõni valmistub pärast retesti uueks tõusuks ja mõni ei vaadanudki tagasi, pani ilma peatuseta minema.

Las lähevad.

Need, mis reageerisid tsoonis, käitusid 100% plaanipäraselt. Vähemalt momendil. Nendega, mis tsooni ei tulnud ja ilma minuta rajale läksid, tuleb lihtsalt leppida. Sest niipea, kui ma hakkan oma reegleid rikkuma ja turgu taga ajama, teab turg täpselt, kuidas mind karistada.

Olen proovinud, ja ta kurat tunneb mu reegleid liiga hästi. 😉

1200 aktsiat. Sõelale jäi vaid murdosa.

Istusin graafikute taha nii neljapäeval kui ka uuesti laupäeval, sest reede tõi turgudel kaasa megaliikumised. Skännisin läbi vahemikus 1200–1500 aktsiat.

Esimeses filtris sai rohelise linnukese kirja vaid 50 aktsiat. See oli isegi veidi üllatav. Üllatav, kuna need 1200+ aktsiat olid kõik filtreeritud 52 nädala tippude juurde, ehk kõik need näitasid tugevust.

Pärast sellist tururallit võiks arvata, et ilusaid läbimurdeid vedeleb igas nurgas. Tegelikkuses oli pilt palju karmim: paljud nimed olid juba liiga kõrgel, mõnel puudus korralik tase, mõnel oli fundamentaalne pilt liiga küsitav ja mõnel oli setup selline, mille retest saabub heal juhul septembris… 2028.

👉 Keetsin ja kaanetasin. Keevitasin ja mõõtsin ning lõpuks jäi lauale 13 nime.

Mis silma torkas?

Loomulikult oli seal tehnoloogiat ja AI-d, kuid tugevalt tõstsid pead ka lennufirmad ja tsükliline tarbija. Tundub, et inimesed on taas avastanud sellise toreda tegevuse nagu reisimine.

Lisaks liigutas end võimsalt küberturvalisuse sektor – näiteks Fortinet, millest rääkisin ka Investor Toomase konverentsil, on toonasest tsoonist kerkinud üle 80%.

👉 AGA… tänasesse artiklisse valisin lõpuks järgmised nimed/teemad:

• AI ja andmekeskuste füüsiline kütus: Pooljuhtide hiiud ja andmekeskuste infrastruktuuri peidetud lülid.

• Roheenergia ja tulevikuressursid: Puhta energia pakkujad ning üks praktiline toorainefirma (sest ka AI vajab füüsilist vaske ja metalle).

• Reisibuum ja tsükliline tarbija: Tugevas hoos lennufirmad ja spetsiifilised elamusturismi pakkujad, kus nõudlus reaalselt kasvab.

• Unustatud väärtus ja rahamasinad: Stabiilsed dividendimaksjad ja vana kooli riistvara, mis prindivad võimsat vaba rahavoogu ja teevad pikaajalisi läbimurdeid.

Enne graafikuid: kus on sinu “MIKS”?

Te olete tulnud siia otsima uusi ja tehniliselt korrektseid ideid. Aus.

Kuid ma ei väsi kordamast: tehniline korrektsus ei ole kunagi iseseisev põhjus tehingusse tormamiseks. See, et Veek midagi mainis, ei ole põhjus ostunupu vajutamiseks.

Jajaa… see konkreetne “MIKS?” peab tulema teie endi fundamentaalsest analüüsist. Miks te tahate seda ettevõtet omada? See “miks” on teie päästerõngas. Kui tees tulevikus puruneb, on teil positsioonist palju lihtsam ja loogilisem loobuda, ilma et emotsioonid juhtimise üle võtaksid.

Seepärast ei ole see postitus lihtsalt nimekiri sümbolitest, vaid põhjalik topelt-sanity-check: iga aktsia puhul vaatame otsa ärimudelile, kasumlikkusele, bilansi tervisele ja tehnilisele sisenemistsoonile.

Tõmba tool lähemale, nina ekraani poole ja hakkame minema…

Lahtiütleja:
See materjal on mõeldud hariduslikuks ja meelelahutuslikuks otstarbeks.
Esitatud info ei ole isiklik investeerimisnõuanne ega soovitus osta, müüa või hoida ükskõik millist finantsinstrumenti. Käsitlen aktsiaid üldisel kujul, ilma kellegi riskiprofiili, kogemuse või finantsseisuga arvestamata. Kõik hinnatasemed, piirkonnad ja stsenaariumid on minu isiklik arvamus ning põhinevad avalikel andmetel. Võin omada või tulevikus omandada positsioone mõnes käsitletud ettevõttes. Tee alati ise oma analüüs ja vajadusel konsulteeri pädeva spetsialistiga.

1. QCOM – Qualcomm Inc. (Pooljuhid / AI-infrastruktuur)

Mis ettevõttega tegu? Mobiilse revolutsiooni ja hajutatud AI peamine mootoriehitaja. Kui võtad taskust nutitelefoni või vaatad, kuidas uue põlvkonna sülearvutid kohapeal tehisintellekti mudeleid jooksutavad, töötavad seal nende kiibid. Nad panevad riistvaralise vundamendi sellele, et meie seadmed ei peaks iga liigutuse jaoks pilvega ühendust võtma.

💡 Nende enterprise value on massiivne 270 miljardit dollarit. Nad on sisuliselt kriitiline partner pea kõigile maailma nutitelefonide tootjatele – ilma nende patentide ja modemiteta mobiilside lihtsalt ei toimiks.

Tehniline pilt ja plaan:

QCOM on kohe alguses hea näide sellest, millest sissejuhatuses rääkisin. Läbimurre on väga ilus, aga hind on minu jaoks juba veidi eest ära liikunud. Sellisest kohast ma rohelist küünalt taga ei aja. Mina ootan pigem retesti, et saada võimalikult hea positsioon.

$180–$200 ala on toiminud 4–5 aastat tugeva vastupanuna ja mais murti sellest lõpuks jõuliselt läbi. Hind on nüüd uuel korrusel. Tihti tulebki turg pärast sellist pingutust tagasi eelmise vastupanu juurde tuge ja likviidsust otsima. Minu jaoks on siin põhimäng lihtne: kas vana lagi muutub uueks põrandaks?

👉 Minu plaan: QCOM muutub minu jaoks huvitavaks, kui hind tuleb tagasi umbes $172–$220 tsooni.

Kui hind vajub selgelt kasti alumisest servast läbi, hakkab momentum minu jaoks lahjenema. Ja see ongi info, mida ma turult saada tahan: mitte ainult kus võiks tekkida võimalus, vaid ka kus minu plaan enam ei tööta.

Share

2. HPQ – HP Inc. (Tehnoloogia / Arvutiriistvara)

Mis ettevõttega tegu? Vana kooli arvuti- ja printerihiid, mis on leidnud uue hingamise tänu AI-arvutite pealetungile. Kui varem vaadati neid kui igavat kontoritarvete firmat, siis täna on nad positsioonil, kus terved korporatsioonid peavad hakkama oma tehnikaparki välja vahetama, et uusi kohalikke AI-võimekusi üldse jooksutada suuta. Kontorirottide põhiline tööriist saab tõsise ajuvärskenduse.

💡 Nad on viimase seitsme aastaga ostnud turult tagasi ja tühistanud ligi 40% kõigist oma aktsiatest – see tähendab, et sinu pirukas sellest ettevõttest on kasvanud pea poole suuremaks ilma, et sa oleksid pidanud ühtegi senti juurde investeerima.

Tehniline pilt ja plaan:

HP on hea näide sellest, et läbimurdetehing ei pea alati tähendama uut kõigi aegade tippu. Läbimurre võib toimuda ka keset graafikut, kui hinnatase on piisavalt selge ja pika ajalooga. HP puhul on see tingimus olemas.

Umbes $25 tase on mänginud rolli ligi 20 aastat. Kord vastupanuna, kord toena. Just sellised tasemed on minu jaoks olulised, sest need ei ole juhuslikud triibud graafikul. Seal on investorid aastaid otsuseid teinud.

Ja nagu te teate, sellise tugeva taseme all ma üldiselt tehinguid teha ei taha. Miks? Sest ma ei taha, et vana psühholoogiline hinnatase hakkaks minu tootlust kohe alguses takistama. Täna HP enam selle taseme all ei ole.

👉 Minu plaan: läbimurre on olemas ja $25 ala toimib hetkel pigem toena, mitte takistajana. Long-term investorina on HP minu jaoks siit huvitav, sest hind ei ole veel tugevast tasemest liiga kaugele liikunud. Samas ei ole kerge retesti ootamine kindlasti patt. Kui turg pakub paremat positsiooni, siis veel parem.

Share

🎁 Juunikuu eripakkumine

Siit edasi läheb teatepulk üle minu premium-lugejatele, kus ootab veel 11 aktsiat koos põgusa fundamentaalse analüüsiga ja loomulikult tehnilised tsoonid, millel ma silma peal hoian.

Kui sa ei ole veel minu premium-jälgija, siis koos juuniga tuli ka hinnasula – teen sel kuul aastasele paketile -30% soodustuse.

👉 KASUTA -30% SOODUSTUST SIIT 👈

Kui soovid teha tehingu ettevõtte kaudu ja vajad arvet, siis kirjuta mulle otse.

Read more

Nagu nädala alguses lubatud sai, siis deliverdan teile nüüd ka videopostituse. 🎥
Lasin mõtetel lennata, teoorial kõlada ja tulemuseks tuli seekord umbes 1 tund ja 20 minutit turujuttu.

Nagu üks jälgija eelmise video all väga õigesti mainis: ma ei pea pikkuse pärast liiga palju põdema. Kes tahab, see vaatab otsast lõpuni. Kes tahab, see kerib enda jaoks vähem huvitavad kohad edasi.

Aga noh… neid kohti ei ole. 😉

Tänases videos vaatasin veel korra otsa nendele aktsiatele, mis nädala alguse postituses juba läbi käisid. Lisaks tõin lauale ka paar nime, mis jäid esialgsest listist välja, kuid on vahepeal oma tugevust veelgi paremini tõestanud.

Minu jaoks oli aga kõige põnevam osa hoopis nende aktsiate lahkamine, mis teil öösel magada ei lase.

Seal võtsin väga praktiliselt lahti:

• mis asi on minu jaoks läbimurre;

• millal läbimurre muutub juba eksimuseks;

• millistes olukordades ma kasutan DCA-d;

• ja miks ei peaks portfellis hoidma aktsiaid, mis on 70–80% miinuses, ainult sellepärast, et “ma õpin sellest”.

See lause, et “ma õpin nendest”, kõlab küll ilusti. Aga tegelikult? Õpid, paned kirja, jätad meelde ja liigud järgmise juurde. Aktsia ei pea jääma portfelli mälestusmärgiks selle eest, et kunagi sai vale otsus tehtud.

Ma tean seda mõttekäiku väga hästi:

“Aga mida see enam muudab? Mul on 1000 eurost alles 200. Miks ma peaksin seda müüma? Lamp ju.”

Vot sellele küsimusele saate videos vastuse.

Miks võib olla mõistlik need positsioonid siledaks lükata. Miks “õppimise” jutt on tihti lihtsalt pehmem viis öelda, et eksimust ei taheta tunnistada. Ja miks miinuses tehingu kinni panemine tundub psühholoogiliselt nii raske, isegi siis, kui ratsionaalselt on vastus ammu laual.

Seejärel käin korraks ka kosmoses.👨‍🚀
Umbes poolteist kuud tagasi avaldatud kosmoseartiklis mainitud aktsiad on praeguseks peaaegu eranditult üle 50% plussis ning üks neist on liikunud koguni üle 120%. Kõik jälgisid tehnilisi tsoone ja tasemeid. Vahest joppab.

Videos vaatamegi, mida teha näiteks Rocket Labiga (RKLB), mis on jõudnud 150 dollari juurde ja on mainimise hetkest üle 100% plussis.

Lisaks tegime tiiru peale ka Top market cap aktsiatele ning sealt vaikselt see video lõppu jooksebki.

📢 Üks üleskutse…

Nagu te teate, on mul iga kuu alguses plaanis suurem ideede postitus. Seekord tuleb järgmine selline postitus 1. juunil ning fookuses on tugevus: värsked läbimurded, head tehnilised struktuurid ja nimed, mis on turul juba midagi näitamas.

Aga seekord tahaksin teha selle veidi rohkem ka teie listiks. 🙌

Kui ma neid suuremaid postitust kokku panen, siis skännin tavaliselt läbi umbes 1500–1700 aktsiat.

👉 Aita mul seda hulka veidi mõistlikumaks teha ja kirjuta kommentaaridesse, millist fundamentaalset kriteeriumi sina tahaksid näha aktsia juures, mis esmaspäevasesse listi jõuab.

Näiteks:

• “Rahavoog võiks olla positiivne.”

• “Võlg võiks olla madal.”

• “Mina vaatan alati aktsiaid, mille ROIC on üle 15%.”

• “Käive võiks ikkagi kasvada.”

• “Marginaalid võiksid paraneda, mitte vaikselt ära vajuda.”

Leave a comment

Soovi korral võid ka põhjendada, miks see näitaja sulle oluline on.

Selline sisend aitab mul nimekirja paremini filtreerida ja samal ajal näitab ka, mida teie päriselt otsite.

Tänane video 🎬

Video on mõeldud premium-kasutajatele ning allpool on olemas ka timeline, et teaksite, millal ja kuhu kerida… kui vaja.

Kuigi, nagu öeldud, ma väga ei soovita kerida. Mõni vajalik mõte võib just seal vahepeal peidus olla.

Head vaatamist! 🍿

Read more

Veidike sai pead ragistatud ja mõtlesin, et kostitan teid nädala alguses ühe korraliku aktsiaideede postitusega.

Mis lähiajal veel plaanis?

• Neljapäeval: teeme turule videoga tiiru peale. Kui sul on mõni aktsia, mis öösel magada ei lase, siis viska see kommentaaridesse. Vaatame üle. Lisaks, teen puust ja punaseks selgeks graafikute keele ja terminid, mida selles artiklis kasutan.

• Esmaspäeval, 1. juunil: võtame ette klassikalise kuu esimese suurpuhastuse. Vaatame, millised aktsiad ja millised sektorid on viimase kuu jooksul teinud kõige rohkem reaalseid läbimurdeid.

Otsime toorest tugevust.
Ühesõnaga: tehniliselt korrektsete ideede puuduse käes te lähiajal vaevelda ei tohiks 😉

Subscribe now

Eelmine nädal: “Sinu aktsia, minu vaade”

Eelmisel nädalal jooksutasime koos Premium-klubiga seeriat “Sinu aktsia, minu vaade”.

Jooni, tsoone, graafikuid ja mõtteid tuli korralikult. Mille üle on mul loomulikult väga hea meel.

Ja tagasiside kinnitas seda, mida olen varemgi öelnud: ma võin teile kuiva teooriat rääkida hommikust õhtuni, aga kui mängus on konkreetne aktsia, mida sina jälgid või omad, liigub õppimine hoopis teisele kiirusel.

Kokku tuli lindistatud materjali umbes 3–4 tunni jagu ning DM-ides ja kommentaarides sai läbi vaadatud üle 50 aktsia. Vägev!

Tänane menüü

Tänase postituse juurde tulles, siis eelmisel nädalal jäid mulle silma mõned tegelased, mis on ennast tehniliselt jälle üsna magusasse seisu mänginud.

Eriti just need veidi agressiivsemad liikujad.
AGA.. täna olen ma natuke ka müüdimurdja. Öeldakse, et kõigile ei ole võimalik meeldida.

Pakud vürtsikamaid liikujaid: dividendisõbrad kirtsutavad nina.
Räägid stabiilsusest: growth-vennad panevad kohe iksist kinni.
Üks tahab raketti. Teine tahab rahavoogu.

Teate mis? Ma proovin ikkagi.

Niisiis, tänases artiklis on kaks leeri.

• Mürgisem ja teravam kraam neile, kes otsivad kiiremat liikumist ja kelle närvikava kannatab tehnilist volatiilsust.

• Aeglasemad rahavoo aktsiad ehk need veidi rahulikumad nimed, kus lugu ei pea tingimata iga päev ilutulestikku tegema, aga kus dividend, stabiilsus ja rahavoog võivad investorile päris hästi mõjuda.

Minu roll on lihtne: mina toon menüü lauale ja näitan, kus tehnilise pildi järgi võib potentsiaalne liikumine peidus olla. Sinu asi on valida, kas seal on midagi, mida edasi uurida.

Kui tänane valik su maitsemeeli ei kõdita, siis kirjuta kommentaaridesse oma “lemmikroog” ja vaatame selle neljapäeval videos üle. Või ootate 1. juuni postitust.

Leave a comment

Enne kui kahvlid sisse lööme...

Rõhutan veel kord: see, mida mina siin joonistan, on puhtalt tehniline pilt.

Graafiku lugemine.
Tõenäosuste mäng.
Kohtade otsimine, kus hind näitab, et midagi võib olla muutumas.

Aga graafik on ainult üks pool loost.

Teine pool peab tulema fundamentaalidest: ettevõtte sisust, numbritest, teesist ja sellest, miks see firma üldse sinu portfellis kohta vääriks.

Graafik võib anda kaardi. Fundamentaalid peavad andma põhjuse.

Kui need kaks omavahel kokku ei räägi, siis on asi poolik.
Ja poolikult võis ainult Toots kodutöid teha, aga turgudel õpetaja Laur enam appi ei tule.

Hakkame pihta!

Lahtiütleja:
See materjal on mõeldud hariduslikuks ja meelelahutuslikuks otstarbeks.
Esitatud info ei ole isiklik investeerimisnõuanne ega soovitus osta, müüa või hoida ükskõik millist finantsinstrumenti. Käsitlen aktsiaid üldisel kujul, ilma kellegi riskiprofiili, kogemuse või finantsseisuga arvestamata. Kõik hinnatasemed, piirkonnad ja stsenaariumid on minu isiklik arvamus ning põhinevad avalikel andmetel. Mul ei ole huvide konflikte ühegi käsitletud ettevõttega. Tee alati ise oma analüüs ja vajadusel konsulteeri pädeva spetsialistiga.

1. NVIDIA Corporation (NVDA)

NVIDIA on AI-revolutsiooni keskne nimi. See ei ole enam lihtsalt kiibifirma, vaid suure osa tuleviku arvutusvõimsuse infrastruktuuri ehitaja. Kui AI on kullapalavik, siis NVIDIA müüb labidaid, ekskavaatoreid ja vahel tundub, et ka poolt kaevandust ennast. Viimases kvartalis teatas ettevõte rekordilisest 81,6 miljardi dollari suurusest käibest, mis kasvas aastaga 85%.

NVIDIA tehniline osa

NVDA on siin kanalil ka varasemalt mitmeid kordi läbi käinud. Kanal on juba üsna vana, nii et seda on saadud mainida $100 pealt, $150 läbimurde pealt, öelda “pea nüüd hoogu” enne seda, kui aktsia umbes kuus kuud $200 peal külgsuunas liikus, ja nüüd anda uuesti gaasi, kui aktsia $200 läbistas.

Igal juhul on aktsia täna minu jaoks kergelt selline... liikuv rong. Kui oleksin peal, siis väga hea – tehniliselt pole midagi katki ja mõeldav oleks isegi juurdeost.

Kui mul seda aktsiat ei oleks, siis tahaksin ikkagi kapitaliga võimalikult efektiivselt ümber käia. Jah, long-term investorina ei teeks ka täna tehniliselt erilist viga, sest läbimurre on olemas ja iga senti ei pea taga ajama. Aga noh, see ei oleks ju mina, kui ma ei ootaks teda tagasi $185–$210 alasse, et ikka veidike sendiveeretajat mängida. Ja lepin sellega, kui ei tulegi.

Kui siin väga palju leppijaid ei ole, siis käivad ka tänased hinnad, aga põhiline on minu jaoks see, et külgsuunas liikumisest on välja rabeletud ja aktsial on nüüd niöelda vabam vesi liikuda.

👉 Jälgi: Minu jaoks on huvitav ala $185–$210; alla $185 hakkaks pilt juba tehniliselt kehvemaks minema.

Share

2. Deere & Company (DE)

Deere on põllumajanduse Apple. See roheline traktor ei ole lihtsalt traktor, vaid terve ökosüsteem: masinad, tarkvara, hooldus, varuosad ja harjumus. Kui mõni põllumees on kogu oma tööprotsessi Deere’i ümber ehitanud, siis on tal mõnes mõttes lihtsam naist vahetada kui brändi.

Viimases kvartalis kasvas Deere’i müügitulu ja kogukäive 5%, ulatudes 13,37 miljardi dollarini, ning kvartali puhaskasum oli 1,77 miljardit dollarit.

Põllumajandustsükli ja intressimäärade suhtes üsna tundlik – kui talunikel on rasked ajad, seisavad ka uued traktorid esinduses.

Deere & Company tehniline osa

Deere on tehniliselt soliidne isend. Tippudest ~20% alla tulnud ja korrigeerinud ennast hinnatasemetele, mis võiksid tuge pakkuda.

Tehingutüübilt on see minu jaoks läbimurde tehing, mis on praegu retestil. Ehk varasemad tipud (tsoon, kus aktsia oli veidi üle aasta kinni) võiksid nüüd hakata vastupanust toeks muutuma. Lisaks on $500 juures ka ümmargune number, mis annab psühholoogiliselt tuge juurde.

See on hea näide ka DCA kohta ehk hinna keskmistamise kohta. Minu jaoks peaks tüüpiline aktsia olema langenud umbes 20–30%, enne kui ma üldse juurdeostule mõtleksin. Deere’i puhul langeb see mõte üsna hästi kokku ka tugevama hinnatasemega, mis võiks DCA loogikale tehnilist tuge pakkuda, $400 rajoon.

Juurdeost on ka otsus.

Ja ka see peaks minu jaoks olema tehniliselt korrektne, et kapital saaks võimalikult efektiivselt tööle minna. “Ostan, sest hind on madalam kui esimene ost” ei ole minu jaoks kunagi olnud piisavalt hea põhjus. Juurdeost peab olema ka graafiku pealt põhjendatud.

Kui aktsia on langenud ainult 5%, siis minu jaoks ei ole see tavaliselt veel “piisav allahindlus”. Kui ta sealt edasi päriselt kukkuma hakkab, võin väga kiiresti avastada, et olen liiga suure koormaga poolel teel põhja poole.

👉 Jälgi: Minu jaoks on võtmekoht $500 ümbrus; DCA mõttes muutuks eriti huvitavaks umbes $400 rajoon. Plaan paigas. Tean mida teen teatud olukordades ja hoian fundamentaalidel silma peal.

Share

3. Rigetti Computing (RGTI)

Rigetti on kvantarvutuse spekulatiivsem ots. Lugu on suur: tehnoloogia, mis võiks kunagi lahendada probleeme, mille kõrval tänane arvutusvõimsus näeb välja üsna kohmakas. Aga numbrid näitavad, et äriline küpsus on veel kaugel. Q1 2026 käive oli ainult 4,4 miljonit dollarit, samal ajal kui operating loss oli 26,0 miljonit dollarit.

See on kõige kahtlasema maiguga nimi kogu listis. Graafik võib teha ilusaid liigutusi, aga fundamentaal ütleb: “Kannatust, me töötame selle kallal.”

Rigetti Computing tehniline osa

Rigetti on üks kahest kvantaktsiast, mis saab tänases artiklis tehnilise heakskiidu. Teine on küll asisem, aga ka Rigetti eelmise nädala läbimurdel ei ole tehniliselt üldse midagi viga.

Tugev hinnatase on seljatatud. See hall tsoon on minu jaoks oluline, sest see on korduvalt toiminud nii vastupanu kui ka toetusena. Lisaks on seda ala suudetud korralikult läbistada ainult massiga ehk suure volüümiga (kollased ringid)

Minu jaoks sulgus aktsia eelmisel nädalal veidi kõrgel. Seega ootaksin pigem seda klassikalist läbimurdejärgset retesti, et saada see vähe mürgisem kraam kätte ikkagi tehniliselt võimalikult korrektsest kohast.

👉 Jälgi: Minu jaoks oleks huvitav kerge tagasitõmme ja retest umbes $18.5–$24 alasse.

Retesti tsoonidel on minu jaoks alati kindel mõte. See kast näitab ala, kus läbimurre hoiaks veel oma momentumit.

Kasti ülemine osa polegi niivõrd tähtis, kuna see sõltub rohkem sellest, kui palju kellelgi kannatust on ja kui sügavat tagasitõmmet investor ise ootab. Alumine osa on aga palju olulisem: see tähistab minu jaoks piiri, kust allpool hakkab asi juba hapuks minema.

Läbimurdetehing on ikkagi momentum-tehing. Kui hind vajub liiga sügavale tagasi, kaob ka momentum. Seepärast on nende kastikeste alumisel piiril minu jaoks üsna tähtis roll.

4. PepsiCo, Inc. (PEP)

PepsiCo on klassikaline tarbijaäri: joogid, snäkid, globaalsed brändid ja igapäevane tarbimine. See ei ole kõige seksikam lugu turul, aga rahavoog ei peagi alati lasershow olema. Inimesed võivad uue auto ostmata jätta, aga krõpsu ja limonaadi ostavad nad ikka – nii majandusbuumi kui ka sügava kriisi ajal. Q1 2026 net revenue kasvas 8,5% ja organic revenue 2,6%, mis näitab, et äri liigub edasi ka siis, kui kasv ei ole enam start-up’i moodi plahvatuslik.

PepsiCo tehniline osa

Vahel juhtub sedasi, et jooni lendab graafikule igast ilmakaarest. Aga minu jaoks peab igal joonel olema selge ja loogiline tähendus edasise liikumise osas. PEP-i puhul on need triibud siin graafikul päris olulised.

Valge trendijoon: PepsiCo on ennast hoidnud ilusas pikaajalises trendis põhimõtteliselt algusest peale ehk üle 50 aasta. See trendijoon aitas juba 2025. aasta kevadel paika panna tsooni, millele võiks otsa vaadata. Toona käisin Äripäeva raadios ja mainisin sama asja, mille peale Igor Rõtov ütles: “Väga hea, ma just ostsin seda.” 😉

Igal juhul tsoon ja trendijoon hoidsid ilusti, peatasid korrektsiooni ning ostjad lükkasid hinna sealt umbes 35% kõrgemale.

Sinine langustrendijoon: PEP tegi oma all-time high’i 2023. aasta mais ja pärast seda algas, võib vist öelda, et viimase 20+ aasta üks ajaliselt pikemaid korrektsioone. Selle käigus moodustus langustrend, mida oli võimalik ka graafikule joonena tõmmata. See muutis languse minu jaoks mõõdetavaks. Mõõdetav selles mõttes, et ma näen, millal langustrend veel kestab ja millal ta võib mõranema hakata.

Sain selle märguande selle aasta veebruaris, ehk nüüd on ta minu jaoks mõranema hakanud. See 35% tõus lükkas aktsia tugevalt välja vähemalt sellest 2–3 aastat kestnud langustrendi raamistikust. Kas ta nüüd päris puhtalt väljas on, seda näitab aeg aga eeldused on tugevamad kui varem.

Ühesõnaga: see dividendikuningas (ettevõte, kes on kasvatanud 50+ aastat divikaid) võib nüüd lisaks dividendidele pakkuda ka kerget kapitalikasvu.

Tehniliselt on olukord minu jaoks korrektne ja tänased hinnatasemed on kindlasti vaatamist väärt. Lisaks mängivad siin rolli tugev hinnatase, mis sai samuti selle 35%+ tõusuga seljatatud, ning $150 mid-round number.

👉 Jälgin: Mina mid- ja long-term investorina ei näeks suurt tehnilist viga, kui vaataksin PEP-i $150 ümbrusest.

Read more